Elizabeth Taylor

Varajane elu

Taylor sündis Londonis ameeriklastest vanemate Francis Lenn Taylori ja Sara Sotherni lapsena, kes olid Inglismaal elavad ameeriklased. Tema vanemad olid algselt pärit Arkansas Cityst, Kansasist. Teisemaailmasõja puhkemisel pöördusid nad tagasi Ameerika Ühendriikidesse.

Näitlejakarjäär

Tema esimene osatäitmine oli filmis "Lassie Come Home" (1942). Järgmine oli National Velvet (1944). Kogu oma teismelise aja jooksul esines ta erinevates kõrvalosades ja jõudis kergesti üle noorte täiskasvanute rollidesse.

Tema esimene suurem roll oli 1950. aastal Montgomery Cliftiga filmis "A Place in the Sun". 1950ndatel töötas ta pidevalt ja tema märkimisväärsete filmide hulka kuuluvad: The Father of the Bride (1951), Ivanhoe (1952), Elephant Walk (1954), Rhapsody (1954), Giant (1956), Raintree County (1957), Cat on a Hot Tin Roof (1958), Suddenly, Last Summer (1959), BUtterfield 8 (1960) jt.

1963. aastal mängis ta Cleopatra peaosa ja kohtus näitleja Richard Burtoni, kellest 1964. aastal sai tema viies abikaasa. Nad esinesid mitmes ühises filmis; V.I.P'd (1963), The Sandpiper (1965), Who's afraid of Virginia Woolf ? (1966), The Taming of the Shrew (1967), Boom (1968). Ta mängis ka filmides "Salajane tseremoonia" (1969), "X, Y ja Zee" (1972) ja "Tuhkne kolmapäev" (1973).

Ta on võitnud kaks parima naisnäitleja Oscarit, esimese oma osatäitmise eest filmis "Butterfield 8", teise oma osatäitmise eest filmis "Kes kardab Virginia Woolfi?". 1999. aastal sai ta BAFTA Akadeemia stipendiumi, mis on elutööpreemia.

Burton ja Taylor Cleopatras

Isiklik elu

Taylor pälvis sageli meedia tähelepanu oma paljude haiguste ja vastuoluliste abielude tõttu selliste tuntud isikutega nagu Nicky Hilton, Michael Wilding, Mike Todd, Eddie Fisher, Richard Burton (kaks korda), John Warner. Tal on Michael Wildingiga kaks poega ja Mike Toddiga tütar. Richard Burtoni abielus olles adopteeris ta ka ühe tütre. Ta oli kahe Michael Jacksoni lapse ristiema.

Aktivism

HIV/AIDS

Taylor pühendas järjekindlalt ja heldelt humanitaarabi aega, propageerimist ja rahastamist HIVi ja AIDSiga seotud projektidele ja heategevusorganisatsioonidele. Ta aitas koguda selle eesmärgi jaoks üle 270 miljoni dollari. Ta oli üks esimesi kuulsusi ja avaliku elu tegelasi, kes tegi seda ajal, mil vähesed inimesed teadsid haigusest, ning korraldas ja võõrustas 1984. aastal esimese AIDSi rahakogumisürituse AIDS Project Los Angelese heaks.

Taylor oli 1985. aastal koos dr Michael Gottliebi ja dr Mathilde Krimiga Ameerika AIDSi Uuringute Fondi (amfAR) kaasasutaja. Tema kauaaegne sõber ja endine kaasnäitleja Rock Hudson oli teatanud, et tal on AIDS ja ta suri sellesse samal aastal. Ta asutas 1993. aastal ka Elizabeth Taylori AIDSi Sihtasutuse (ETAF), mis loodi selleks, et pakkuda HIV/AIDSi põdevatele inimestele hädavajalikke tugiteenuseid. Näiteks 2006. aastal tellis Taylor oma Elizabeth Taylori AIDSi fondi ja Macy's'i poolt New Orleansis annetatud 37-jalgse (11 m) "Care Van" koos uurimislaudade ja röntgenseadmetega. Samal aastal, pärast orkaan Katrina't, annetas Taylor 500 000 dollarit NO/AIDS Task Force'ile, mittetulundusühingule, mis teenib HIV/AIDSi nakatunute kogukonda New Orleansis ja selle ümbruses. 74. sünnipäeva tähistamiseks ja selleks, et aidata NO/AIDS Task Force'il jätkata oma tööd AIDSi vastu võitlemisel.

Taylorile anti 1992. aastal HIV/AIDSi vastu suunatud humanitaartöö eest spetsiaalne Akadeemia auhind, Jean Hersholti humanitaarabi auhind. Sellest tööst rääkides ütles endine president Bill Clinton tema surma puhul: "Elizabethi pärand elab edasi paljudes inimestes üle kogu maailma, kelle elu on pikem ja parem tänu tema tööle ja tema poolt inspireeritud inimeste jätkuvatele jõupingutustele".

Juudi põhjused

Pärast juudi usku pöördumist töötas Taylor kogu oma elu juudi eesmärkide nimel. 1959. aastal põhjustas tema Iisraeli võlakirjade ostmine araablaste boikoti tema filmidele. 1962. aastal takistati tal siseneda Egiptusesse Kleopatra valmimiseks; selle valitsus teatas, et teda ei lubata Egiptusesse, sest ta on võtnud vastu juudi usu ja "toetab Iisraeli eesmärke". Keeld tühistati siiski 1964. aastal pärast seda, kui leiti, et film on toonud Egiptusele head reklaami.

1974. aastal kaalusid Taylor ja Richard Burton abiellumist Iisraelis, kuid nad ei saanud seda teha, sest Burton ei olnud juut. Taylor aitas koguda raha sellistele organisatsioonidele nagu Jewish National Fund; propageeris Nõukogude juutide õigust emigreeruda Iisraeli ja tühistas visiidi NSV Liitu, kuna see ei kiitnud Iisraeli heaks kuue päeva sõja tõttu, ning kirjutas alla kirjale, milles protesteeris ÜRO Peaassamblee 1975. aasta resolutsiooni 3379 vastu.

Ta pakkus end asenduspanijaks pärast seda, kui 1976. aastal võeti Entebbe'i õhuvallutuses pantvangi rohkem kui 100 Iisraeli tsiviilisikut. Pärast operatsiooni õnnestumist, mille käigus pantvangid vabastati, mängis ta koos Kirk Douglasiga 1977. aasta jaanuaris eetrisse läinud teleseriaalis "Victory at Entebbe". Kui ta koges seda rolli, ütles ta: "Ma ei saanud seda võimalust mööda lasta. Mul on tugevad sidemed Iisraeliga ja ma usun kindlalt Entebbe missiooni julgusesse ja pühendumusse."

Haigus ja surm

Tayloril oli palju terviseprobleeme. 2004. aastal diagnoositi tal südamepuudulikkus. Aastal 2009 tehti talle selle tõttu südameoperatsioon. 2011. aasta alguses põhjustasid kongestiivse südamepuudulikkusega seotud uued sümptomid selle, et ta tuli ravile Cedars-Sinai meditsiinikeskusesse. Taylor suri 23. märtsil 2011. aastal 79-aastaselt oma nelja lapse keskel samas meditsiinikeskuses Los Angeleses, Californias.