Brigitte Bardot
Brigitte Bardot (prantsuse IPA: [bʀi'ʒit baʀ'do]) (sündinud 28. septembril 1934) on prantsuse näitleja, endine moemodell, lauljatar, loomaõiguslane ja 1950. ja 1960. aastate üheks olulisemaks seksisümboliks peetud naine. Ta oli üks väheseid Euroopa näitlejaid, kellele Ameerika meedia pööras tähelepanu.
Elu ja karjäär
Ta sündis Pariisis, heal järjel olevasse perekonda, tema isa oli tööstur ja ema koduperenaine. Ta sai range hariduse, kuid tal lubati võtta balletitunde, lootes saada professionaalseks klassikaliseks tantsijaks.
1949. aastal hakkas ta ühe peresõbra soovitusel tööle moemodellidena ja jõudis 1950. aasta mais ajakirja Elle kaanele. Selle tulemusena märkas teda filmirežissöör Yves Allegret, kes pakkus talle rolli ühes oma filmis. Filmi ei tehtud kunagi, kuid proovi ajal kohtus ta tema noore assistendi Roger Vadimiga. Tema perekond oli tugevalt suhte vastu, kuid lõpuks andis järele ja nad abiellusid 1952. aastal.
Samal aastal alustas ta oma näitlejakarjääri ja esines kahes filmis: "Le trou normand" ja "Manina, fille sans voile".
Järgnevatel aastatel esines ta väikestes osades erinevates filmides Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. Tema karjäär sai tõelise hoo sisse 1956. aastal, kui ta osales Vadimi spetsiaalselt talle kirjutatud filmis "Et Dieu créa la femme" ("Jumal lõi naise"), mis tegi temast kohe staariks ja rahvusvaheliseks seksisümboliks. Sellest ajast alates tegi iga tema liigutus pealkirju kogu maailmas. 1958. aastal ostis ta maja "La Madrague" Saint Tropez'is, tollases vaikses kalurikülas, mis on sellest ajast alates muutunud väga turistlikuks sihtkohaks.
Teised märkimisväärsed filmid on järgmised: En cas de malheur (1958), La vérité (1960), mida paljud peavad tema parimaks rolliks, Vie Privée (1962), Le mépris (1963), Viva Maria (1965) jne. Ta oli edukas ka lauljana, kuid peamiselt plaatide ja telesaadete kaudu.
1973. aastal otsustas ta meelelahutusest pensionile jääda ja pühenduda oma tõelisele kirest, loomade õigustele, mida ta jätkab tänaseni. Ta lõi 1986. aastal oma sihtasutuse.
1990ndatel avaldas ta oma autobiograafia ja teisi raamatuid, milles ta rääkis avalikult oma poliitilistest seisukohtadest sellistes küsimustes nagu sisseränne ja islam Prantsusmaal, segaabielud ja homoseksuaalsus, mis tekitasid märkimisväärseid vastuolusid. Ta on vihastanud paljusid inimesi, kes kuuluvad nendesse rühmadesse, ning talle määrati trahv rassivaenu õhutamise eest.
Bardot'l oli neli abikaasat ja palju teisi romantilisi partnereid. Pärast lahutust Vadimist 1957. aastal abiellus ta 1959. aastal näitleja Jacques Charrier'ga, kellega tal sündis 11. jaanuaril 1960 ainus laps, poeg Nicolas. Nad lahutasid 1962. aastal. Tema kolmas abikaasa aastatel 1966-1969 oli Saksa miljonär Gunter Sachs. Alates 1992. aastast on ta abielus Bernard d'Ormale'iga, kes on parempoolne poliitiline organisaator.
