Brigitte Bardot – Prantsuse näitleja, modell, lauljatar ja loomaõiguslane
Brigitte Bardot (prantsuse IPA: [bʀi'ʒit baʀ'do]) (sündinud 28. septembril 1934) on prantsuse näitleja, endine moemodell, lauljatar, loomaõiguslane ja 1950. ja 1960. aastate üheks olulisemaks seksisümboliks peetud naine. Ta oli üks väheseid Euroopa näitlejaid, kellele Ameerika meedia pööras tähelepanu.
Biograafia lühidalt
Brigitte Bardot sündis Pariisis 1934. aastal. Ta alustas karjääri mudeli ja tantsijana ning võttis kiiresti osa filmiprojektidest, mis tõid talle rahvusvahelise tähelepanu. Tema läbimurdeks sai 1956. aasta film Et Dieu... créa la femme („Ja Jumal lõi naise”), mis tegi temast üleöö tuntud näo ja seksisümboli. 1973. aastal ta põhimõtteliselt lahkus näitlejatööstusest ning keskendus alates sellest peamiselt loomakaitsele ja eraklikumale elule Saint-Tropez’ lähedal.
Näitlejakarjäär
Bardoti tuntuim roll on roll filmis Et Dieu... créa la femme (1956), mille lavastas Roger Vadim (kes oli ka tema abikaasa 1950. aastate alguses). Tema filmograafias on nii kommertsedu kui ka kriitiliselt märkimisväärseid rolle. Mõned tuntumad filmid ja koostööd hõlmavad:
- Et Dieu... créa la femme (1956) – rahvusvaheline läbimurre;
- La Vérité (1960) – režissöör Henri-Georges Clouzot, tugev draamaplaat;
- Le Mépris (1963) – režissöör Jean-Luc Godard, filmikunsti ja isiklike suhete teemaline teos;
- Viva Maria! (1965) – laveeriv seiklusfilm, kus kaasa teeb ka Jeanne Moreau.
Pärast 1973. aastat ta enam regulaarselt filme ei teinud, pidades oma näitlejakarjääri lõpetatuks.
Muusika ja modellindus
Enne ja samal ajal kui ta tegutses filmis, töötas Bardot modellina ning salvestas ka pop- ja chansoni-laadseid lugusid. Ta tegi koostööd mitmete tuntud heliloojate ja autoritega, näiteks Serge Gainsbourg’iga; mõned palad saavutasid suurt tähelepanu oma ajastu meedias ja meelelahutustööstuses.
Loomakaitse ja Fondation Brigitte Bardot
Pärast näitlejakarjääri lõpetamist pühendus Bardot aktiivselt loomakaitsele. 1986. aastal asutas ta Fondation Brigitte Bardot, mis tegeleb loomade kaitse, päästmise ja lobitööga loomade õiguste nimel. Fond on tegutsenud mitmes valdkonnas: kodutute loomade eest hoolitsemine, metsloomade kaitse, kampaaniad karusnahatööstuse, sigimiskuuride ja julmade uurimismeetodite vastu ning kohtumenetluste rahastamine loomade heaolu parandamiseks.
Isiklik elu
Bardot on olnud avalikult tuntud oma avalike suhete ja mitmete abielude poolest. Tema eraelu ja romantilised suhted said ajakirjanduse suure huvi osaliseks, eriti seoses tema varasemate abieludega ja tuntud partneritega. Ta elab alates 1970.–1980. aastatest enamasti Saint-Tropez’ piirkonnas ja veedab aega oma residentsis „La Madrague”.
Pärand, kriitika ja vaidlused
Brigitte Bardot on kultuuriliselt ja ajalooliselt mõjuvõimas kuju: ta muutis naise esinemist filmis, moodi ja avalikus kuvandis ning mõjutas järgmiste põlvkondade stiili ja eneseväljendust. Samas on tema avalikud väljaütlemised sisserände, islami ja rahvusvähemuste kohta tekitanud vastakaid reaktsioone ja toonud kaasa kohtumenetlusi – ta on mitmel korral saanud trahvi ja kriitikat sõnavabaduse ja sallivuse teemadel.
Miks teda mäletatakse
- Brigitte Bardot jääb meelde kui 1950. ja 1960. aastate üks kuulsamaid Euroopa seksisümboleid ja filmiikoon;
- tema filmiklassika ja moepilt mõjutasid kultuuri laiemalt;
- tema loomakaitseaktivism ja Fondation Brigitte Bardot on jätnud püsiva jälje loomade heaolu valdkonda.
Brigitte Bardot on vastuoluline, kuid samas mõjukas figuur nii meelelahutusmaailmas kui ka heaoluaktivismis. Tema elu ja tegevus on olnud mitmetahuline: ta oli maskuli-sensatsioon filmis ja samal ajal ka pühendunud loomakaitsja, kelle seisukohad tekitasid nii imetlust kui tugevat kriitikat.
Elu ja karjäär
Ta sündis Pariisis, heal järjel olevasse perekonda, tema isa oli tööstur ja ema koduperenaine. Ta sai range hariduse, kuid tal lubati võtta balletitunde, lootes saada professionaalseks klassikaliseks tantsijaks.
1949. aastal hakkas ta ühe peresõbra soovitusel tööle moemodellidena ja jõudis 1950. aasta mais ajakirja Elle kaanele. Selle tulemusena märkas teda filmirežissöör Yves Allegret, kes pakkus talle rolli ühes oma filmis. Filmi ei tehtud kunagi, kuid proovi ajal kohtus ta tema noore assistendi Roger Vadimiga. Tema perekond oli tugevalt suhte vastu, kuid lõpuks andis järele ja nad abiellusid 1952. aastal.
Samal aastal alustas ta oma näitlejakarjääri ja esines kahes filmis: "Le trou normand" ja "Manina, fille sans voile".
Järgnevatel aastatel esines ta väikestes osades erinevates filmides Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. Tema karjäär sai tõelise hoo sisse 1956. aastal, kui ta osales Vadimi spetsiaalselt talle kirjutatud filmis "Et Dieu créa la femme" ("Jumal lõi naise"), mis tegi temast kohe staariks ja rahvusvaheliseks seksisümboliks. Sellest ajast alates tegi iga tema liigutus pealkirju kogu maailmas. 1958. aastal ostis ta maja "La Madrague" Saint Tropez'is, tollases vaikses kalurikülas, mis on sellest ajast alates muutunud väga turistlikuks sihtkohaks.
Teised märkimisväärsed filmid on järgmised: En cas de malheur (1958), La vérité (1960), mida paljud peavad tema parimaks rolliks, Vie Privée (1962), Le mépris (1963), Viva Maria (1965) jne. Ta oli edukas ka lauljana, kuid peamiselt plaatide ja telesaadete kaudu.
1973. aastal otsustas ta meelelahutusest pensionile jääda ja pühenduda oma tõelisele kirest, loomade õigustele, mida ta jätkab tänaseni. Ta lõi 1986. aastal oma sihtasutuse.
1990ndatel avaldas ta oma autobiograafia ja teisi raamatuid, milles ta rääkis avalikult oma poliitilistest seisukohtadest sellistes küsimustes nagu sisseränne ja islam Prantsusmaal, segaabielud ja homoseksuaalsus, mis tekitasid märkimisväärseid vastuolusid. Ta on vihastanud paljusid inimesi, kes kuuluvad nendesse rühmadesse, ning talle määrati trahv rassivaenu õhutamise eest.
Bardot'l oli neli abikaasat ja palju teisi romantilisi partnereid. Pärast lahutust Vadimist 1957. aastal abiellus ta 1959. aastal näitleja Jacques Charrier'ga, kellega tal sündis 11. jaanuaril 1960 ainus laps, poeg Nicolas. Nad lahutasid 1962. aastal. Tema kolmas abikaasa aastatel 1966-1969 oli Saksa miljonär Gunter Sachs. Alates 1992. aastast on ta abielus Bernard d'Ormale'iga, kes on parempoolne poliitiline organisaator.