Dame Elizabeth "Liz" Rosemond Taylor DBE (27. veebruar 1932 – 23. märts 2011) oli Briti–USA filmitäht, keda mäletatakse nii võimsate rollide kui ka avaliku elu ikoonina. Sündis Londonis Ameerika päritolu perekonnas ja kasvas üles Ameerikas, kus temast sai üks Hollywoodi tuntumaid nägusid – tema erksad lillakad silmad ja väljendusrikas mäng tegi temast metaphora meedias juba varakult.
Karjäär ja olulised rollid
Taylori karjäär algas lapsepõlves ning ta mängis mitmetes meeldejäävates Hollywoodi suurfilmides. Tema tuntumad tööd on National Velvet, Father of the Bride, A Place in the Sun, Giant, Cat on a Hot Tin Roof ja Suddenly, Last Summer. Ta tõusis kriitilise tunnustuse ja suurte publikuhittideni tänu oma mitmekülgsele mängule ja intensiivsele lavalisele kohalolule.
Taylor võitis parima naispeaosatäitja auhinna filmi BUtterfield 8 eest ning sai oma teise Oscariga tunnustuse murrangulise ja jämeda teatraalsuse eest filmis Who's Afraid of Virginia Woolf?. Ta kehastas ka ametlikult kuulsat peategelast filmis Kleopatra, mille kõrge eelarve ja meediakajastus viis tema suhte avalikkuse ees tihedasse tähelepanuväljale.
Koos Richard Burtoniga
Taylor abiellus mitmeid kordi, kuid kõige suurema meediahuvi põhjustas tema suhe ja abielu näitleja Richard Burtoniga. Paar mängis kokku 11 filmis ning nende kirglik, vahel tormiline suhe oli pidevalt tähelepanu keskmes. Nende koostöö kõrghetkeks jäi eriti Who's Afraid of Virginia Woolf?, mis tõi mõlemale hulgaliselt kriitilist tunnustust.
Isiklik elu ja tervis
Taylori eraelu oli avalikkuse pidevas tähelepanus: ta oli abielus kaheksa korda ja tal oli neli last. Tema abielud jäid tihti skandaalsete pealkirjade objektiks, kuid samal ajal kujunesid nad ka osa tema avalikust kuvandist. Ta koges elus mitu traagilist hetke, sealhulgas abikaasa Mike Todd'i surm lennuõnnetuses.
Taylori tervis oli aastate jooksul kõikuv: tal oli mitu rasket haigust ja ta läbis palju raviprotseduure ning operatsioone. Viimastel aastatel oli ta sageli haiglaravil ja tõsiste terviseprobleemide tõttu piiratud avaliku esinemisega. 2011. aasta märtsis suri ta 79-aastaselt südamepuudulikkuse tagajärjel pärast pikka haigusperioodi.
AIDS-i aktivism ja heategevus
Alates 1980ndate keskpaigast suunas Taylor osa oma tähelepanust ja ressursse HIV- ja HIV-AIDSi probleemiga tegelemisele, mis tollal oli poliitiliselt ja ühiskondlikult laialt stigmatiseeritud teema. 1985. aastal oli ta üheks kaasasutajaks Ameerika AIDSi Uurimise Sihtasutusele (amfAR) ning hiljem, 1993. aastal, asutas ta Elizabeth Taylori AIDSi Sihtasutuse, mille kaudu toetas otsehaiget ravi, teadusuuringuid ja ennetustegevust.
Taylor kasutas oma kuulsust nii rahakogumisürituste korraldamiseks, poliitilistele liidritele survet avaldamiseks kui ka avalikkuse harimiseks. Tema tööd aitasid murda tabusid, suurendada teadlikkust ja suunata oluliselt raha ning tähelepanu AIDSi-uurimisele ja -abi programmidel. Pärast tema surma oksjoniti 2011. aastal tema kuulus ehtekollektsioon heategevuse tarbeks ning see oksjon kogus märkimisväärse summa Elizabeth Taylori AIDSi Sihtasutuse toetuseks.
Autasud ja pärand
- Taylor on kaks korda Oscari-võitja ja pälvinud hulgaliselt teisi filmi- ning humanitaarauhindasid.
- Talle on antud mainekat tunnustust nii kodu- kui ka välisriikides: tema hulka kuuluvad Presidendi kodanikumedal, Prantsuse austusleegion ning Ameerika Filmiinstituudi eriauhinnad ja elutööpreemia.
- Ameerika Filmiinstituut nimetas ta ühtlasi üheks oma "Suurimateks Ameerika ekraanilegendadeks", kuhu ta jõudis kõrgele kohale.
Taylori pärand elab edasi nii filmikunsti kui ka haigustevastase võitluse vallas: tema näitlejatöö on jätkuvalt osa filmiklassikast ning tema aktivism aitas muuta üldsuse suhtumist HIV-/AIDSi ja tõi olulist pikaajalist rahalist ning poliitilist tuge probleemile.
Mälestus
Elizabeth Taylor jäi ajalukku kui erakordne näitlejanna, keeruline ja karismaatiline avaliku elu tegelane ning julge aktivist, kes kasutas oma kuulsust ja varandust, et aidata haavatavaid ja tõsta teadlikkust ühe oma aja suurima tervisekatastroofi kõrvalmõjudest. Tema elu ja töö mõjutavad endiselt nii filmihuvilisi kui ka heategevuslikku tegevust HIV/AIDSi valdkonnas.

