Sigade gripp
Sigade gripiviirus on sigade seas levinud viirus. Seda tüüpi gripiviirus võib nakatada ka inimesi ja linde. Sigade gripiviirust nimetatakse mõnikord ka SIV või sigade gripiks.
Sigade gripp on sigade seas tavaline. Tavaliselt nakatab see ainult inimesi, kes on olnud tihedas kontaktis sigadega. Siiski on haigus levinud ka inimeselt inimesele. Siginapõletik võib põhjustada palavikku, desorientatsiooni (ei ole selge pea), liigeste jäikust, oksendamist ja teadvusekaotust. Mõnikord lõpeb see surmaga. Siginugrippi on erinevaid tüüpe ehk tüvesid. Neid nimetatakse H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3.
Sigadel võib olla korraga rohkem kui ühte tüüpi gripp. See tähendab, et viirused võivad segada geene ja muutuda gripitüübiks, mis võib põhjustada pandeemiat.
Taust
H1N1 pärineb Hispaania gripist, mis põhjustas pandeemia inimestel 1918. ja 1919. aastal. Uued viirused pärinesid Hispaania gripist. Need viirused levisid sigadel. Aeg-ajalt levisid viirused sigadelt inimestele. Seda on juhtunud 20. sajandi jooksul. (Siiski juhtusid need samal ajal kui gripiepideemiad, mis toimuvad igal aastal. Seetõttu on raske vahet teha "tavalise" gripi ja seagripi vahel). Sigadelt inimestele levivad nakkused on haruldased. Teadlastele on teada vaid 12 teadaolevat juhtumit Ameerika Ühendriikides alates 2005. aastast.
Gripiviirust on väga raske ennetada. Seda seetõttu, et viirus muutub kogu aeg. Kui inimene saab gripi, moodustab tema keha antikehad, et seda viirust tõrjuda, kui see uuesti esineb. Kuid kuna gripiviirus muutub kogu aeg, ei tunne inimese antikehad seda viirust järgmisel korral ära, sest see on erinev. Sama juhtub ka vaktsiinidega.
Muutused gripiviiruses võivad põhjustada gripipandeemiat. Näiteks võib viirus muutuda vaid pisut umbes kahe kuni kolme aasta jooksul. Umbes kümne aasta pärast on enamikul inimestel välja kujunenud antikehad, et nende väikeste muutustega võidelda. Kui viirus aga muutub seejärel väga palju, võib tekkida pandeemia. Sajad miljonid inimesed saavad äkki aru, et nende väljatöötatud antikehad on kasutud. Isegi Hispaania gripipandeemia ajal oli haiguse esimene laine suhteliselt kerge, teine laine aga väga surmav.
1957. aastal nakatas Aasia gripipandeemia umbes 45 miljonit ameeriklast ja hukkus 70 000 inimest. Üksteist aastat hiljem, 1968-1969, nakatas Hongkongi gripipandeemia 50 miljonit ameeriklast ja põhjustas 33 000 surmajuhtumit. Ka see läks maksma umbes 3,9 miljardit dollarit. 1976. aastal nakatus paari nädala jooksul umbes 500 sõdurit seagrippi. Kuu lõpuks leidsid uurijad siiski, et viirus oli "salapäraselt kadunud" ja kusagil postil polnud enam mingeid märke seagripist. USAs esines väike arv üksikuid (kaugel asuvaid) juhtumeid, kuid need esinesid inimestel, kes olid arvatavasti nakatunud viiruse sigadelt.
Teadlased kardavad, et seagripiviirus võib muteeruda või muutuda sama surmavaks pandeemiaks kui 1918/1919. aasta pandeemia. Nad jälgisid 2009. aasta haiguspuhangut ja tegid plaane, mida teha, kui puhkeb ülemaailmne pandeemia.
Sõjaväehaigla 1918. aasta Hispaania gripipandeemia ajal.
Sümptomid
Sigade gripi peamised sümptomid on suuresti samad kui tavalisel gripil. Sümptomite hulka kuuluvad oksendamine, iiveldus, nohu, (isutus), letargia (väsimus), külmavärinad, palavik, kehavalu, kurguvalu, köha, kõhulahtisus ja kõhuvalu.
Kus leitakse sigade grippi
Linnugripiviirus H3N2 on Hiinas sigadel endeemiline. Hiljuti on seda leitud Vietnami sigadel. Spetsialistid arvavad, et see võib viia ka uute gripiviiruse variantideni. Sead võivad kanda inimeste gripiviirusi. Need viirused võivad kombineeruda uutmoodi ja vahetada teatud geene H5N1-ga. Muteerumise kaudu tekiks selline viiruse vorm, mis võib hõlpsasti inimeste seas edasi kanduda. H3N2 arenes välja H2N2-st antigeeni nihkumise teel. Augustis 2004 leidsid Hiina teadlased H5N1 sigadel.
2005. aastal avastati, et H5N1 võib nakatada kuni pool seapopulatsiooni mõnes Indoneesia piirkonnas, kuid ilma sümptomiteta. Chairul Nidom, viroloog Airlangga ülikooli troopiliste haiguste keskuses Surabayas, Ida-Jaaval, tegi sõltumatu uuringu: ta testis 10 näiliselt terve sea verd, kes olid majutatud Lääne-Jaava linnufarmide lähedal, kus linnugripp oli puhkenud, vahendas Nature. Viis seaproovi sisaldas H5N1-viirust. Indoneesia valitsus on vahepeal samas piirkonnas leidnud sarnaseid tulemusi. Väljaspool seda piirkonda tehtud 150 sea lisatestid olid negatiivsed.
Siginapõletik inimestel
Ameerika Ühendriikide valitsusasutus Centers for Disease Control and Prevention (CDC) teatab, et sigade gripi sümptomid ja levik inimeselt inimesele sarnanevad suuresti hooajalise gripi sümptomitega. Tavaliselt on sümptomiteks palavik, letargia (väsimustunne), isutus ja köha. Mõned seagrippi põdevad inimesed on teatanud ka nohust, kurguvalu, iiveldusest, oksendamisest ja kõhulahtisusest. Arvatakse, et see levib inimeste vahel, kui nakatunud inimene köhib või aevastab ja seejärel midagi puudutab. Teine inimene võib seejärel puudutada sama asja, millel on viirus, ja seejärel puudutada oma nina või suud. Siginapõletik on inimestel kõige nakkavam haiguse esimese viie päeva jooksul, kuigi mõned inimesed, enamasti lapsed, võivad olla nakkavad kuni kümme päeva. Diagnoosi saab teha, kui saata esimese viie päeva jooksul kogutud proov (proov) CDC-le analüüsimiseks.
Seagripp on vastuvõtlik neljale Ameerika Ühendriikides lubatud ravimile, amantadiinile, rimantadiinile, oseltamiviirile ja zanamiviirile. Kuid 2009. aasta puhangu puhul soovitatakse seda ravida oseltamiviiri ja zanamiviiriga. Inimese hooajalise gripi vaktsiin ei kaitse sigade gripi vastu. Isegi kui viirustüved on sama spetsiifiline sort, on nende antigeensus väga erinev.
N1H1 viiruse elektronmikroskoopiline kujutis. Viiruste läbimõõt on 80-120 nanomeetrit.
Veterinaarne seagripi vaktsiin
Viirus on viimastel aastakümnetel edasi arenenud. See on muutnud sigade gripi suuremaks probleemiks, peamiselt seetõttu, et traditsioonilised gripivaktsiinid ei toimi alati sigade gripi vastu. On olemas spetsiaalsed vaktsiinid sigade gripi vastu, kuid need toimivad ainult siis, kui viiruse tüvi on mingil määral sarnane. Raskemini ravitavate juhtumite puhul toodetakse spetsiaalseid vaktsiine. Need on väga sarnased, sest need on valmistatud konkreetse viirusetüve jaoks.
Praegused vaktsineerimisstrateegiad SIV-i tõrjeks ja ennetamiseks seakasvatusettevõtetes hõlmavad tavaliselt ühe mitmest Ameerika Ühendriikides kaubanduslikult saadaolevast kahevalentsest SIV-vaktsiinist. Uuritud 97 hiljutisest H3N2 isolaadist ainult 41 isolaadil oli tugev seroloogiline ristreaktsioon kolme kaubandusliku SIV-vaktsiini antiseerumiga. Kuna gripivaktsiinide kaitsevõime sõltub peamiselt vaktsiiniviiruse ja epideemilise viiruse vahelise vastavuse tihedusest, viitab mittereaktiivsete H3N2 SIV-variantide esinemine sellele, et praegused kaubanduslikud vaktsiinid ei pruugi tõhusalt kaitsta sigu enamiku H3N2-viirustega nakatumise eest.
Praegune vaktsiin hooajalise gripiviiruse H1N1 tüve vastu ei paku tõenäoliselt kaitset. CDC riikliku immuniseerimis- ja hingamisteede haiguste keskuse direktor ütles, et Ameerika Ühendriikide juhtude puhul leiti, et need koosnevad nelja erineva gripiviiruse geneetilistest elementidest - Põhja-Ameerika seagripi, Põhja-Ameerika linnugripi, inimese A-gripiviiruse alatüübi H1N1 ja Aasias ja Euroopas tavaliselt esineva sigade gripiviiruse geneetilistest elementidest. Kahel juhul oli saadud täielik genoomijärjestus. Ta ütles, et viirus on resistentne amantadiini ja rimantadiini suhtes, kuid vastuvõtlik oseltamiviirile (Tamiflu) ja zanamiviirile (Relenza).
2009. aasta haiguspuhang
Uus sigade gripi A-tüvi nimega H1N1 põhjustas 2009. aastal inimeste seas puhkenud seagripi. See tulenes mitmete inimestel esinevate gripi tüvede ning lindude ja sigade gripi tüvede kombinatsioonist. Tehti katseid. Testijad leidsid, et hemagglutiniini (HA) geen oli sarnane sigade gripiviiruste omaga, mida oli leitud sigadel USAs juba 1999. aastast alates, kuid neuraminidaasi (NA) ja maatriksvalgu (M) geenid sarnanesid Euroopa sigade versioonidega. Selliselt ehitatud viiruseid ei ole varem inimestel ega sigadel leitud. Puudub aga programm selle jälgimiseks, millised viirused Ameerika Ühendriikides sigadel ringlevad.
Kinnitatud juhtumid, inimesed surid Kinnitatud juhtumid, surmajuhtumeid ei olnud Kinnitamata või kahtlustatavad juhtumid
Pärand WHO suunistes
2009. aastal andis Egiptuse valitsus käsu tappa üle 300 000 sea, et vältida H1N1 levikut, kuigi eksperdid ütlesid, et sead ei kavatse niikuinii H1N1 levitada. Enamiku sigade omanikele ei makstud nende surnud sigade eest tasu.
2015. aastal kehtestas Maailma Terviseorganisatsioon endale mõned reeglid viiruste nimetamiseks: Ükski ametlik nimi ei tohi viidata kohale, inimesele või loomale. See on mõeldud selleks, et vältida häbimärgistamist ehk süüdistamist. WHO reeglites on "sigade gripp" loetletud näitena, mida ei tohi teha viiruse või haiguse nimetamisel.
Seotud leheküljed
- Linnugripp
- Pandeemia
- Epideemiate loetelu
- Nakkushaigused
Küsimused ja vastused
K: Mis on sigade gripiviirus?
V: Sigade gripiviirus on viiruse tüüp, mis nakatab tavaliselt sigu ja võib nakatada ka inimesi ja linde.
K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse sigade gripi kohta?
V: Sigade grippi nimetatakse mõnikord ka SIV või sigade grippeks.
K: Kuidas sigade gripp tavaliselt levib?
V: Tavaliselt levib seagripp inimeselt inimesele ainult tiheda kontakti kaudu sigadega. Siiski võib see levida ka inimeselt inimesele.
K: Millised on sigade gripi sümptomid?
V: Sigade gripi sümptomid on palavik, desorientatsioon (ei ole selge pea), liigeste jäikus, oksendamine ja teadvuse kaotamine. Mõnel juhul võib see põhjustada surma.
K: Mitu erinevat tüüpi või tüve seagrippi on olemas?
V: On olemas viis erinevat tüüpi või tüve seagrippi, mida nimetatakse H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3.
K: Kas sigade gripiviiruse vastu on olemas vaktsiin?
V: Jah, on olemas vaktsiin, mis kaitseb teatavate viirusetüvede, nagu H1N1 ja H3N2, eest.
