Mis on päikesevarjutus?
Maalt vaadatuna toimub päikesevarjutus siis, kui Kuu asetseb otse Maa ja Päikese vahel ning katab Päikese täielikult või osaliselt. Selline olukord võib tekkida ainult uue kuu ajal, sest siis on Kuu ja Päike Maast ühel joonele järel. Mitte iga uue kuu ajal ei toimu varjutust — Kuu orbiit on Maa orbiidiga võrreldes umbes 5° kõver, mistõttu satub Kuu tihti kas pisut üle või alla Päikese näivast kettast.
Tüübid
Päikesevarjutusi on põhiliselt kolm põhitüüpi:
- Täielik (total) — Kuu katab Päikese keskosa täielikult; Maa pinnal on kitsas rada, kus näha täielikkust (totality). Täielikkuse ajal muutub päevaks mõneks minutiks hämar, nähtavad on Päikese korona ja tähed/planeedid.
- Poolvarjutus (partial) — Kuu katab Päikese ainult osaliselt; nähtav osaline vari võib ulatuda väga laiale alale väljaspool täielikkuse rada.
- Rõngasvarjutus (annular) — Kui Kuu on maapinnast kaugemal (apogee), ei kata see Päikest täielikult ja järeljäänud võimas rõngas (annulus) on nähtav.
- Hübriidvarjutus (hybrid) — Vahel muutub varjutuse tüüp rajapunktiti totalist rõngaks ja vastupidi; see on haruldasem.
Miks varjutus ei toimu iga aasta sama koht?
Kuigi Maa kogeb igal aastal tavaliselt 2–5 päikesevarjutust, on täielike varjutuste rada Maal väga kitsas — tavaliselt mõnekümnest kuni mõnesaja kilomeetri laiune — ja kulgeb läbi väga spetsiifiliste piirkondade. Täielikkus kestab kohati vaid mõne minuti (maksimaalselt mõni minut ja kuni veidi üle 7 minuti sõltuvalt olukorrast). Varjutuste rajad ja ajad on täpselt ennustatavad sadu ja isegi tuhandaid aastaid ette tänu täpsetele orbiidiandmetele.
Ajalooline ja kultuuriline tähendus
Täielik päikesevarjutus on olnud inimkultuurides vahel salapärane ja mõnes kohas võib see endiselt tekitada hirmu. Kunagi ammu arvati, et varjutused toimuvad millegi üleloomuliku tõttu või et need on õnnetuse märk — see uskumus esineb kultuuris mitmes kohas ka tänapäeval. Samas on varjutused aidanud teadusel teha suuri samme: näiteks 1919. aasta päikesevarjutus aitas kinnitada Einsteini üldrelatiivsusteooria valguse painutuse mõõtmise kaudu.
Sarose tsükkel ja kordumine
Päikesevarjutused korduvad teatud mustrite järgi. Üks hästi tuntud korduvusmustri nimetatakse Sarose tsükliks, mis kestab umbes 18 aastat 11 päeva ja ~8 tundi. Iga Sarose järel katavad varjutused sarnaseid piirkondi, kuid tundub, et varjutuse trajektoor liigub veidi edasi, sest lisanduv 8 tundi nihutab Maa pöörlemist.
Ohutus — kuidas varjutust ohutult vaadata
Päikese vaatamine ilma korraliku kaitseta võib põhjustada püsivat silmakahjustust (soovitus: ära vaata otse palja silmaga ega kasutamata tavalisi päikeseprille). Peamised ohutusreeglid:
- Kasuta ainult spetsiaalseid päikesefiltreid või ISO 12312-2 standardile vastavaid "päikeseprille". Tavalised päikeseprillid EI ole piisavalt tumedad.
- Vaata läbi sertifitseeritud varjutusprillide või kasutades projektsioonitehnikat (pinhole-projektor või projektsioon läbi teleskoobi/sofistiitiga varjukattega okulaariga).
- Ära kasuta ilma sobiva filtrita binoklit, teleskoopi ega kaamerat — need koondavad valgust ja kahjustavad silma kiiresti. Kui pildistad, peab kaamera objektiivi ees olema spetsiaalne päikesefilter.
- Ainult täieliku varjutuse ajal (totality) on ohutu vaadata palja silmaga, kuid ainult siis, kui Päike on täielikult kaetud — enne ja pärast täielikkust tuleb viivitamatult päikesekaitse uuesti kasutada.
Kus ja millal jälgida
Päikesevarjutuse nägemiseks peab olema õiges kohas õigel ajal — täielikkuse rada on kitsas ja võib läbida ainult mõnda riiki või piirkonda. Väljaspool selle rada on varjutus osaline või seda ei toimu. Varjutuste ettemääramisega tegelevad astronoomid ja organisatsioonid, seega saab radasid ja aegu kontrollida spetsiaalsetest kaartidest ja prognoosidest mitu aastat ette.
Mõned täiendavad faktid
- Päikesevarjutused toimuvad peaaegu igal aastal vähemalt kuskil Maal.
- Täielike päikesevarjutuste kõrgeima kestuse ja trajektoori võimalused on hästi prognoositavad — neid saab arvutada väga täpselt.
- Varjutuse ajal võib muutuda ilmastikuline käitumine (temperatuur langeb, tuul võib tugevneda) ja loomad võivad käituda nagu hämaruses.
Kokkuvõte
Päikesevarjutus on muljetavaldav loodusnähtus (loodusnähtus), mis tekib, kui Kuu jääb Päikese ja Maa vahele ning varjab Päikese kas täielikult või osaliselt. See pakub nii teaduslikke võimalusi kui ka kaunist elamust vaatlejatele, kuid selle turvaliseks jälgimiseks on vajalikud õige varustus ja ettevaatus. Varjutusi on võimalik ennustada kauaks ette ning nad korduvad kindlate tsüklite — näiteks Sarose — järgi.
Kui soovid teada, millal ja kus järgmine vaadeldav päikesevarjutus toimub, vaata usaldusväärseid astronoomiaallikaid või täheteadlaste prognoose oma piirkonna kohta.
