Henrietta Inglismaa — printsess ja Orléansi hertsoginna (1644–1670)
Henrietta Inglismaa (16. juuni 1644 (26. juuni n.s.) – 30. juuni 1670) oli Inglismaa ja Šotimaa printsess, kes sai kuulsaks nii Prantsusmaa õukonna mõjuka isikuna kui ka poliitiliste kontaktide vahendajana. Ta sündis Inglismaa kuninga Karl I ja tema abikaasa Henrietta Maria noorima tütrena. Hilisemas elus tunti teda hellitusnimega Minette.
Varajane elu ja pagendus
Lapsena lahkus Henrietta koos oma perega Inglismaalt revolutsiooniliste sündmuste ja kodusõja taustal ning ette tuli aastaid põgenemist ja pagulust mandril. Noores eas kasvamine väljaspool kodumaad mõjutas tema haridust, keeleoskust ja sidemeid Euroopa monarhide peredega, mis hiljem aitasid tal mängida tähtsat rolli rahvusvahelises poliitikas.
Pulm ja elu Prantsuse õukonnas
Henrietta abiellus Prantsusmaa kuningapere liikmega ja asus elama Versailles'i ja teiste Prantsuse õukondade keskel. Ta abiellus Prantsusmaa kuninga Louis XIV venna Philippe'iga ning õukonnas kutsuti teda sageli Madame'ina. Abielu sidus ta Prantsusmaa kuningliku sugupuu ja andis talle juurdepääsu poliitilistele ja hingelistele ringkondadele, kus lossis kujunesid ka tema intiimsed ja mõnikord vastuolulised suhted.
Isiklik elu, maine ja skandaalid
Henrietta oli õukonnas väga populaarne ja teda kiideti sotsiaalse võlu ning elava iseloomu eest. Ta pälvis tähelepanu ka oma flirtiva maitse ja eraeluliste seoste tõttu, mis tekitasid vahel tülisid ja armukadedust abikaasa ning teiste õukonnaliikmete vahel. Mõned hiljem kuulsaks saanud Louis XIV armukesed, nagu Louise de La Vallière ja Madame de Montespan kuulusid ajutiselt tema majapidamisse või olid tema tuttavad enne, kui neist said kuninga lemmikud. Tema abikaasa Philippe'i lemmikuks olnud Chevalier de Lorraine oli samuti allikaks kuulujuttudele ja pingetele õukonnas.
Diplomaatiline roll ja Doveri leping
Henrietta mängis olulist rolli sugulastevaheliste suhete arendamises ja oli vahendajaks mitmetes rahvusvahelistes kontaktides. Tal oli tähtis osa suhtluses oma venna, Inglismaa kuninga, ning Prantsuse krooniga. Enne oma ootamatut surma 1670. aasta suvel osales ta aktiivselt läbirääkimistes, mis viisid hiljem tuntud Doveri salajase lepingu sõlmimiseni. Talle omistati vahel ka osalus salajastes kirjavahetustes ja vahendustöös, mis aitasid leida ühiseid huve Prantsuse ja Inglise kroonide vahel.
Surm ja vaidlused selle põhjuse üle
Henrietta surm 30. juunil 1670 oli šokk nii Prantsuse kui ka Inglise õukondadele ja vallandas rohkelt spekulatsioone. Surma täpne põhjus on ajaloolaste vahel vaidluse all: popkõlakad süüdistasid mürgitamises tema abikaasa lemmikut Chevalier de Lorraine, ent kaasaegsed ja hilisemad uurimused kipuvad seda seletama meditsiiniliste komplikatsioonidega — näiteks perforeeritud peptilise haavandiga või selle tüsistustega. Surnuks jäämise täpsed meditsiinilised andmed on piiratud ja osa väidetest põhinesid õukonnas levinud kahtlustel ja poliitilistel motiividel.
Järeltulijad ja pärand
Henrietta jättis maha mitmeid lapsi, kelle kaudu jätkus tema sugupuu ja mõjud Euroopas. Üks tema tütardest oli Sardiinia kuninganna Anne Marie, kelle kaudu on seostatud ka hilisemaid dynastilisi pretensioone. On märgitud, et osa jakobiitlikke järelepärijaid viitasid oma nõudmiste päritolule läbi tema sugupuude: näiteks olid Jakobiitide trooninõudmised pärast Henry Benedict Stuarti surma osalt seotud suguluste kaudu edasikandega tema järeltulijatele.
Henrietta Inglismaa mälestus elab edasi kirjanduses, õukondlikus anekdootikas ja uurimustes, kus teda kirjeldatakse kui säravat, diplomaatilist ja mõnikord vastuolulist figuuri 17. sajandi Euroopas. Tema lühikese, ent sündmusterikka elu mõju ulatus isiklikest suhtest kuni riiklike lepingute vahendamiseni.
Väljaanne
- Marie Louise d'Orléans (26. märts 1662 - 12. veebruar 1689) abiellus Hispaania kuninga Karl II-ga, kellest ei ole järelkasvu.
- Philippe Charles d'Orléans, Valois' hertsog (16. juuli 1664 - 8. detsember 1666).
- Surnult sündinud tütar (9. juuli 1665).
- Anne Marie d'Orléans (27. august 1669 - 26. august 1728) abiellus Savoia hertsogi Victor Amadeus II-ga (tulevane Sardiinia kuningas) ja neil oli järglasi.
Pealkirjad ja stiilid
- 16. juuni 1644 - 31. märts 1661: Tema Kuninglik Kõrgus, Inglismaa printsess Henrietta.
- 31. märts 1661 - 30. juuni 1670: Tema Kuninglik Kõrgus Madame, Orléans'i hertsoginna (Prantsusmaa lapselaps)


Henrietta kui Orléans'i hertsoginna vappu koos Prantsusmaa tütre krooniga
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Henrietta Inglismaa?
V: Henrietta Inglismaa oli Inglismaa ja Šotimaa printsess ning Inglismaa kuninga Karl I ja tema abikaasa Henrietta Maria noorim tütar.
K: Kuhu põgenes Henrietta kolmeaastaselt?
V: Henrietta põgenes kolmeaastaselt koos oma kuberneriga oma esimese nõbu Louis XIV Prantsusmaa õukonda.
K: Mis oli Henrietta hüüdnimi õukonnas?
V: Henrietta oli tuntud kui Minette.
K: Kellega Henrietta abiellus ja kuidas teda õukonnas tunti?
V: Henrietta abiellus Prantsusmaa kuninga Louis XIV venna Philippe'iga ja teda tunti õukonnas Madame'ina.
K: Mille poolest oli Henrietta loomus tuntud ja kuidas see mõjutas tema abielu?
V: Henrietta oli tuntud oma flirtiva iseloomu poolest, mis põhjustas mitmeid tülisid tema ja tema abikaasa vahel.
K: Milleks oli Henrietta vahendaja?
V: Henrietta aitas kaasa Doveri salajase lepingu sõlmimisele enne oma ootamatut surma 1670. aasta juunis.
Küsimus: Kust pärinevad Jakobiidi nõuded troonile pärast Henry Benedict Stuarti surma?
V: Jakobiitide nõuded troonile pärast Henry Benedict Stuarti surma põlvnevad Henriettalt tema tütre Anne Marie, Sardiinia kuninganna kaudu.