Lucrezia Borgia
Lucrezia Borgia (18. aprill 1480 - 24. juuni 1519) oli paavst Aleksander VI tütar ja tema pikaajaline armuke Vannozza dei Cattanei. Tema vennad olid Cesare Borgia, Giovanni Borgia ja Gioffre Borgia.
Lucrezia perekond oli tüüpiline ajastu halastamatu machiavellistliku poliitika ja seksuaalse korruptsiooni esindaja. Väidetavalt oli see iseloomulik renessansiaegsele paavstkonnale. Lucrezia oli kujundatud femme fatale'ina, mida on nähtud paljudes kunstiteostes, romaanides ja filmides.
Lucrezia kohta on teada väga vähe kindlat teavet. On ebaselge, kas ta osales oma isa ja vendade poliitilises tegevuses. Kindlasti korraldasid nad talle mitu abielu tähtsate ja võimsate meestega. Arvatavasti aitas see kaasa nende enda poliitilistele ambitsioonidele. Lucrezia oli abielus Giovanni Sforza (Pesaro isand), Alfonso Aragoni (Bisceglie hertsog) ja Alfonso I d'Este (Ferrara hertsog). Pärimuse kohaselt oli Alfonso Aragoni Alfonso Napoli kuninga ebaseaduslik poeg ja tema vend Cesare võis lasta ta mõrvata, kui tema poliitiline väärtus rauges.
Lucrecia kui Aleksandria püha Katariina Pinturicchio fresko Vatikani Borgia korterites, umbes 1494.
"Lucretia de Borgia" kirjas oma õele Isabella Gonzaga (märts 1519)
Lucrezia Borgia võimalik portree, mille autoriks arvatavasti Dosso Dossi.
Välimus
Lucreziat kirjeldatakse nii, et tal olid rasked blondid juuksed, mis ulatusid üle põlve, ilus jume, pähklipunased silmad, mis muutsid värvi, täis ja kõrge rind ja loomulik graatsia, mis pani teda näiliselt "õhus kõndima". Neid omadusi hinnati Itaalias sel ajal väga kõrgelt. Teises kirjelduses öeldi, et "tema suu on üsna suur, hambad säravvalged, kael on peenike ja ilus ning rind on imepäraselt proportsioonidega".
Üks maal, Dosso Dossi "Noorukese portree" Victoria Rahvusgaleriis, tuvastati 2008. aasta novembris Lucrezia portreena. See maal võib olla ainus säilinud Lucrezia Borgiast tehtud ametlik portree, kuid selle väite suhtes on siiski kahtlusi. On väidetud, et teda kujutavad ka mitmed teised maalid, näiteks Veneto fantaasiaportree, kuid ükski neist ei ole praegu teadlaste poolt heaks kiidetud.
Kuulujutud
Aastate jooksul on püsinud mitmeid kuulujutte, eriti Borgia perekonna ekstravagantsete pidude kohta. Väideti, et ta on sooritanud verepilastust, mürgitamist ja mõrva, kuid neile kuulujuttudele ei ole kunagi leitud ajaloolist alust. Enamik süüdistusi esitasid Borgiate rivaalid.
- Räägitakse, et Lucrezia valduses oli õõnes sõrmus, mida ta kasutas jookide mürgitamiseks.
- 20. sajandi alguses Londoni kunstigaleriis Tate Britain asuva Frank Cadogan Cowperi maal kujutab Lucreziat oma isa, paavst Aleksander VI asemel Vatikani ametlikul kohtumisel. Ilmselt dokumenteerib see tegelikku sündmust, kuigi täpne kujutatud hetk (Lucrezia jalgu suudleb frantsiskaani munga) on kunstniku väljamõeldis.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Lucrezia Borgia?
V: Lucrezia Borgia (18. aprill 1480 - 24. juuni 1519) oli paavst Aleksander VI ja tema pikaajalise armukese Vannozza dei Cattanei tütar.
Küsimus: Millised olid tema vendade nimed?
V: Tema vendade hulka kuulusid Cesare Borgia, Giovanni Borgia ja Gioffre Borgia.
K: Kuidas on Lucrezia sageli kujutatud kunstiteostes, romaanides ja filmides?
V: Lucrezia on kunstiteostes, romaanides ja filmides sageli kujutatud saatusliku naisena.
K: Kas ta osales oma isa ja vendade poliitilises tegevuses?
V: Ei ole selge, kas ta osales oma isa ja vendade poliitilises tegevuses.
K: Kuidas kasutasid nad teda oma ambitsioonide edendamiseks?
V: Nad korraldasid talle mitu abielu tähtsate ja võimsate meestega, mis arvatavasti aitas kaasa nende enda poliitilistele ambitsioonidele.
K: Kes olid mõned inimesed, kellega ta abiellus?
V: Ta oli abielus Giovanni Sforza (Pesaro isand), Alfonso Aragoni (Bisceglie hertsog) ja Alfonso I d'Este (Ferrara hertsog).
K: Mis juhtus Alfonso Aragoniaga pärast seda, kui ta kaotas oma poliitilise väärtuse?
V: Pärimuse kohaselt võis Alfonso mõrvata Lucrezia vend Cesare, kui tema poliitiline väärtus kahanes.
