Kosmoseobservatoorium
Kosmoseobservatoorium on mis tahes instrument (näiteks teleskoop) kosmoses, mida kasutatakse kaugete objektide vaatlemiseks. Planeete, tähti, galaktikaid ja muid kosmoseobjekte võib vaadelda ja salvestada. Sellesse kategooriasse ei kuulu kosmoseobservatooriumid, mis on suunatud Maa poole luure, meteoroloogia ja muud liiki teabe kogumise eesmärgil.
Kõik kosmose vaatlused Maalt filtreeritakse läbi Maa atmosfääri. Atmosfäär filtreerib ja moonutab nähtut ja salvestatut.
Satelliidipõhised teleskoobid avasid Universumi inimsilmadele. Maa atmosfääri turbulentsus ähmastab maapealsete teleskoopide tehtud pilte, mida nimetatakse nägemiseks. Just see efekt paneb tähed taevas "sädelema". Selle tulemusena on satelliitteleskoopide (näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobi) poolt nähtavas valguses tehtud pildid palju selgemad kui maapealsete teleskoopide omad, kuigi maapealsed teleskoobid on väga suured.
Kosmosepõhine astronoomia on elutähtis väljaspool optilisi ja raadioaknaid asuvate sagedusvahemike jaoks. Näiteks röntgenastronoomia on Maast lähtudes peaaegu võimatu. Praeguse tähtsuse astronoomias on see saavutanud tänu orbiidil liikuvatele röntgenteleskoopidele. Infrapuna- ja ultraviolettkiirgust blokeerib suuresti ka atmosfäär. Enamik kosmoseobservatooriume asub madalal Maa orbiidil.
Kosmoseobservatooriumid ja nende lainepikkuse tööpiirkonnad.
Ajalugu
1946. aastal tegi Ameerika teoreetiline astrofüüsik Lyman Spitzer esimesena ettepaneku teleskoobi paigaldamiseks kosmosesse, kümme aastat enne seda, kui Nõukogude Liit käivitas esimese satelliidi, Sputniku.
Spitzer ütles, et suur teleskoop kosmoses, Maa atmosfääri kohal, näeks paremini. Tema jõupingutuste tulemuseks oli maailma esimene kosmosepõhine optiline teleskoop, Hubble Space Telescope, mis käivitati 20. aprillil 1990 kosmosesüstikuDiscovery (STS-31) abil.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kosmoseobservatoorium?
A: Kosmoseobservatoorium on mis tahes instrument kosmoses, mida kasutatakse kaugete objektide, näiteks planeetide, tähtede, galaktikate ja muude kosmoseobjektide vaatlemiseks.
K: Kuidas mõjutab Maa atmosfäär vaatlusi Maalt?
V: Atmosfäär filtreerib ja moonutab Maalt vaadeldavat ja salvestatavat. See efekt põhjustab tähtede "tuikavat" ilmet taevas. Selle tulemusena on satelliitteleskoopidega tehtud pildid palju selgemad kui maapealsete teleskoopidega tehtud pildid.
K: Milliseid sagedusalasid saab satelliitteleskoopidega vaadelda?
V: Satelliidipõhised teleskoobid võivad vaadelda sagedusi väljaspool optilist ja raadioakent, näiteks röntgenastronoomiat, mis on Maalt vaadeldes peaaegu võimatu. Infrapuna- ja ultraviolettkiirgust blokeerib suures osas ka atmosfäär.
K: Kus asub enamik kosmoseobservatooriume?
V: Enamik kosmoseobservatooriume asub madalal Maa orbiidil.
K: Miks maapealsed teleskoobid tekitavad hägusaid pilte?
V: Maapealsed teleskoobid tekitavad hägusaid pilte Maa atmosfääri turbulentsi tõttu, mida nimetatakse nägemiseks.
K: Kuidas on satelliitteleskoopide tehnoloogia mõjutanud astronoomiat?
V: Satelliitteleskoopide tehnoloogia on avanud universumi inimsilmadele ja võimaldanud saada palju selgemaid pilte kui maapealsete teleskoopidega tehtud, kuigi need võivad olla väga suured. Samuti on see võimaldanud jälgida sagedusalasid väljaspool optilisi ja raadioaknaid, mis varem olid maa pealt kättesaamatud või raskesti vaadeldavad.
K: Mis paneb tähed taevas helendama?
V: Tähed vilkuvad taevas Maa atmosfääri turbulentsuse tõttu, mis hägustab maapealsete teleskoopide poolt tehtud pilte.
