Carl Panzram (1891–1930) — Ameerika sarimõrvar ja vangistuse traagika
Carl Panzram (28. juuni 1891 – 5. september 1930) oli Ameerika Ühendriikide kurikuulus kurjategija – sarimõrvar, varas, süütaja ja vägistaja –, keda hiljem hukati. Tema elu ja kirjalikud ülestunnistused on tuntud oma jõhkra otsusekindluse ja sümpaatia puudumise tõttu; Panzram väitis ise, et on osalenud paljudes tapmistes ning arvestatavalt 21 tapmisega tunnistas end seotud olevat.
Ta veetis suure osa oma noorus- ja täiskasvanueast vanglates ja reformikoolides ning kasutas mitmeid varjunimesid. Ta istus oma nime ja erinevate varjunimede all Fresnos, Californias; Ruskis, Texases; The Dallesis, Oregonis; Harrisoni, Idahos; Butte'is, Montanas; Montana State Reform School'is Miles City's; Montana State Prisonis (kui "Jeff Davis" #4194 #3194 ja "Jefferson Rhodes" #4396); Oregoni osariigi vangla ("Jefferson Baldwin" #7390); Bridgeport, Connecticut ("John O'Leary"); Sing Singi vangla, New York ("John O'Leary" #75182); Clintoni vangla, New York ("John O'Leary" #75182); ja Washington, D.C (Carl Panzram #33379) ja Leavenworth, Kansas (Carl Panzram #31614).
Vangistuses oli Panzram tuntud kui vägivaldne ja mässumeelne vang: ta ründas sageli valvureid, keeldus nende korraldusi täitmast ning vastas sellistele olukordadele rünnakute ja destruktiivse käitumisega. Valvurid omakorda kasutasid tema karistamiseks füüsilist vägivalda, piinamist ja muid karistusmeetodeid, mida Panzram hiljem oma mälestustes ja kirjavahetuses üksikasjalikult kirjeldas. Need vahetused ja kogemused vanglates aitasid kujundada tema äärmuslikku maailmavaadet ning teravdasid tema vihkamist inimkonna vastu.
Carl Panzram jääb ajalukku mitte ainult kui kuritegude toimepanija, vaid ka kui inimene, kelle kirjalikes ülestunnistustes ja päevikutes avalduv otsekohesus pakkus haruldast sissevaadet kurjategija mõttemaailma. Tema kirjutiste kaudu sai laiem avalikkus teada vanglasüsteemis valitsevatest julmadest praktikatest ja sellest, kuidas korduv karistus ja väärkohtlemine võivad viia jätkuva vägivalla ning radikaliseerumiseni.
Üks tema elus olulisi kujusid oli noor vangivalvur Henry Lesser, kes suhtles Panzramiga, kogus tema mälestusi ja kirjapandu ning aitas need hiljem avaldada. Panzramist on ilmunud tema enda kirjalike ülestunnistuste põhjal koostatud tekstid, mis on hiljem avaldatud ning kajastunud ka dokumentaalides ja mängufilmis, muutes tema loo osa laiemast arutelust karistuspoliitika, vangla julmuse ja surmanuhtluse üle.
Carl Panzram hukati Leavenworthi vanglas 5. septembril 1930 poomise teel. Tema elu ja teod on jätnud püsiva jälje ning on sageli toodud näitena sellest, kuidas lapsepõlve raskused, vanglasüsteemi väärkohtlemine ja vastastikune vägivalla ring võivad viia traagiliste tagajärgedeni.
Varajane elu
Panzram sündis 28. juunil 1892 East Grand Forksis, Minnesotas, Johann Gottlieb Panzrami (1843-1926) ja Matilda Panzrami pojana. Tal oli veel viis õde-venda, kellest ei saanud vargaid, kuid Carl varastas juba kuueaastaselt.
Surm
Pärast surmaotsuse langetamist Warnke tapmise eest,vastuseks surmanuhtluse vastaste ja inimõiguste aktivistide pakkumistele sekkuda, kirjutas Panzram: "Ainus tänu, mida teie ja teie-sugused minult minu nimel tehtud jõupingutuste eest kunagi saavad, on see, et soovin, et teil kõigil oleks üks kael ja et mul oleks selle käes." 5. septembril 1930 poodi Panzram Leavenworthi vanglas mõrva eest üles. Kui temalt küsiti, kas tal on viimaseid sõnu, napsas ta tagasi: "Kiirusta, sa Hoosier Bastard. Ma võiksin tappa kümme meest, kui sa lollitad!". [] Ta maeti vangla kalmistule, mis oli tähistatud ainult tema vangla numbriga.
Viimase vangistuse ajal andis vangivalvur Henry Lesser Panzramile sigarettide ostmiseks ühe dollari; Panzram oli sellest ühest heategevusest nii üllatunud, et kirjutas vastutasuks oma autobiograafia, milles ta tegi täiesti selgeks, et ei kahetse üldse oma röövimisi, mõrvu, süütamisi ja vägistamisi, mida ta oli toime pannud, kirjutades üksikasjaliku kokkuvõtte oma kuritegudest ja nihilistlikust filosoofiast. See algas otsekohese avaldusega:
| “ | Oma elu jooksul olen mõrvanud 21 inimest, olen toime pannud tuhandeid sissemurdmisi, röövimisi, vargusi, süütamisi ja viimasena, kuid mitte vähemtähtsana, olen sooritanud sodoomiat enam kui 1000 meessoost inimese suhtes. Kõigi nende asjade pärast ei ole mul vähimatki kahetsust. | ” |
1938. aastal kirjutas Karl Menninger "Inimene iseenda vastu", sealhulgas kirjutas Panzrami kohta, kasutades kirjanikunime "John Smith", Panzrami vangla numbriga nr 31614. Lesser säilitas Panzrami kirjad ja autobiograafilise käsikirja ning veetis seejärel järgmised neli aastakümmet otsides kirjastajat, kes oleks nõus seda materjali välja andma. Lõpuks, 1970. aastal, ilmus see pealkirja Killer all: A Journal of Murder. 1996. aastal võeti raamat aluseks samanimelisele filmile, mille peaosades mängisid James Woods Panzrami ja Robert Sean Leonard Lesserit. 1980. aastal annetas Lesser Panzrami materjalid San Diego Riiklikule Ülikoolile, kus need asuvad "Carl Panzrami paberitena" Malcolm A. Love'i raamatukogus. 2012. aastal avaldas filmitegija John Borowski dokumentaalfilmi pealkirjaga Carl Panzram: The Spirit of Hatred and Vengeance.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Carl Panzram?
V: Carl Panzram oli Ameerika sarimõrvar, kes poodi mõrva eest.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 5. septembril 1930. aastal.
K: Kus ta istus oma nime ja erinevate varjunimede all?
A: Ta istus aega Fresnos, Californias; Ruskis, Texases; The Dallesis, Oregonis; Harrisoni, Idahos; Butte'is, Montanas; Montana State Reform School'is Miles City's; Montana State Prison'is (kui "Jeff Davis" #4194 #3194 ja "Jefferson Rhodes" #4396); Oregoni osariigi vangla ("Jefferson Baldwin" #7390); Bridgeport, Connecticut ("John O'Leary"); Sing Singi vangla, New York ("John O'Leary" #75182); Clintoni vangla, New York ("John O'Leary" #75182); Washington, D. C (Carl Panzram #33379) ja Leavenworth Kansas (Carl Panzram #31614).
K: Kuidas suhtusid valvurid temasse vangistuse ajal?
V: Valvurid kostitasid teda, peksmise ja muude karistustega, kui ta keeldus nende korraldusi täitmast.
K: Milliseid varjunimesid kasutas Carl vangistuse kandmise ajal?
V: Mõned varjunimed, mida Carl kasutas vanglas istumise ajal, olid "Jeff Davis", "Jefferson Rhodes", "Jefferson Baldwin" ja "John O'Leary".
K: Millises vanglas Washingtonis ta istus?
V: Ta istus Washington DC vanglas Carl Panzramina numbriga 33379.
