Lee Kuan Yew

Lee Kuan Yew, GCMG, CH (au) (hiina: 李光耀; pinyin: Lǐ Guāngyào; 16. september 1923 - 23. märts 2015; ka Lee Kwan-Yew) oli Singapuri poliitik. Ta oli Singapuri Vabariigi esimene peaminister aastatel 1959-1990.

Ta oli Rahvusliku Action Party (PAP) kaasasutaja ja esimene peasekretär ning viis partei 1959. aastal ülekaaluka võiduni. Tema juhtimisel eraldus Singapur 1965. aastal Malaisia föderatsioonist ja kasvas vähearenenud koloniaalajastust ilma loodusvaradeta "Esimese maailma" Aasia tiigriks. Ta on jäänud üheks kõige mõjukamaks poliitiliseks tegelaseks Kagu-Aasias.

Singapuri teise peaministri Goh Chok Tongi ajal oli Lee vanemminister. Kuni 2011. aastani oli ta ministri mentor, mis loodi pärast seda, kui tema poeg Lee Hsien Loong sai 12. augustil 2004 riigi kolmandaks peaministriks.

13. septembril 2008 läbis 84-aastane Lee edukalt ravi südame rütmihäire (kodade virvendus) tõttu Singapuri üldhaiglas, kuid ta suutis siiski haiglast videolingi kaudu pöörduda heategevusfoorumi poole.

Lee suri 23. märtsil 2015 kopsupõletikku, 91-aastaselt.

Perekond

Lee ütleb oma autobiograafias, et ta on neljanda põlvkonna hiinlane Singapurist: tema Hakka-vanaisa Lee Bok Boon (sündinud 1846) emigreerus 1862. aastal Guangdongi provintsi Dapu maakonnast Straits Settlements'ile.

Lee Kuan Yew sündis Singapuris aadressil Kampong Java Road 92. Ta oli Lee Chin Kooni ja Chua Jim Neo vanim laps. Lapsena oli ta tugevalt mõjutatud Briti kultuurist, osaliselt tänu oma vanaisa Lee Hoon Leongi mõjule, kes oli andnud oma poegadele ingliskeelse hariduse.

Lee ja tema abikaasa Kwa Geok Choo abiellusid 30. septembril 1950. aastal. Neil on kaks poega (Lee Hsien Loong ja Lee Hsien Yang) ja üks tütar (Lee Wei Ling).

Paljud Lee perekonnaliikmed on Singapuri ühiskonnas tähtsatel ametikohtadel ja tema lapsed töötavad kõrgetel valitsus- või valitsusega seotud ametikohtadel. Tema vanem poeg Lee Hsien Loong, endine brigaadikindral, on alates 2004. aastast peaminister. Ta on ka Singapuri valitsuse investeerimiskorporatsiooni (GIC) aseesimees, mille esimees Lee ise on. Lee noorem poeg Lee Hsien Yang on samuti endine brigaadikindral ning endine president ja tegevjuht SingTel'is, mis on üle-Aasia telekommunikatsioonihiiglane ja Singapuri suurim ettevõte turukapitalisatsiooni järgi (noteeritud Singapuri börsil SGX). Viiskümmend kuus protsenti SingTelist kuulub Temasek Holdingsile, mis on silmapaistev valitsuse valdusettevõte, millel on kontrollosalus mitmes väga suures valitsusega seotud ettevõttes, nagu Singapore Airlines ja DBS Bank. Temasek Holdings'i juhtis kuni 2009. aastani tegevdirektor ja tegevjuht Ho Ching, Lee Hsien Loongi abikaasa. Lee tütar Lee Wei Ling juhib riiklikku neuroteaduste instituuti. Lee abikaasa Kwa Geok Choo oli varem tuntud advokaadibüroo Lee & Lee partner.

Varajane elu

Lee õppis Telok Kurau algkoolis, Rafflesi institutsioonis (kus ta oli 01 Rafflesi skaudirühma liige) ja Rafflesi kolledžis (praegu Singapuri riiklik ülikool). Teise maailmasõja ja Singapuri 1942-1945 kestnud Jaapani okupatsiooni tõttu ei saanud ta ülikooli minna. Okupatsiooni ajal tegeles ta edukalt musta turu äriga, kus müüs tapiokapõhist liimi nimega Stikfas. Kuna ta oli alates 1942. aastast võtnud hiina ja jaapani keele tunde, leidis ta tööd liitlaste telegraafi aruannete ümberkirjutamisel jaapanlastele ning oli 1943-1944 Jaapani Hodobu (報道部 - teabe- või propagandaosakond) ingliskeelse toimetaja.

Tema vanem poeg Lee Hsien Loong on alates 2004. aastast Singapuri peaminister.

Poliitiline karjäär

Otsused ja poliitika

Leel oli iseseisvumisjärgse valitsuse ajal kolm peamist muret - riiklik julgeolek, majandus ja sotsiaalküsimused.

Riiklik julgeolek

Singapuri haavatavus oli sügavalt tunda, kuna teda ähvardasid mitmed allikad, sealhulgas kommunistid, Indoneesia (oma konfrontatsioonihoiakuga) ja UMNO äärmuslased, kes tahtsid Singapuri tagasi Malaisiasse sundida. Kui Singapur sai ÜRO liikmeks, taotles Lee kiiresti Singapuri iseseisvuse rahvusvahelist tunnustamist. Ta kuulutas Šveitsi eeskujul välja neutraalsuse ja mitteliitumise poliitika. Samal ajal palus ta Goh Keng Swee'l üles ehitada Singapuri relvajõud (SAF) ja palus teistelt riikidelt nõu, väljaõpet ja vahendeid.

Valitsuse poliitika

Nagu paljud riigid, ei olnud ka Singapur poliitilise korruptsiooni suhtes immuunne. Lee kehtestas õigusaktid, millega anti korruptsioonikuritegude uurimisbüroole (CPIB) suuremad volitused vahistuste tegemiseks, läbiotsimiseks, tunnistajate kokkukutsumiseks ning kahtlustatavate isikute ja nende perekondade pangakontode ja tuludeklaratsioonide uurimiseks.

Lee uskus, et ministrid peaksid olema hästi tasustatud, et säilitada puhas ja aus valitsus. 1994. aastal tegi ta ettepaneku siduda ministrite, kohtunike ja tippametnike palgad erasektori tippspetsialistide palkadega, väites, et see aitaks värvata ja hoida andekaid inimesi avalikus sektoris.

1960ndate lõpus, kartes, et Singapuri kasvav rahvastik võib koormata arenevat majandust, alustas Lee jõulist "Stop-at-Two" pereplaneerimise kampaaniat. Paare kutsuti üles end pärast teist last steriliseerima. Kolmandale või neljandale lapsele anti hariduses madalam prioriteet ja sellised pered said vähem majanduslikke soodustusi.

1983. aastal algatas Lee "suure abieludebati", kui ta julgustas Singapuri mehi valima kõrgharidusega naisi abikaasadeks. Ta oli mures, et suur hulk kõrgharidusega naisi oli vallalised. Mõned elanikkonnarühmad, sealhulgas kõrgharidusega naised, olid tema seisukohtadest häiritud. Sellegipoolest loodi abieluotsingu agentuur Social Development Unit (SDU), et edendada meeste ja naissoost kõrgkooliõpetajate omavahelist suhtlemist. Lee kehtestas ka stiimulid, nagu maksusoodustused, koolitee ja eluasemeprioriteetid kolme või nelja lapsega lõpetanud emadele, mis oli vastupidine 1960. ja 1970. aastate ülitulemuslikule "Stop-at-Two" pereplaneerimise kampaaniale. 1990. aastate lõpuks oli sündimus nii madalale langenud, et Lee järeltulija Goh Chok Tong laiendas neid stiimuleid kõigile abielus naistele ja andis veelgi rohkem stiimuleid, näiteks "beebiboonuse" kava.

Ta lahkus poliitikast 2011. aastal. Goh Chok Tong oli samuti pensionile jäänud, kuid ta jääb Marine Parade GRC-sse.

Surm

5. veebruaril 2015 viidi Lee "raske kopsupõletikuga" haiglasse ja ta pandi Singapuri üldhaigla intensiivraviüksusesse hingamisaparaadile, kuigi tema seisundit nimetati "stabiilseks". 26. veebruari ajakohastatud versioonis märgiti, et Lee'le manustatakse taas antibiootikume, samas on ta rahustatud ja ikka veel mehaanilise ventilatsiooni all. 23. märtsil 2015 teatas Singapuri peaminister Lee Hsien Loong, et Lee Kuan Yew on 91-aastaselt surnud. Tema riiklikud matused toimusid Singapuri Riikliku Ülikooli ülikooli kultuurikeskuses 29. märtsil 2015 kell 14.00 kohaliku aja järgi.

Auhinnad

Lee on pälvinud mitmeid riiklikke teenetemärke, sealhulgas aukodanike ordeni (1970), Püha Miikaeli ja Püha Georgi ordeni rüütli suurristi (1972), Londoni linna vabaduse (1982), Johore'i krooni I klassi ordeni (1984), Suure Juhi ordeni (1988) ja tõusva päikese ordeni (1967).
Lee sai 1994. aastal Ig Nobeli preemia.
2002. aastal võeti Lee ametlikult Londoni Imperial College'i stipendiumi liikmeks tunnustuseks tema rahvusvahelise kaubanduse ja tööstuse edendamise ning Ühendkuningriigiga tehtavate teadus- ja inseneriaalaste õppealgatuste arendamise eest.
2006. aastal pälvis Lee Woodrow Wilsoni rahvusvahelise teaduskeskuse Woodrow Wilsoni avaliku teenistuse auhinna.
2007. aastal omistati Lee'le Austraalia Riikliku Ülikooli Canberras õigusteaduse audoktorikraad, kuigi üliõpilaste ja personali protesti saatel.
2009. aasta oktoobris andis USA-Aasia ärinõukogu Washingtonis toimunud 25. aastapäeva pidulikul õhtusöögil Lee'le esimese elutööpreemia. Ameerika Ühendriikide endine välisminister ja 1973. aasta Nobeli rahupreemia laureaat dr Henry Kissinger ütles oma tunnustuses:

"Temast on saanud meie kõigi jaoks põhjapanev tegelane. Ma ei ole kelleltki nii palju õppinud kui Lee Kuan Yew'lt. Ta tegi end Ameerika Ühendriikide asendamatuks sõbraks, mitte eelkõige võimu, mida ta esindas, vaid oma mõtlemise kvaliteedi tõttu.

Päev hiljem kohtus ta USA presidendiga Valge Maja ovaalses kabinetis, kus president Barack Obama tutvustas teda kui:

"... üks Aasia 20. ja 21. sajandi legendaarsetest tegelastest. Ta on keegi, kes aitas käivitada Aasia majandusime."

15. novembril 2009. aastal andis president Dmitri Medvedev Lee-le APEC 2009. aasta Singapuris toimunud APECi raames Venemaa sõprusordeni.

Vastuolud

Devan Nair

Devan Nair, Singapuri kolmas president, kes elas Kanadas eksiilis, märkis 1999. aasta intervjuus Toronto ajalehele The Globe and Mail, et Lee meetod, millega ta oma vastased pankrotti või unustusse kaevas, oli poliitiliste õiguste tühistamine. Ta märkis ka, et Lee on "üha enesekindlam teadja", keda ümbritsevad "kaubamajade lollid". Vastuseks nendele märkustele kaebas Lee Devan Nairi Kanada kohtus kohtusse ja Nair esitas vastuhagi. Seejärel esitas Lee taotluse, et Nairi vastuhagi tühistataks. Lee väitis, et Nairi vastuhagi ei sisaldanud mingit mõistlikku hagi alust ja kujutas endast põletavat rünnakut Singapuri valitsuse aususe vastu. Ontario ülemkohus keeldus siiski Nairi vastuhagi välja viskamast, leides, et Lee oli kuritarvitanud kohtumenetlust ja seega on Nairil mõistlik hagi alus.

Islam

2011. aastal avaldas Wikileaks diplomaatilised kaabelid, mis omistasid Lee'le vastuolulisi kommentaare islami kohta. Wikileaks tsiteeris Lee'd, kes kirjeldas islamit kui "mürgist religiooni". Hiljem eitas Lee selliste kommentaaride tegemist.

Intsident järgnes Lee Kuan Yew vastuolulise raamatu väljaandmisele: Hard Truths to Keep Singapore Going. Raamatus väitis Lee, et Singapuri moslemitel on oma usu tõttu raskusi integreerumisel, ning kutsus neid üles "olema vähem rangeid islamiusuliste kohustuste täitmisel". Ta on öelnud:

"Ma pean rääkima ausalt, et olla väärtuslik, kuid ma ei soovi solvata moslemikogukonda.

Ma arvan, et me edenesime väga kenasti, kuni islami tulekuni, ja kui te küsite minu tähelepanekuid, siis on teistel kogukondadel lihtsam integreeruda - sõbrad, omavahelised abielud ja nii edasi, indialased hiinlastega, hiinlased indialastega - kui moslemitel. See on araabia riikidest tuleva tõusu tulemus.

Ma ütleksin, et tänapäeval saame integreerida kõik religioonid ja rassid, välja arvatud islam.

Ma arvan, et moslemid sotsiaalselt ei tekita mingeid probleeme, kuid nad on erinevad ja eraldi...

Aga nüüd, kui te lähete malai ja hiinlaste koolidesse, on seal halal ja mittehalal segment ja nii ka ülikoolides. Ja nad kipuvad istuma eraldi, et mitte olla saastunud. Kõik see muutub sotsiaalseks lõheks...

Ole vähem range islami nõuete täitmisel ja ütle: "Okei, ma söön koos sinuga."

Endise peaministri Goh Chok Tongi sõnul kohandasid Singapuri moslemid oma usutavasid vastavalt Singapuri ainulaadsele olukorrale.

Etnilise integratsiooni poliitikat rakendati ka selleks, et vältida etniliste getode tekkimist Singapuri HDB korterites. Igas linnaosas pidi olema elanikke kõigist rahvusrühmadest vastavalt rahvuslikele proportsioonidele.

Laimamise kohta tehtud kohtuotsus

24. septembril 2008 otsustas Singapuri ülemkohus kohtunik Woo Bih Li kiirmenetluse korras, et ajakiri Far Eastern Economic Review (FEER) (toimetaja Hugo Restall) laimab Lee ja tema poja, peaminister Lee Hsien Loongi. Kohus leidis, et 2006. aasta artikkel "Singapore's 'Martyr': Chee Soon Juan" tähendas, et Lee Kuan Yew "on juhtinud ja juhib Singapuri samamoodi korruptiivselt nagu T. T. Durai juhtis National Kidney Foundation'i (NKF) ja ta on kasutanud laimuhagisid, et suruda maha need, kes tema korruptsiooni paljastamist vältimaks kahtluse alla seavad." Kohus mõistis FEERi, mis kuulub Dow Jones & Companyle (mis omakorda kuulub Rupert Murdochi News Corpile), maksma kaebuse esitajatele kahjutasu. FEER esitas apellatsioonkaebuse, kuid kaotas kohtuasja, kui apellatsioonikohus otsustas 2009. aasta oktoobris, et Far Eastern Economic Review tõepoolest laimas riigi asutajat Lee Kuan Yew'd ja tema poega, peaminister Lee Hsien Loongi.

Sekundaarsed allikad

Barr, Michael D. 2000. Lee Kuan Yew: The Beliefs Behind the Man. Washington D.C.: Georgetown University Press.
Gordon, Uri. 2000. Machiavelli tiiger: Lee Kwan Yew ja Singapuri autoritaarne režiim.
Josey, Alex. 1980. Lee Kuan Yew - otsustavad aastad. Singapur ja Kuala Lumpur: Times Books International.
King, Rodney. 2008. Singapuri ime, müüt ja tegelikkus. 2. väljaanne, Insight Press.
Kwang, Han Fook, Warren Fernandez ja Sumiko Tan. 1998. Lee Kuan Yew: The Man and His Ideas. Singapur: Singapore Press Holdings.
McCarthy, Terry (23. august 1999). "Lee Kuan Yew". Time Asia. Hong Kong.
Minchin, James. 1986. Ükski inimene ei ole saar. Uuring Singapuri Lee Kuan Yew'st. Sydney: Allen & Unwin.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Lee Kuan Yew?

V: Lee Kuan Yew oli Singapuri riigimees, kes oli 5. juunist 1959 kuni 28. novembrini 1990 Singapuri Vabariigi esimene peaminister. Samuti oli ta 28. novembrist 1990 kuni 12. augustini 2004 teine vanemminister ja 12. augustist 2004 kuni 21. mail 2011 toimunud pensionileminekuni täitevvõimu ametist.

K: Kus ta sündis?

V: Lee sündis Singapuris Briti koloniaalvalitsuse ajal, mis oli osa väinaäärsetest asumaadest.

K: Millise hariduse sai ta?

V: Ta omandas varases koolihariduses parimad hinded, sai stipendiumi ja pääses Rafflesi kolledžisse. Teise maailmasõja ajal töötas ta eraettevõtetes ja propagandabüroo haldusteenistuse ametnikuna. Pärast sõda õppis ta London School of Economics'is, enne kui siirdus Cambridge'i Fitzwilliam College'i, kus ta lõpetas 1947. aastal õigusteaduse eriala esimese klassi kiitusega. Enne Singapuri tagasipöördumist sai ta 1950. aastal Middle Temple'i vandeadvokaadiks.

K: Millise poliitilise partei kaasasutajaks oli Lee?

V: Lee oli kaasasutajaks ja sai esimeseks peasekretäriks People's Action Party (PAP). Ta viis PAP-i 1959. aastal ülekaaluka valimisvõidu saavutamiseni.

K: Mida on teada tema juhtimisest?

V: Tema juhtimise ajal võitles Lee 1963. aastal teiste endiste Briti territooriumide ühinemise eest Malaisia Föderatsiooniks, kuid rassiliste probleemide ja ideoloogiliste erimeelsuste tõttu see ei õnnestunud ning Singapur sai 9. augustil 1965 omaette iseseisvaks riigiks. Iseseisva Singapuri juhina juhtis Lee riiki, aidates tal areneda vähearenenud ja loodusvaradeta ääremaast rikkaks ja kõrgelt arenenud riigiks, mis sai tuntuks kui Aasia tiiger. Tema mõju on tänaseni üks kõige mõjukamaid poliitilisi tegelasi Aasias ja PAP valitseb Singapuri tänaseni.

K: Millal ta suri?

V: Lee suri 23. märtsil 2015 kopsupõletikku 91-aastaselt, mille järel kuulutati valitsuse ametnike poolt välja nädalane riiklik leinaperiood.