Françoise de Rochechouart (Madame de Montespan, 1640–1707) — Louis XIV armuke

Françoise de Rochechouart, Montespani markii (5. oktoober 1640 - 27. mai 1707), paremini tuntud kui Madame de Montespan, oli Prantsusmaa kuninga Louis XIV kuulsaim armuke, kellega tal oli seitse last. Ta sai avalikkuse tähelepanu osaliseks pärast seda, kui ta veetis mitu aastat Pariisi moesalongides, kus kiiresti selgus, et ta oli intelligentne, vaimukas ja väga atraktiivne naine. Lõpuks andis ta endale hüüdnime Athénaïs Vana-Kreeka jumalanna Athena auks. Seetõttu nimetatakse teda ka "Athénaïs de Montespan". Ta elas samal ajal kui Barbara Palmer, 1. Clevelandi hertsoginna, Inglismaa Charles II armuke. Tema järeltulijate abielude tõttu on ta mitmete Euroopa kuninglike majade, sealhulgas Hispaania, Itaalia, Bulgaaria ja Portugali kuningakodade esivanem. Ta oli vastutaval ka nüüdseks hävinud "Trianon de Porcelaine" ning suurema ja uhkema Château de Clagny rajamise eest. Viimast hoonet on sageli võrreldud Versailles' paleega, ainult väiksemas mõõtkavas. Teda nimetati oma eluajal ka "Prantsusmaa tõeliseks kuningannaks", kuna tal oli suur mõju kuninga ja kuningliku õukonna üle.

Varane elu ja päritolu

Françoise de Rochechouart kuulus vanasse aadliperekonda Rochechouart–Mortemart, mis andis Prantsusmaa õukonnale mitmeid mõjukamaid isikuid. Tema haridus ja kasvatus olid tüüpilised kõrgaadli tütre jaoks: ta sai oskused võrgutamiseks, lauakõneks ja heaks seltskonnaimedeks. Tema ilu, terav vaim ja isiksus tõid teda kiiresti tähelepanu keskmesse Pariisi salonides.

Abielu ja tõus õukonna lemmikuks

Françoise abiellus markiiga de Montespan'iga, mis andis talle tiitli Madame de Montespan. Õukonnas tõusis ta kiiresti esile, kuni neist sai kuninga üks kaldemad ja mõjukamaid armukaid. Tema positsioon andis talle erakordse juurdepääsu poliitilisele ja kultuurilisele elule: ta mõjutaski moesuundi, kunstipatrioone ja isegi poliitilisi otsuseid läbi kuninga isikliku ligitõmbamise.

Lapsed ja nende õiguslik staatus

Louis XIV-l ja Madame de Montespanil sündis mitu last, kellest osad tunnistati ametlikult kuninga poolt ja saanud erilise staatuse. Need lapsi ja nende järeltulijad mängisid tähtsat rolli Euroopa aristokraatias: läbi nende abielude ja järeltulijate on Madame de Montespanist suured sugupuud mitmetes hilisemas aegade kuninglikus perekondades.

Kuulsus, luksus ja kunstiline tellimus

Madame de Montespan oli tuntud oma uhkete elukohtade, moe ja uhkete pidustuste poolest. Ta oli peapatrong kunsti ja arhitektuuri suhtes ning tellis mitmeid suurejoonelisi ehitisi ning aiakujundusi. Kõige kuulsamad tema projektid olid:

Trianon de Porcelaine — väike palee ja aiakompleks Versailles' lähistel, mis hiljem hävis; see oli mõeldud intiimsemateks kohtumisteks ja kunstilisteks pidustusteks;

Château de Clagny — suurem ja luksuslikum residents, mida on sageli võrreldud Versailles' paleega, kuid väiksemas mõõtkavas. Clagny näitas tema varandust ja mõjukust ning sai õukonnas legendaarseks.

Skandaal ja tagasitõmbumine

Madame de Montespani maine ja positsioon ei kestnud lõputult. 1670. ja 1680. aastatel toimunud skandaal tuntud kui Affaire des Poisons tõi kaasa uurimisi ja kuulujutte musta maagia ning vandenõude kohta, mis sidusid mitmeid õukonna liikmeid. Kuigi tema otsene süü ei olnud täielikult tõestatud, kahjustasid need juhtumid tema mainet ja aitasid kaasa tema kaotusele kuninga lemmiku positsioonilt. Peale seda tõmbus ta osaliselt tagasi õukonnast ja veetis rohkem aega oma residentsides ja vaimulikes ettevõtmistes.

Suhted ja konkurents õukonnas

Madame de Montespan oli tuntud oma võime poolest kujundada õukonda ja mõjutada kuningat. Samal ajal oli tal ka vaenlasi ja rivaale — kuningas leidis hiljem uue kaaslase Madame de Maintenonis, kelle mõju kasvas, eriti kuninga vananedes. Montespan ja tema konkurendid kujutasid endast näiteks, kuidas isiklikud suhted võisid lõppkokkuvõttes määrata poliitilisi ja kultuurilisi suundi.

Viimane elu ja pärand

Pärast tagasi tõmbumist 1680. aastatel elutses Madame de Montespan enamasti erakordselt varanduslikult ja pühendus osaliselt religioonile ning perekonna küsimustele. Ta suri 27. mail 1707. Tema pärand on segane: ühest küljest on teda mäletatud kui üht kõige mõjukamat ja pilkupüüdvamat õukonna naist oma ajas, teisest küljest on tema nimi seotud skandaalide ja moraalsete aruteludega. Tänapäeval nähakse teda ajaloolisena figuurina, kelle elu peegeldab absolutismi, õukonna elu ja naiste rolli keerukust 17. sajandi Prantsusmaal.

Järelsõna

Madame de Montespan oli elav näide sellest, kuidas isiklik charme ja kultuuriline mõju võisid tõsta naise ülisuure mõjuni kuninglikus õukonnas. Tema lugu ühendab ilu, ambitsiooni, rikkust, skandaali ja püsiva mõju Euroopa aristokraatiatele läbi tema järeltulijate sugupuu.

Varajane elu

Mortemarti hertsogi Gabriel de Rochechouarti ja Diane de Grandseigne'i teine tütar, kes kuulus Rochechouarti suguvõsasse, mis oli üks Prantsusmaa kõige hinnatumad aadlisuguvõsad. Tema ema oli Austria Anna õukonnaseisus ja noore tüdrukuna reisis ta sageli koos emaga perekonna mõisate ja Pariisi Louvre'i õukonna vahel. Kaheteistkümneaastaselt alustas ta oma ametlikku haridusteed Saintes'i Püha Maarja kloostris, juba noorelt kandis ta Mademoiselle de de Tonnay-Charente'i või Mademoiselle de Mortemart'i nime.

Abielu

Hoolimata sellest, et Françoise oli armunud Louis de La Trémoille'i, abiellus ta 28. jaanuaril 1663 Montespani markiiLouis Henri de Pardaillaniga, kes oli temast aasta noorem. Ka seda abielu, mis oli pärit silmapaistvast aadlisuguvõsast, peeti sotsiaalselt heaks paariks. Paaril oli kaks last.

Marie Christine de Pardaillan (17. november 1663 - 1675) suri vallalisena ja lastetuna.
Louis Antoine de Pardaillan, Antini markii (5. september 1664 - 2. november 1736); hiljem Antini hertsog, abiellus Julie Françoise de Crussoliga ja neil oli lapsi.

Suhted Louis XIV-ga

Kahekümneaastaselt sai Athénaïsist kuninga õemehe, Inglismaa printsess Henrietta õepoegade teenijatüdruk, keda õukonnas tunti traditsioonilise aunimetuse "Madame" all. Hiljem määrati Athénaïs oma ema ja Austria kuninganna Anna lesknaise suhete tõttu kuninga abikaasa, kuninganna Marie Thérèse'i õukonnaseisannaks. 1666. aastaks püüdis Athénaïs saavutada kuningas Louis' armukese Louise de La Vallière'i poolehoidu.

Lõpuks sai üldteada, et Louis ja Athénaïs olid seksuaalses suhtes. Nende esimene abieluväline laps oli tütar, kes sai paari nime ; Louise Françoise de Bourbon (1669-1672), kuid kes suri noorelt. Kuna paarile sündinud laste arv kasvas, osteti Pariisis Rue Vaugirard'il maja, kus lapsi sai üles osta nende lapsehoidja Madame Scarron (tulevane Madame de Maintenon) ja Louis'i salajane abikaasa). Tänu Athénaïs'i pidevatele taotlustele seadustas Louis XIV 1673. aastal paari kolm elusolevat ebaseaduslikku last ja andis neile kuningliku perekonnanime de Bourbon. Nende ema nime aga ei mainitud. Hoolimata sellest, et Louis'ga koos sündinud lapsed olid edukalt seadustatud, muutusid Louis'i ja Athénaïs'i vahelised tülid üha sagedasemaks ja ägedamaks, kuid paar leppis alati omavahel kokku. Kuid 1677. aasta septembris puhkenud "Affaire des Poisons" (Mürkide afäär). See oli riiklik skandaal ja arvati, et Athénaïs oli kasutanud Louis'ile teatud mürke, et tagada oma mõju Louis'le. Kogu Louis'i armukeseks oleku aja jooksul jäi tema mõju ka naissoost moele õukonnas märkimisväärseks.

Françoise-Athénaïs de Rochechouart, Montespani markii. Jean-Pierre Franque.

Lapsed koos Louis XIV-ga

Louise Françoise de Bourbon (1669-1672) suri noorelt.
Louis Auguste de Bourbon, Maine'i hertsog (31. märts 1670 - 14. mai 173) abiellus Louise Bénédicte de Bourboniga ja neil oli lapsi.
Louis César de Bourbon, Vexini krahv (20. juuni 1672 - 10. jaanuar 1683) suri lapsepõlves.
Louise Françoise de Bourbon, Mademoiselle de Nantes (1. juuni 1673 - 16. juuni 1743) abiellus Bourbonide hertsogi, Condé printsi Louis de Bourboniga ja neil oli lapsi.
Louise Marie Anne de Bourbon, Mademoiselle de Tours 18. november 1674 - 15. september 1681) suri noorelt.
Françoise Marie de Bourbon,Mademoiselle de Blois (4. mai 1677 - 1. veebruar 1749) abiellus Orléans'i hertsogi Philippe d'Orléans'i, Prantsusmaa regendiga ja neil oli lapsi.
Louis Alexandre de Bourbon, Toulouse'i krahv (6. juuni 1678 - 1. detsember 1737) abiellus Marie Victoire de Noailles'ga ja neil oli lapsi.

Montespan koos oma nelja vanima Louis XIV abieluvälise lapsega tundmatu kunstniku poolt.

Hilisem elu

Madame de Montespani viimased eluaastad olid pühendatud väga rangele patukahetsusele. Tõelist kurbust tema surma üle tundsid tema kolm noorimat last. Ta suri 27. mail 1707 kuuekümne viie aasta vanusena, kui ta võttis Bourbon-l'Archambault's vett, et proovida ravida haigust. Kuningas keeldus lubamast tema lastel kanda tema pärast leina.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Françoise de Rochechouart?

V: Françoise de Rochechouart, tuntud ka kui Madame de Montespan, oli Prantsusmaa kuninga Louis XIV armuke ja kuulus tegelane Pariisi moesalongides.

Küsimus: Mitu last oli Madame de Montespanil ja kuningas Louis XIV-l?

V: Madame de Montespanil oli kuningas Louis XIV-ga seitse last.

Küsimus: Mis oli Madame de Montespani hüüdnimi?

V: Madame de Montespan andis endale hüüdnime Athénaïs, Vana-Kreeka jumalanna Athena auks.

K: Milliste ehitistega on Madame de Montespan seotud?

V: Madame de Montespan oli vastutav nüüdseks hävinud "Trianon de Porcelaine" ja suurema ja suurejoonelisema Château de Clagny ehitamise eest, mida sageli võrreldakse Versailles' paleega väiksemas mõõtkavas.

K: Kes oli Barbara Palmer ja kuidas ta oli seotud Madame de Montespaniga?

V: Barbara Palmer oli Inglismaa Charles II armuke ja elas samal ajal kui Madame de Montespan. Nad ei olnud sugulased.

K: Millisesse kuninglikku majja abiellusid Madame de Montespani järeltulijad?

V: Madame de Montespani järeltulijad abiellusid mitmete Euroopa kuninglike majade, sealhulgas Hispaania, Itaalia, Bulgaaria ja Portugali kuninglike majade järeltulijadega.

K: Miks nimetati Madame de Montespanit "Prantsusmaa tõeliseks kuningannaks"?

V: Madame de Montespanit nimetati "Prantsusmaa tõeliseks kuningannaks", kuna ta avaldas oma eluajal suurt mõju kuningale ja kuninglikule õukonnale.