Emma Goldman — anarhist, aktivist ja mõjukas mõtleja (1869–1940)
Emma Goldman — kirglik anarhist, vankumatu aktivist ja mõjukas mõtleja (1869–1940). Avastage tema radikaalsed ideed, elu ja püsiv pärand.
Emma Goldman (27. juuni 1869 - 14. mai 1940) oli üks tuntumaid anarhiste 1800. aastate lõpust ja 1900. aastate algusest kuni keskpaigani.
Varajane elu ja saabumine Ameerikasse
Emma Goldman sündis Kaukaasiasse kuulunud Kovno kubermangus (tänapäeva Kaunas, Leedus) juudi perekonnas. Noores eas emigreerus ta 1885. aastal Ameerika Ühendriikidesse otsima paremaid võimalusi ja põgenema etnilise ja sotsiaalse tagakiusamise eest. Töötades õmblejana ja elades tihedas tööliskeskkonnas, sai ta tuttavaks radikaalsete ideedega ja hakkas osalema töövõitlustes, vaba sõna kaitsmisel ning naiste õiguste kampaaniates.
Poliitiline tegevus ja seisukohad
Goldman oli teravas konfliktis valitseva norme ja riigivõimuga: ta propageeris anarhistlikke ideid, mis kandsid endas vastuseisu hierarhiale, kapitalismile ja sõjale. Tema tegevuse keskmes olid:
- Vaba sõna ja avalikud kõned: Goldman pidas riigis ja linnades loenguid, organiseeris demonstratsioone ning kaitses õigust rääkida ja meelt avaldada.
- Töövõitlused ja solidaarne organiseerumine: ta toetas üldisi streike ja võitlusliikumisi, seistes töötingimuste ja palgaõigluse eest.
- Naiste õigused ja seksuaalne vabadus: Goldman kampaanias rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse, naiste autonoomia ja „vaba armastuse” idee eest — ta kritiseeris traditsioonilist perekonda ja patriarhaalseid rolle.
- Sõja- ja riigivastasus: Esimese maailmasõja ajal tegutses ta sõjavastaselt; sellest tekkinud põhimõtteline konflikt ametivõimudega viis tema ja paljude teiste aktivistide repressioonideni.
Rängemad kokkupuuted seadusega ja pagendamine
Goldman oli mitu korda arreteeritud ja kohtustatud seoses oma kõnede ja tegevustega. Tema ühiskondlikku kaitset ja radikaalseid seisukohti näidati kui ohtu avalikule korrale ja sõjavastasel tegevusel tekkisid talle kriminaalsüüdistused. 1919. aastal, pärast maailmasõja-aegset repressiivset perioodi Ameerikas, pagendati Goldman koos paljude teiste radikaalidega Ameerika Ühendriikidest – nende hulk ja see operatsioon on tihti nimetatud ka "Soviet Ark" (deportatsioonilaevad) kontekstis.
Elu pärast Ameerikat ja kirjutised
Pärast pagendamist jõudis Goldman Venemaale, kus ta esmalt toetas revolutsiooni, kuid peagi sattus sügavale pettumusse bolševistliku võimu repressioonide ja autoritaarse praktika üle. Tema kriitika sellest perioodist on talletatud teoses My Disillusionment in Russia (1923). Teised tähtsamad teosed on esseede kogumik Anarchism and Other Essays (1910) ning kaksosautobiograafia Living My Life (esimene köide 1931). Goldmani kirjutised ja kõned mõjutasid nii anarhistlikku ideoloogiat kui ka feministlikku ja vaba skaala liikumist läbi 20. sajandi alguse.
Hilisemad aastad ja surm
Pärast Venemaalt lahkumist elas Goldman mitmes Euroopa riigis, osales rahvusvahelises anarhistlikus võrgustikus ning toetas hiljem Hispaania vabatahtlikke ja anarhistlikku liikumist Hispaania kodusõja ajal (1936–1939). 14. mail 1940 suri Emma Goldman Torontos (Kanadas) – tema elu ja töö jätkasid tugevat mõju mõtlemisele ja aktivismile üle maailma.
Pärand ja tähendus
Emma Goldman on ajalooliselt tuntud kui tulevane ja vastuoluline mõtleja-aktivist. Talle omistatakse suur roll vaba sõna, naiste õiguste, seksuaalse enesemääramise ja töörahva organiseerimise nõudmises. Tema kriitika nii kapitalismi kui ka autoritaarsetest revolutsioonidest aitas kujundada anarhistlikku teooriat ja praktikad, mis on mõjutanud hilisemat radikaalset ja feministlikku liikumist.
- Olulised teemad, mida Goldman tõi avalikkuse ette: anarhia kui organiseerimis- ja vabaduse idee, sotsiaalne õiglus, rasestumisvastased vahendid ja naiste iseseisvus, sõjavastane ja antimilitaristlik positsioon.
- Mõju: tema kirjutised ja kõned on tõlgitud ja uuritud paljudes keeltes; teadlased ja aktivistid käsitlevad teda kui tähtsat häält poliitilises ajaloos.
Goldmani isiku ja tegutsemise ümber on alati olnud nii imetlejaid kui ka teravaid kriitikuid. Tema elutöö näitab, kuidas isiklik julgus, selge moraalne positsioon ja avalik tegutsemine võivad nii inspireerida muutusi kui ka sattuda vastuollu võimustruktuuridega.
Tsitaat, mis talle sageli omistatakse: „Kui ma ei saa tantsida, siis ei taha ma osa olla teie revolutsioonist.” See lause peegeldab tema usku, et vabadus ei tähenda vaid poliitilisi muutusi, vaid ka inimeste õiguslikku ja isiklikku eneseväljendust.
Uskumused
Emma Goldman oli anarhokommunist, kes toetas varakult ateismi, homoseksuaalide õigusi ja feminismi.
Life
Ta sündis tänapäeva Leedus (tollal oli see osa Venemaast). Ta kolis 17-aastaselt koos õega New Yorgi Rochesterisse.
Esialgu töötas ta tekstiilivabrikus ja abiellus oma töökaaslase Jacob Kersneriga. Nende suhe hakkas õitsema pärast seda, kui Kersner sai teada tema prostitutsioonitegevusest. Nende abielu jäi lühikeseks ja Goldman kolis New Yorki ning sai anarhistliku kogukonna liikmeks. Ta sai hea sõbraks Alexander Berkmaniga (teine anarhist) ja aitas tal kavandada mõrvakatse Henry Clay Frickile, rikkale mehele, kes kohtles oma töölisi halvasti. Berkman ebaõnnestus ja veetis neliteist aastat vanglas, kuid Goldmani ei karistatud.
Goldmanil oli siiski palju juriidilisi probleeme. Aastal 1893 mõisteti ta süüdi mässu puhkemise eest ja veetis aasta vanglas. Ta arreteeriti 1901. aastal väidetava konspiratsiooni eest president McKinley mõrvas, kuid teda ei tunnistatud kunagi süüdi. 1916. aastal istus ta vanglas, sest jagas teavet rasestumisvastaste vahendite kohta (mis oli tol ajal kuritegu). 1917. aastal arreteeriti ta ja veetis kaks aastat vanglas selle eest, et ta ei toetanud Esimest maailmasõda.
1919. aastal küüditati (saadeti tagasi) Goldman ja Berkman Venemaale, sest Ameerika valitsus pidas neid liiga ohtlikuks. Vene revolutsioon oli just toimunud ja Goldman lootis, et Venemaa võib lõpuks olla hea koht. Lõpuks otsustas ta, et revolutsioon Venemaal ei olnud nii hea, kui ta arvas, ja et bolševikud pettesid paljusid inimesi Venemaal. Ta arvas, et bolševikud olid liiga kontrollivad ja liiga võimsad. Talle ei meeldinud ka see, et Nõukogude Liit pani palju anarhiste vangi, sest nad ei olnud nendega nõus.
Ta ja Berkman lahkusid kahe aasta pärast ning Goldman elas paljudes Euroopa paikades, sealhulgas Inglismaal ja Prantsusmaal. 1936. aastal kolis ta Hispaaniasse, et aidata anarhistidel võidelda fašistide vastu Hispaania kodusõja ajal.
Ta suri Torontos 14. mail 1940 insuldi tagajärjel. Ta on maetud Chicago lähedale.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Emma Goldman?
V: Emma Goldman oli vene-ameerika anarhist ja tööorganiseerija.
K: Millal ta sündis?
V: Ta sündis 27. juunil 1869. aastal.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 14. mail 1940. aastal.
K: Millised olid tema tõekspidamised?
V: Ta uskus anarhokommunismi ja oli varajane ateismi, homoseksuaalide õiguste ja feminismi toetaja.
K: Kus ta elas?
V: Ta elas Ameerika Ühendriikides.
K: Millise tööga ta tegeles?
V: Ta töötas anarhistina ja tööorganiseerijana.
K: Kuidas ta andis oma panuse ühiskonda?
V: Emma Goldman andis ühiskonnale oma panuse, propageerides ateismi, homoseksuaalide õigusi ja feminismi enne, kui need olid laialdaselt tunnustatud seisukohad.
Otsige