Françoise de Rochechouart, Montespani markii (5. oktoober 1640 - 27. mai 1707), paremini tuntud kui Madame de Montespan, oli Prantsusmaa kuninga Louis XIV kuulsaim armuke, kellega tal oli seitse last. Ta sai avalikkuse tähelepanu osaliseks pärast seda, kui ta veetis mitu aastat Pariisi moesalongides, kus kiiresti selgus, et ta oli intelligentne, vaimukas ja väga atraktiivne naine. Lõpuks andis ta endale hüüdnime Athénaïs Vana-Kreeka jumalanna Athena auks. Seetõttu nimetatakse teda ka "Athénaïs de Montespan". Ta elas samal ajal kui Barbara Palmer, 1. Clevelandi hertsoginna, Inglismaa Charles II armuke. Tema järeltulijate abielude tõttu on ta mitmete Euroopa kuninglike majade, sealhulgas Hispaania, Itaalia, Bulgaaria ja Portugali kuningakodade esivanem. Ta oli vastutaval ka nüüdseks hävinud "Trianon de Porcelaine" ning suurema ja uhkema Château de Clagny rajamise eest. Viimast hoonet on sageli võrreldud Versailles' paleega, ainult väiksemas mõõtkavas. Teda nimetati oma eluajal ka "Prantsusmaa tõeliseks kuningannaks", kuna tal oli suur mõju kuninga ja kuningliku õukonna üle.
Varane elu ja päritolu
Françoise de Rochechouart kuulus vanasse aadliperekonda Rochechouart–Mortemart, mis andis Prantsusmaa õukonnale mitmeid mõjukamaid isikuid. Tema haridus ja kasvatus olid tüüpilised kõrgaadli tütre jaoks: ta sai oskused võrgutamiseks, lauakõneks ja heaks seltskonnaimedeks. Tema ilu, terav vaim ja isiksus tõid teda kiiresti tähelepanu keskmesse Pariisi salonides.
Abielu ja tõus õukonna lemmikuks
Françoise abiellus markiiga de Montespan'iga, mis andis talle tiitli Madame de Montespan. Õukonnas tõusis ta kiiresti esile, kuni neist sai kuninga üks kaldemad ja mõjukamaid armukaid. Tema positsioon andis talle erakordse juurdepääsu poliitilisele ja kultuurilisele elule: ta mõjutaski moesuundi, kunstipatrioone ja isegi poliitilisi otsuseid läbi kuninga isikliku ligitõmbamise.
Lapsed ja nende õiguslik staatus
Louis XIV-l ja Madame de Montespanil sündis mitu last, kellest osad tunnistati ametlikult kuninga poolt ja saanud erilise staatuse. Need lapsi ja nende järeltulijad mängisid tähtsat rolli Euroopa aristokraatias: läbi nende abielude ja järeltulijate on Madame de Montespanist suured sugupuud mitmetes hilisemas aegade kuninglikus perekondades.
Kuulsus, luksus ja kunstiline tellimus
Madame de Montespan oli tuntud oma uhkete elukohtade, moe ja uhkete pidustuste poolest. Ta oli peapatrong kunsti ja arhitektuuri suhtes ning tellis mitmeid suurejoonelisi ehitisi ning aiakujundusi. Kõige kuulsamad tema projektid olid:
Skandaal ja tagasitõmbumine
Madame de Montespani maine ja positsioon ei kestnud lõputult. 1670. ja 1680. aastatel toimunud skandaal tuntud kui Affaire des Poisons tõi kaasa uurimisi ja kuulujutte musta maagia ning vandenõude kohta, mis sidusid mitmeid õukonna liikmeid. Kuigi tema otsene süü ei olnud täielikult tõestatud, kahjustasid need juhtumid tema mainet ja aitasid kaasa tema kaotusele kuninga lemmiku positsioonilt. Peale seda tõmbus ta osaliselt tagasi õukonnast ja veetis rohkem aega oma residentsides ja vaimulikes ettevõtmistes.
Suhted ja konkurents õukonnas
Madame de Montespan oli tuntud oma võime poolest kujundada õukonda ja mõjutada kuningat. Samal ajal oli tal ka vaenlasi ja rivaale — kuningas leidis hiljem uue kaaslase Madame de Maintenonis, kelle mõju kasvas, eriti kuninga vananedes. Montespan ja tema konkurendid kujutasid endast näiteks, kuidas isiklikud suhted võisid lõppkokkuvõttes määrata poliitilisi ja kultuurilisi suundi.
Viimane elu ja pärand
Pärast tagasi tõmbumist 1680. aastatel elutses Madame de Montespan enamasti erakordselt varanduslikult ja pühendus osaliselt religioonile ning perekonna küsimustele. Ta suri 27. mail 1707. Tema pärand on segane: ühest küljest on teda mäletatud kui üht kõige mõjukamat ja pilkupüüdvamat õukonna naist oma ajas, teisest küljest on tema nimi seotud skandaalide ja moraalsete aruteludega. Tänapäeval nähakse teda ajaloolisena figuurina, kelle elu peegeldab absolutismi, õukonna elu ja naiste rolli keerukust 17. sajandi Prantsusmaal.
Järelsõna
Madame de Montespan oli elav näide sellest, kuidas isiklik charme ja kultuuriline mõju võisid tõsta naise ülisuure mõjuni kuninglikus õukonnas. Tema lugu ühendab ilu, ambitsiooni, rikkust, skandaali ja püsiva mõju Euroopa aristokraatiatele läbi tema järeltulijate sugupuu.
