Luciano Pavarotti (12. oktoober 1935 – 6. september 2007) oli itaalia tenor ja üks populaarseimaid kaasaegseid lauljaid maailmas. Ta ei laulnud ainult ooperis, vaid esines ka laiema publikuga muusikastiilides ja suurtes televisioonietendustes, mis aitasid tal tuua ooperi kureeritu massidesse. Tuntud oma karakteristliku särava helivärvi, kõrgete nootide kerguse ja karismaatilise lavalise kohaloleku poolest, sai ta rahvusvaheliselt laialdast tuntust nii plaatide, kontsertide kui ka teleesinemiste kaudu. Pavarotti oli üks kuulsast „kolmest tenorist“ — teised kaks olid Plácido Domingo ja José Carreras — ning nende ühised kontserdid tõid ooperi uuele, veelgi laiemale publikule.
Varajane elu ja muusikaline koolitus
Pavarotti sündis Modenas muusikapere perre; tema isa oli kirikuorganist ja tenor. Haridust sai ta nii klassikalises laulutehnikas kui ka laiemas muusikalises tähenduses — tema varasemad õpingud hõlmasid muuhulgas koostööd õpetajatega nagu Arrigo Pola ja Ettore Campogalliani, kes aitasid kujundada tema puhta ja kergelt kõlava tenoriheli.
Karjäär ja suuremad rollid
Pavarotti algas ooperikarjääri 1960. aastate alguses ja võitis kiiresti tunnustust oma rollide poolest, mis nõudsid selget ja eredat kõrget registrit. Tema kroonika populaarseimatest osadest hõlmab rollisid nagu Rodolfo (Puccini La bohème), Alfredo (La traviata), Nemorino (L'elisir d'amore), Monteverdi, Rigoletto ning Calaf Puccini Turandotis. Erilise tuntuse tõi talle selle ooperi aaria "Nessun Dorma", mille ta esitas laialdaselt ja mis jäi paljude inimeste mälusse just 1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste avatseremoonial Itaalias.
Ta esines maailma juhtivates ooperimajades, tegi hulgaliselt salvestusi ja tegi koostööd silmapaistvate dirigentide ning orkestritega. Tema lemmikstuudio- ja kontserdiketid andsid välja populaarseid plaate, mis aitasid tal jõuda suure publikuni, mitte ainult ooperientusi.
„Kolm tenorit“ ja laiem kuulsus
Pavarotti rahvusvaheline maine kasvas veelgi pärast ühiseid kontserte Plácido Domingo ja José Carrerasga, millest said suured publikuhitid — nii salvestuste kui ka jõuliste kontsertide kaudu. Need esinemised populariseerisid ooperi temaatikat ning tõid Pavarottile miljoneid uusi kuulajaid üle maailma.
Heategevus ja avalik tegevus
Pavarotti oli tuntud ka oma auhinnatud heategevusliku töö poolest. Ta korraldas sarja heategevuskontserte „Pavarotti & Friends“, kuhu kutsus maailmakuulsaid pop- ja rockmuusikuid, et koguda raha kriisi- ja sõjapõgenike, haiguste ning teiste humanitaarsete vajaduste abistamiseks. Tema tegevus aitas koguda suuri summasid näiteks pagulaste toetuseks ja ta toetas ka Punase Risti projekte ning muid heategevusorganisatsioone.
Auhinnad, kriitika ja pärand
Pavarotti pälvis karjääri jooksul hulgaliselt auhindu, sealhulgas rahvusvahelisi muusikaauhindu ning riiklikke autasusid. Samal ajal oli tema ulatuslik meediasuhe ja crossover-tegevus mõne muusikakriitiku hinnangul vastuoluline — mõned operspetsialistid pidasid tema karjääri „kommertsialiseerumise“ näiteks, samas kui paljud hindasid just tema võimet tuua ooperi ilu uuele ja laiemale publikule.
Tema salvestused, kontserdid ja televisiooniesinemised on jätnud püsiva jälje ka laiemasse muusikakultuuri: paljud inimesed kohtusid ooperiga esimest korda just tänu Pavarottile.
Viimased aastad ja surm
Pavarotti avalikult vähendas esinemiste arvu 2000. aastate keskel terviseprobleemide tõttu. Ta suri 6. septembril 2007 Modenas. Tema surm tekitas üle maailma suurt leinavoolu — fännid, kolleegid ja valitsusasutused avaldasid austust tema elutööle ning modena-lased mälestasid oma kuulsust mitmete ürituste ja mälestusmärkidega.
Pärand: Luciano Pavarotti jääb meelde kui laulja, kes ühendas erakordse tehnilise meistrivõime sooja ja ligipääsetava lavalisusega ning kes aitas muuta ooperi paljude inimeste jaoks lähestatavamaks. Tema salvestused ja filantroopne tegevus jätkavad mõjutanud muusikamaastikku ka pärast tema surma.

