Lee Kuan Yew, GCMG, CH (au) (hiina: 李光耀; pinyin: Lǐ Guāngyào; 16. september 1923 – 23. märts 2015; ka Lee Kwan-Yew) oli Singapuri poliitik ja riigimees. Ta oli Singapuri Vabariigi esimene peaminister aastatel 1959–1990 ning teda peetakse riigi rajaja üheks keskseks figuuriks.
Varane elu ja haridus
Lee sündis 16. septembril 1923 Singapuris (tol ajal Briti koloonia). Ta õppis Raffles Institutionis ja hiljem Cambridge'i ülikoolis, kus lõpetas õigusteaduse suure eduga. Teise maailmasõja ajal ja pärast seda sai tema maailmavaade mõjutatud piirkondlike ja rahvusvaheliste arengute ning koloniaalaja kogemuste kaudu.
Poliitiline tegevus ja partei
Lee oli ühe People's Action Party (PAP) asutajatest ja selle esimene peasekretär. Tema juhtimisel võitis partei 1959. aastal ülekaaluka võidu ning ta sai Singapuri autonoomse valitsuse esimese peaministrina pädevuse. Ta juhtis Singapuri poliitikat läbi oluliste muutuste ja raskeid kompromisse, mis muutsid selle kiiresti arenevaks riigiks.
Singapuri sõltumatus ja majandusareng
Lee juhtimisel eraldus Singapur 1965. aastal Malaisia föderatsioonist. Pärast eraldumist juhtis ta riigi varajast ülesehitamist: rõhku pandi majandusarengule, ekspordile orienteeritud tööstuspoliitikale, investeeringutele haridusse ja tööjõu väljaõppesse ning elamuehitusele. Singapur kasvas kiiresti vähearenenud koloniaalajastust ilma ulatuslike loodusvaradeta "Esimese maailma" Aasia tiigriks, mille poole püüdlemist Lee oma poliitikatega tugevalt toetas.
Valitsemise stiil ja poliitikad
Lee poliitiline stiil oli tugevasti juhtiv ja pragmaatiline. Tema valitsus rakendas ranget korruptsioonivastast poliitikat, soodustas meritokraatiat ning pani aluse laiale avaliku elamumajanduse programmile (HDB). Samas kritiseeriti tema võimu keskset iseloomu: tema valitsemisperioodil piirati tihti meediavabadust, kasutati laialdaselt slanderi- ja laimuvastaseid hagevaid meetmeid ning poliitilised vastased sattusid korduvalt riikliku surve alla. Sellest hoolimata jääb tema roll riigi stabiilsuse ja kiire majanduskasvu saavutamisel laialt tunnustatud.
Hooldus juhtkonnas ja hilisemad ametikohad
Pärast ametist lahkumist 1990. aastal jäi Lee riiklikku ellu: ta oli Goh Chok Tongi ajal vanemminister ning hiljem kuni 2011. aastani täitis ametit, mida nimetati ministri mentoriks. Tema poeg Lee Hsien Loong sai 12. augustil 2004 kolmandaks peaministriks ja Lee jätkas oma mõju avaldamist valitsuse ja partei poliitikale ka pärast ametist lahkumist.
Terviseprobleemid ja surm
Lee tervis oli eakuseiga arvestades õrn. 13. septembril 2008 läbis 84-aastane Lee edukalt ravi südame rütmihäire (kodade virvendus) tõttu Singapuri üldhaiglas, kuid ta osales sellest hoolimata avalikes ja heategevusüritustes videokõnede vahendusel. Lee suri 23. märtsil 2015 kopsupõletikku, olles 91-aastane. Tema surm põhjustas Singapuris rahvusliku leina ning talle korraldati riiklikust tunnustusest kantud mälestusüritused.
Pärand ja tähtsus
Lee Kuan Yew’ pärand on mitmetahuline. Ühelt poolt meenutatakse teda riigi moderniseerija ja majandusliku imet looja rollis: ta aitas luua turvalise, korruptsioonivaba ja majanduslikult konkurentsiva linnriigi. Teiselt poolt jääb tema pärandiga seonduvaks ka diskussioon kodanikuõiguste ja demokraatlike vabaduste piirangute kohta tema valitsemisperioodil. Ta on jäänud üheks kõige mõjukamaks poliitiliseks tegelaseks Kagu-Aasias, kelle otsused ja poliitikad kujundasid piirkonna ning maailma pilti Singapurist.
Isiklik elu
Lee oli abielus Kwa Geok Choo’ga; nende perekonda kuuluvad lisaks pojale Lee Hsien Loongile veel teised lapsed, kes on avalikes või erasektoris tegutsenud. Lee oli tuntud ka oma terava intellekti, pragmaatiliste seisukohtade ja tugeva tööeetika poolest.
Lee Kuan Yew nimi jääb Singapuri ajaloos mällu kui selle rajajaid ja üht peamisi kujundajaid — nii kiidetud kui ka kriitikat osaks saanud juht, kelle pärand mõjutab riiki ja laiemalt Aasiat tänini.
