Wernher von Braun
Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun (23. märts 1912 - 16. juuni 1977) oli saksa insener ja teadlane. Ta töötas 1930. ja 1970. aastate vahel raketikonstruktorina. Mõned ütlevad, et ta oli 20. sajandi tähtsaim raketikonstruktor. Teise maailmasõja ajal töötas ta natside heaks. Pärast Teist maailmasõda läks ta Ameerika Ühendriikidesse. Seal töötas ta NASA-s. 1955. aastal, kümme aastat pärast riiki sisenemist, sai von Braunist USA kodanik.
Ta oli üks esimese kosmosesse lennanud raketi V-2 arendajatest. Ta töötas välja ka Saturn V raketi, mis viis inimesed 1969. aastal Kuule.
Varajane elu
Von Braun sündis 23. märtsil 1912 Wirsitzis (tänapäeval Wyrzysk) Poolas. Tema isa oli ühe tähtsa panga peadirektor. Weimari vabariigi ajal oli tema isa Magnus Freiherr von Braun toidu- ja põllumajandusminister. Von Brauni ema oli Emmy von Quistorp, Preisi ülemkoja liikme tütar.
1920. aastal kolis ta Berliini. Esimestel kooliaastatel käis von Braun Berliinis Prantsuse keskkoolis. 13-aastaselt sai ta teleskoobi. See kingitus äratas tema huvi astronoomia vastu. Halbade hinnete tõttu pidi von Braun 1925. aastal Weimari lähedal asuvas internaatkoolis käima. Ta ostis oma lisaraha eest Hermann Oberthi raamatu "Die Rakete zu den Planetenräumen" (inglise keeles "The Rocket into Interplanetary Space"), mis on kaasaegse raketika uurimise aluseks. 1928. aastal käis ta Hermann-Lietz-Internat nimelises internaatkoolis Saksamaa Spiekeroogi saarel. Aastal 1930 sooritas ta lõpueksamid.
Ta alustas 1930. aasta suvel õpinguid Berliini Tehnikaülikoolis. Von Braun õppis 1931. aastal ka ETH Zürichis. Septembri lõpus 1931 läks ta tagasi Berliini.
Saksa karjäär
1933. aastal alustas von Braun tööd rakettide kallal Saksa armee jaoks. 27. juulil 1934 sai ta doktorikraadi Berliini Tehnikaülikoolist. Kaks tema poolt välja töötatud raketti "Max" ja "Moritz" tõusid 1934. aasta detsembris kuni 2200 meetri kõrgusele. Katsed tehti väikeses külas Kummersdorfis Saksamaal. 1936. aastal töötasid von Braun ja tema meeskond välja järgmise põlvkonna raketi, A-3. Kummersdorfi katseala oli selle äsja väljatöötatud raketi jaoks liiga väike. Koos oma umbes 90-liikmelise meeskonnaga pidi ta kolima suuremale katsealale Peenemünde.
1937. aastal, kui natsid olid võimul, liitus ta S.S.-iga. Von Braun töötas aastatel 1937-1945 Peenemündes. Seal hakkas ta arendama uut raketti nimega A4 (Aggregat 4). Pärast mõningaid katseid nimetati rakett ümber V-2ks. "V" tähistab saksakeelset sõna "Vergeltung", mis tähendab kättemaksu. See oli esimene sõjas kasutatav kaugmaa ballistiline rakett. See suutis kanda ühe tonni kaaluvat lõhkepead kuni 50 miili kaugusele õhku ja läbida sadu miili sihtmärgini. 1943. aastal alustas Saksamaa selle raketi masstootmist, kasutades tuhandeid koonduslaagrivange tehasetöölistena. Nad tulistasid tuhandeid selliseid rakette sihtmärkidele Antwerpenis ja Suurbritannias, eriti Londonis. Antwerpenis maandus üle 1700 V-2 raketi, mis tappis üle 3700 inimese. Von Braun ja tema meeskond hakkasid välja töötama nende rakettide uusi põlvkondi, V-9 ja V-10, mis olid mõeldud sihtmärkidele USAs.
Ameerika karjäär
Varasemad aastad
Von Braun ja umbes 100 teist teadlast toodi 1945. aastal pärast kapituleerumist Ameerikasse. Nad hakkasid tööle Ameerika Ühendriikide armee heaks Fort Blissis, Texases, kus nad juhendasid ameerika sõdureid vangistatud V-2 rakettide käivitamisel. Ta sai 1955. aastal Ameerika kodanikuks. 1950. aastatel püüdis von Braun saada toetust Ameerika kosmoseprogrammile. Kui Nõukogude Liit käivitas Sputniku, alustasid Ameerika Ühendriigid lõpuks kosmoseprogrammi. Esialgu juhtis seda merevägi, kuid nende esimene satelliit Vanguard hävis, kui rakett 1957. aasta detsembris stardiplatvormil plahvatas. Satelliidiprogramm anti sõjaväele ja kogenum von Braun sai koos ülejäänud meeskonnaga tööd alustada. Redstone'i rakett saatis satelliidi orbiidile 31. jaanuaril 1958.
Huntsville ja NASA
1950. aastal alustas Von Braun tööd sõjaväe uues Redstone'i arsenalis Huntsville'is, Alabamas, millest hiljem sai NASA Marshall Space Flight Center. Seal töötas ta koos oma meeskonnaga välja Redstone'i raketi, mis sarnanes V-2 raketiga. 1959. aastal viidi Von Braun ja teised sakslased koos kogu armee kosmosetegevusega NASAsse üle. Tema viimane ja edukaim rakett oli Saturn V, mis viis astronaudid Kuule. Pärast Apollo 11 Kuu maandumist 1969. aastal vähenes aga avalikkuse toetus kosmoseprogrammile. 1972. aastal läks von Braun NASAst pensionile ja asus tööle Fairchild Industries'ile Marylandis.
Hilisemad aastad
1972. aastal lahkus von Braun NASAst. Ta asus tööle erasektoris. Jaanuaris 1977 jäi ta haiguse tõttu töölt pensionile. Samal aastal suri ta 65-aastaselt jämesoolevähki.
Von Braun raketi ees
Pärast tema surma
Von Brauni töö suutis anda inimkonnale laiema vaate universumisse. Tema rakette tehti jätkuvalt peamiselt rakettidena. Tegelikult kasutati neid rohkem satelliitide orbiidile saatmiseks, Kuu maandumiseks ja kosmosesügavuse uurimiseks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Wernher von Braun?
V: Wernher von Braun oli saksa insener ja teadlane, kes töötas 1930. ja 1970. aastate vahel raketikavainerina.
K: Millega tegeles Wernher von Braun Teise maailmasõja ajal?
V: Wernher von Braun töötas Teise maailmasõja ajal natside heaks.
K: Kuhu läks Wernher von Braun pärast Teist maailmasõda?
V: Wernher von Braun läks pärast Teist maailmasõda Ameerika Ühendriikidesse.
K: Mida tegi Wernher von Braun NASA jaoks?
V: Wernher von Braun töötas NASA jaoks.
K: Millal sai Wernher von Braunist USA kodanik?
V: Wernher von Braun sai USA kodanikuks 1955. aastal, kümme aastat pärast riiki sisenemist.
K: Mis oli V-2 rakett?
V: V-2 rakett oli esimene rakett, mis lendas kosmosesse.
K: Mis oli Saturn V rakett?
V: Saturn V rakett oli Wernher von Brauni poolt välja töötatud rakett, mis viis 1969. aastal inimesed Kuule.
