WikiLeaks: salajaste dokumentide lekked, ajalugu ja mõju

WikiLeaks on mittetulundusühing, mis kasutab oma veebisaiti valitsuse, eraandmete, ettevõtete või religioossete dokumentide avaldamiseks, mis olid varem salajased. Veebileht alustas tegevust 2006. aastal ja selle andmebaasis oli aasta möödudes üle 1,2 miljoni dokumendi. Tavaliselt ei avalda ta dokumente avaldavate inimeste nimesid ja aadresse. Sait asub Rootsis. Kuigi selle nimi sarnaneb Wikipediale, ei ole see seotud Vikipeedia või Wikimedia Foundationiga. Nimi valiti seetõttu, et WikiLeaks kasutas algul wikimudelit, kus inimesed said saiti toimetada, kuid nüüdseks on see muutunud ja enam ei ole see toimetamiseks avatud.

2010. aasta juulis oli WikiLeaks uudistes, sest avaldas üle 76 900 Afganistani sõjaga seotud dokumendi. Sama aasta oktoobris avaldas WikiLeaks peaaegu 400 000 dokumenti, mis käsitlesid Iraagi sõda.

Tegemist oli kõigi aegade suurima USA armeed puudutavate dokumentide lekkega. Selles teatati peamiselt tsiviilisikute ja sõdurite surmajuhtumitest ning kodukootud pommide või relvastatud tsiviilisikute nägemisest.

28. novembril hakkasid WikiLeaks ja viis suurt ajalehte - Hispaania (El País), Prantsusmaa (Le Monde), Saksamaa (Der Spiegel), Ühendkuningriik (The Guardian) ja Ameerika Ühendriigid (The New York Times) - avaldama esimesed 291 konfidentsiaalset diplomaatilist kaablit 274 saatkonna 251 287 konfidentsiaalsest kaablist, mis pärinevad aastatest 1966-2010. WikiLeaks kavatseb avaldada kõik kaablid mitme kuu jooksul järk-järgult.

Seda leket kajastas laialdaselt rahvusvaheline meedia, kuna paljud lekked sisaldasid teavet, mis puudutas ka teisi riike peale Ameerika Ühendriikide. Mõned lekked avaldasid teised uudisteorganisatsioonid, näiteks Fairfax Media. Valge Maja pressiesindaja Robert Gibbs ütles, et "avatud ja läbipaistev valitsus on midagi, mida president peab tõeliselt oluliseks. Kuid salastatud teabe varastamine ja selle levitamine on kuritegu".

Wikileaks postitas rohkem kui 20 000 e-kirja Demokraatlikust Rahvuskomiteest (DNC), et näidata, et nad üritasid Bernie Sandersit õõnestada.

Kes ja kuidas WikiLeaksi juhtis?

WikiLeaksi asutas 2006. aastal ajakirjanik ja aktivist Julian Assange koos mitme kaastöötajaga. Algusaegadel püüdis sait toimida kui avatud “wiki”, kus vabatahtlikud võisid sisu toimetada; hiljem koliti mudelile, kus avaldamist ja materiaalset kontrolli teostas kitsam toimetajate ring.

Suurimad ja tuntumad lekked

• Afganistani sõjalogid (2010) — üle 76 900 dokumendi, mis sisaldasid sõjalisi aruandeid, juurdlusi ja intsidendikirjeldusi.
• Iraagi sõjalogid (2010) — peaaegu 400 000 dokumenti, mis andsid ülevaate operatsioonidest, tsiviilohvrite juhtumitest ja kohalikest tingimustest.
• USA diplomaatilised kaablid (Cablegate, 2010) — koostöös mitme suure ajalehega avaldati sadade tuhandete diplomaatiliste aruannete ja kaablite valik, mis põhjustas rahvusvahelist tähelepanu ja pingeid.
• DNC e-kirjad (2016) — ligi 20 000 e-kirja Demokraatliku Rahvuskomitee serverilt, mis avalikustasid sisekorraldust ja tekitasid poliitilise diskussiooni USA-s.

Mõju ja tagajärjed

WikiLeaks'i avaldused tekitasid suurt avalikku huvi ja mõjutasid diplomaatilisi suhteid, julgeolekupoliitikat ja meedia arutelu. Avalikuks tulnud materjalid andsid uue sisendi arutelule valitsuste läbipaistvusest, sõjaõigusest ja salastatuse piiridest.

Samal ajal tõi see kaasa ka praktilisi ja õiguslikke tagajärgi: mitmed riigid pidasid läbirääkimisi kahjustuste hindamiseks, uuriti võimalikke kuritegusid ning paljudes kohtutes ja poliitilistes aruteludes käsitleti, kuidas tasakaalustada pressivabadust ja riigisaladuste kaitset.

Vaidlused ja õiguslik olukord

WikiLeaks on olnud tugevalt vaidlustatud. Kritiseerijad süüdistavad organisatsiooni mõnikord inimeste ja allikate ohtu seadmisel, kuna mõned avaldatud dokumendid sisaldasid tundlikke isikuandmeid või julgeolekut ohustavat infot. Toetajad väidavad, et avalikkusel on õigus teada valitsuste ja suurkorporatsioonide toimimisest ning et paljastused aitavad võidelda korruptsiooni ja inimõiguste rikkumiste vastu.

Julian Assange'i suhtes on esitatud erinevaid õiguslikke samme: ta otsis 2012. aastast alates varjupaika Ecuadori Suursaatkonnas Londonis kuni 2019. aastani, kui ta vahistati. Pärast seda jätkusid kohtuprotsessid ja Ameerika Ühendriikidel on olnud huvi teda kanda esitatud süüdistuste tõttu, sealhulgas seotud lekete avaldamisega. Need protsessid on tekitanud laia rahvusvahelise arutelu ajakirjandusvabaduse, allikakaitse ja riigikaitse vahelise tasakaalu teemadel.

Kriitika ja toetus

WikiLeaks on leidnud nii avalikku toetust kui ka teravat kriitikat. Toetajad nimetavad organisatsiooni whistleblower'ite ja uuriva ajakirjanduse platvormiks, mis aitab paljastada võimu väärkäitumist. Kriitikud osutavad riskidele — ohustatud inimeste eeldatavast identiteedist kuni riikliku julgeoleku kahjustuseni — ning küsivad, kas kõik avaldatud materjalid oleks pidanud olema avalikud.

Kuidas WikiLeaks töötab tehniliselt

Alguses rakendas WikiLeaks wikipõhist redigeerimismudelit, kuid hiljem võttis nad kasutusele kesksema avaldamise protsessi ja kontrollis sisupiiranguid. Organisatsioon on kasutanud anonüümsuse ja turvatööriistu, et võimaldada allikatel dokumente üles laadida. Samas on arutatud, kas ja kuidas oleks pidanud andmeid enne avaldamist rohkem redigeerima või anonüümimaid osaandmeid eemaldama, et kaitsta eluohtlikke allikaid.

Kokkuvõte

WikiLeaks on pälvinud tähelepanu ja loonud pikaajalise debati avaliku huvi, ajakirjandusvabaduse ja riigisaladuste kaitse teemadel. Selle suurimad lekked on toonud päevavalgele teavet sõdade, diplomaatia ja poliitika kohta, samas kui organisatsiooni tegevus on esitanud keerulisi küsimusi õigusest, eetika ja turvalisusest. Arutelu jätkub — nii seadusandlikul, akadeemilisel kui ka meediaväljal — selle üle, kuidas ühiskond peaks selliste paljastustega käituma ja millised reeglid peaksid reguleerima tundliku teabe avalikustamist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on WikiLeaks?

K: Millal WikiLeaks asutati?

K: Kui palju dokumente oli andmebaasis pärast ühe aasta pikkust tegutsemist?

K: Kas WikiLeaks avaldab dokumentide avaldajate nimed ja aadressid?

K: Kus asub WikiLeaks?

K: Kas Wikileaks on seotud Vikipeedia või Wikimedia Foundationiga?

K: Kas Wikileaks oli algselt wikimudel, kus inimesed said veebilehte redigeerida?

Otsing