Carl Panzram (28. juuni 1891 – 5. september 1930) oli Ameerika Ühendriikide kurikuulus kurjategija – sarimõrvar, varas, süütaja ja vägistaja –, keda hiljem hukati. Tema elu ja kirjalikud ülestunnistused on tuntud oma jõhkra otsusekindluse ja sümpaatia puudumise tõttu; Panzram väitis ise, et on osalenud paljudes tapmistes ning arvestatavalt 21 tapmisega tunnistas end seotud olevat.
Ta veetis suure osa oma noorus- ja täiskasvanueast vanglates ja reformikoolides ning kasutas mitmeid varjunimesid. Ta istus oma nime ja erinevate varjunimede all Fresnos, Californias; Ruskis, Texases; The Dallesis, Oregonis; Harrisoni, Idahos; Butte'is, Montanas; Montana State Reform School'is Miles City's; Montana State Prisonis (kui "Jeff Davis" #4194 #3194 ja "Jefferson Rhodes" #4396); Oregoni osariigi vangla ("Jefferson Baldwin" #7390); Bridgeport, Connecticut ("John O'Leary"); Sing Singi vangla, New York ("John O'Leary" #75182); Clintoni vangla, New York ("John O'Leary" #75182); ja Washington, D.C (Carl Panzram #33379) ja Leavenworth, Kansas (Carl Panzram #31614).
Vangistuses oli Panzram tuntud kui vägivaldne ja mässumeelne vang: ta ründas sageli valvureid, keeldus nende korraldusi täitmast ning vastas sellistele olukordadele rünnakute ja destruktiivse käitumisega. Valvurid omakorda kasutasid tema karistamiseks füüsilist vägivalda, piinamist ja muid karistusmeetodeid, mida Panzram hiljem oma mälestustes ja kirjavahetuses üksikasjalikult kirjeldas. Need vahetused ja kogemused vanglates aitasid kujundada tema äärmuslikku maailmavaadet ning teravdasid tema vihkamist inimkonna vastu.
Carl Panzram jääb ajalukku mitte ainult kui kuritegude toimepanija, vaid ka kui inimene, kelle kirjalikes ülestunnistustes ja päevikutes avalduv otsekohesus pakkus haruldast sissevaadet kurjategija mõttemaailma. Tema kirjutiste kaudu sai laiem avalikkus teada vanglasüsteemis valitsevatest julmadest praktikatest ja sellest, kuidas korduv karistus ja väärkohtlemine võivad viia jätkuva vägivalla ning radikaliseerumiseni.
Üks tema elus olulisi kujusid oli noor vangivalvur Henry Lesser, kes suhtles Panzramiga, kogus tema mälestusi ja kirjapandu ning aitas need hiljem avaldada. Panzramist on ilmunud tema enda kirjalike ülestunnistuste põhjal koostatud tekstid, mis on hiljem avaldatud ning kajastunud ka dokumentaalides ja mängufilmis, muutes tema loo osa laiemast arutelust karistuspoliitika, vangla julmuse ja surmanuhtluse üle.
Carl Panzram hukati Leavenworthi vanglas 5. septembril 1930 poomise teel. Tema elu ja teod on jätnud püsiva jälje ning on sageli toodud näitena sellest, kuidas lapsepõlve raskused, vanglasüsteemi väärkohtlemine ja vastastikune vägivalla ring võivad viia traagiliste tagajärgedeni.