Sigade gripp (sigade gripiviirus): sümptomid, tüved ja nakkus
Sigade gripp: sümptomid, tüved (H1N1, H1N2, H3N2), nakkusviisid, riskid ja ennetusnipid inimestele ja sigadele.
Sigade gripiviirus on sigade seas levinud viirus, mida vahel nimetatakse ka SIV või sigade gripiks. Mõned sigade grippiviiruse tüved võivad nakatada ka inimesi ja linde. Viiruse tüved, mida sageli kirjeldatakse, hõlmavad näiteks H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3.
Kellele ja kuidas viirus levib
Sigade gripp levib eelkõige sigade vahel, kuid inimestel võib nakkus tekkida juhtudel, kui on olnud tihe kontakt nakatunud sigadega (näiteks sigalatöötajad, veterinaarid ja loomapidajad). Leviku viisid hõlmavad:
- õhu kaudu pisikeste piiskade (aerosoolide) teel, kui haige siga köhib või aevastab,
- otsekontakt nakatunud loomaga või selle eritistega,
- saastunud pindade ja varustuse vahelise käiasi kaudu.
Harvemini võib sigade gripiviirus levida ka inimeselt inimesele, kuid see ei ole tüüpiline igapäevaste epideemiate korral.
Sümptomid sigadel
Sigadel võib haigus ilmneda järgnevalt:
- palavik ja söögiisu vähenemine,
- köha, aevastamine ja limane või mädane ninavool,
- hingamisraskused ja vilisev hingamine,
- väsimus ja ärrituvus,
- edaspidi võivad ilmneda sekundaarinfektsioonid (nt bakteriaalsed pneumooniad) ja mõnikord halveneb sigade kasv.
Sümptomid inimestel
Kui inimene nakatub sigade gripiviirusega, sarnanevad sümptomid sageli tavalise gripiga, kuid raskusaste võib varieeruda. Levinud tunnused:
- äratuntav palavik ja külmavärinad,
- peavalu ja lihasjäikus,
- köha, kurguvalu ja ninakinnisus või -vool,
- väsimus ja nõrkus,
- laste puhul võivad esineda ka iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus,
- harvadel juhtudel võivad tekkida tõsised tüsistused, nagu kopsupõletik, hingamispuudulikkus või teadvuse häired; mõned juhud võivad lõppeda surmaga.
Inkubatsiooni aeg (aeg nakkuse ja sümptomite alguse vahel) on tavaliselt 1–4 päeva. Haigestunud inimene võib olla nakkusohtlik juba enne sümptomite algust ja mitu päeva pärast.
Diagnoos ja ravi
- Diagnoos: arst või veterinaar võib võtta ninast või kurguõõnest proovide (nt PCR-test) abil viirusliku määratluse. Loomadel uuritakse ka kliinilisi märke ja tehakse laboriuuringuid.
- Ravi inimestel: peamiselt sümptomaatiline — puhkus, vedeliku tarbimine ja palavikuvastased ravimid. Rasketel juhtudel või riskigrupis olevatel patsientidel võidakse kasutada viirusevastaseid ravimeid (nt oseltamiviir), kui arst peab vajalikuks.
- Teraapia sigadel: tavaliselt toetav (vedeliku- ja toetusravi). Sõltuvalt olukorrast kasutatakse loomapidamisel vaktsineerimist või nakkuse leviku piiramiseks muid veterinaarmeetmeid.
Ennetus ja kaitse
Olulised meetmed, et vähendada nakatumise riski:
- parim tava sigalates ja töökohal: rangem bioohutus (puhtus, riietuse vahetus, jalatsite desinfitseerimine),
- töötajad, kes puutuvad kokku sigadega, peaksid kasutama isikukaitsevahendeid (näomaskid, kindad) ja pesema regulaarselt käsi,
- haigetest loomadest tuleb hoiduda ja vajadusel eraldada või konsulteerida veterinaariga,
- hooajaline inimeste gripivaktsiin ei pruugi kaitsta kõigi sigade tüvede eest — hõlmab arutelu vaktsineerimise vajaduse kohta, kui tekib loomadega seotud risk,
- toiduohutus: korralikult küpsetatud sealiha ei kanna gripiviirust ehk kuumtöötlemine tapab viiruse.
Rahvatervis ja järelevalve
Sigade gripiga seotud juhtumeid jälgitakse veterinaar- ja tervishoiuametkondade koostöös. Üldiselt rakendatakse nakkuse leviku piiramiseks ühiselt loomakaitse-, veterinaar- ja avaliku tervise meetmeid (One Health lähenemine). Kui tekib kahtlus, et inimene on nakatunud sigade gripiga, tuleks sellest teavitada tervishoiuteenuse osutajat, eriti kui on olnud hiljutine kokkupuude sigadega.
Millal pöörduda arsti või veterinaari poole
- inimesel: kui on kõrge palavik, hingamisraskused, tugev nõrkus või teadvusehäired pärast kokkupuudet sigadega, pöörduge kohe arsti poole;
- loomal: kui sigadel ilmnevad hingamisprobleemid, söömise peatumine, järsk terviseseisundi halvenemine või suur hulk loomi haigestub, võtke viivitamatult ühendust veterinaariga.
Kuigi enamik sigade gripijuhtumeid on kerge kuni mõõduka kuluga, võib viirus mõnikord põhjustada tõsiseid tüsistusi nii loomadel kui inimestel. Varajane avastamine, õige hooldus ja ennetusmeetmed aitavad riske vähendada.
Sigadel võib olla korraga rohkem kui ühte tüüpi gripp. See tähendab, et viirused võivad segada geene ja muutuda gripitüübiks, mis võib põhjustada pandeemiat.
Taust
H1N1 pärineb Hispaania gripist, mis põhjustas pandeemia inimestel 1918. ja 1919. aastal. Uued viirused pärinesid Hispaania gripist. Need viirused levisid sigadel. Aeg-ajalt levisid viirused sigadelt inimestele. Seda on juhtunud 20. sajandi jooksul. (Siiski juhtusid need samal ajal kui gripiepideemiad, mis toimuvad igal aastal. Seetõttu on raske vahet teha "tavalise" gripi ja seagripi vahel). Sigadelt inimestele levivad nakkused on haruldased. Teadlastele on teada vaid 12 teadaolevat juhtumit Ameerika Ühendriikides alates 2005. aastast.
Gripiviirust on väga raske ennetada. Seda seetõttu, et viirus muutub kogu aeg. Kui inimene saab gripi, moodustab tema keha antikehad, et seda viirust tõrjuda, kui see uuesti esineb. Kuid kuna gripiviirus muutub kogu aeg, ei tunne inimese antikehad seda viirust järgmisel korral ära, sest see on erinev. Sama juhtub ka vaktsiinidega.
Muutused gripiviiruses võivad põhjustada gripipandeemiat. Näiteks võib viirus muutuda vaid pisut umbes kahe kuni kolme aasta jooksul. Umbes kümne aasta pärast on enamikul inimestel välja kujunenud antikehad, et nende väikeste muutustega võidelda. Kui viirus aga muutub seejärel väga palju, võib tekkida pandeemia. Sajad miljonid inimesed saavad äkki aru, et nende väljatöötatud antikehad on kasutud. Isegi Hispaania gripipandeemia ajal oli haiguse esimene laine suhteliselt kerge, teine laine aga väga surmav.
1957. aastal nakatas Aasia gripipandeemia umbes 45 miljonit ameeriklast ja hukkus 70 000 inimest. Üksteist aastat hiljem, 1968-1969, nakatas Hongkongi gripipandeemia 50 miljonit ameeriklast ja põhjustas 33 000 surmajuhtumit. Ka see läks maksma umbes 3,9 miljardit dollarit. 1976. aastal nakatus paari nädala jooksul umbes 500 sõdurit seagrippi. Kuu lõpuks leidsid uurijad siiski, et viirus oli "salapäraselt kadunud" ja kusagil postil polnud enam mingeid märke seagripist. USAs esines väike arv üksikuid (kaugel asuvaid) juhtumeid, kuid need esinesid inimestel, kes olid arvatavasti nakatunud viiruse sigadelt.
Teadlased kardavad, et seagripiviirus võib muteeruda või muutuda sama surmavaks pandeemiaks kui 1918/1919. aasta pandeemia. Nad jälgisid 2009. aasta haiguspuhangut ja tegid plaane, mida teha, kui puhkeb ülemaailmne pandeemia.
Sõjaväehaigla 1918. aasta Hispaania gripipandeemia ajal.
Sümptomid
Sigade gripi peamised sümptomid on suuresti samad kui tavalisel gripil. Sümptomite hulka kuuluvad oksendamine, iiveldus, nohu, (isutus), letargia (väsimus), külmavärinad, palavik, kehavalu, kurguvalu, köha, kõhulahtisus ja kõhuvalu.
Kus leitakse sigade grippi
Linnugripiviirus H3N2 on Hiinas sigadel endeemiline. Hiljuti on seda leitud Vietnami sigadel. Spetsialistid arvavad, et see võib viia ka uute gripiviiruse variantideni. Sead võivad kanda inimeste gripiviirusi. Need viirused võivad kombineeruda uutmoodi ja vahetada teatud geene H5N1-ga. Muteerumise kaudu tekiks selline viiruse vorm, mis võib hõlpsasti inimeste seas edasi kanduda. H3N2 arenes välja H2N2-st antigeeni nihkumise teel. Augustis 2004 leidsid Hiina teadlased H5N1 sigadel.
2005. aastal avastati, et H5N1 võib nakatada kuni pool seapopulatsiooni mõnes Indoneesia piirkonnas, kuid ilma sümptomiteta. Chairul Nidom, viroloog Airlangga ülikooli troopiliste haiguste keskuses Surabayas, Ida-Jaaval, tegi sõltumatu uuringu: ta testis 10 näiliselt terve sea verd, kes olid majutatud Lääne-Jaava linnufarmide lähedal, kus linnugripp oli puhkenud, vahendas Nature. Viis seaproovi sisaldas H5N1-viirust. Indoneesia valitsus on vahepeal samas piirkonnas leidnud sarnaseid tulemusi. Väljaspool seda piirkonda tehtud 150 sea lisatestid olid negatiivsed.
Siginapõletik inimestel
Ameerika Ühendriikide valitsusasutus Centers for Disease Control and Prevention (CDC) teatab, et sigade gripi sümptomid ja levik inimeselt inimesele sarnanevad suuresti hooajalise gripi sümptomitega. Tavaliselt on sümptomiteks palavik, letargia (väsimustunne), isutus ja köha. Mõned seagrippi põdevad inimesed on teatanud ka nohust, kurguvalu, iiveldusest, oksendamisest ja kõhulahtisusest. Arvatakse, et see levib inimeste vahel, kui nakatunud inimene köhib või aevastab ja seejärel midagi puudutab. Teine inimene võib seejärel puudutada sama asja, millel on viirus, ja seejärel puudutada oma nina või suud. Siginapõletik on inimestel kõige nakkavam haiguse esimese viie päeva jooksul, kuigi mõned inimesed, enamasti lapsed, võivad olla nakkavad kuni kümme päeva. Diagnoosi saab teha, kui saata esimese viie päeva jooksul kogutud proov (proov) CDC-le analüüsimiseks.
Seagripp on vastuvõtlik neljale Ameerika Ühendriikides lubatud ravimile, amantadiinile, rimantadiinile, oseltamiviirile ja zanamiviirile. Kuid 2009. aasta puhangu puhul soovitatakse seda ravida oseltamiviiri ja zanamiviiriga. Inimese hooajalise gripi vaktsiin ei kaitse sigade gripi vastu. Isegi kui viirustüved on sama spetsiifiline sort, on nende antigeensus väga erinev.
N1H1 viiruse elektronmikroskoopiline kujutis. Viiruste läbimõõt on 80-120 nanomeetrit.
Veterinaarne seagripi vaktsiin
Viirus on viimastel aastakümnetel edasi arenenud. See on muutnud sigade gripi suuremaks probleemiks, peamiselt seetõttu, et traditsioonilised gripivaktsiinid ei toimi alati sigade gripi vastu. On olemas spetsiaalsed vaktsiinid sigade gripi vastu, kuid need toimivad ainult siis, kui viiruse tüvi on mingil määral sarnane. Raskemini ravitavate juhtumite puhul toodetakse spetsiaalseid vaktsiine. Need on väga sarnased, sest need on valmistatud konkreetse viirusetüve jaoks.
Praegused vaktsineerimisstrateegiad SIV-i tõrjeks ja ennetamiseks seakasvatusettevõtetes hõlmavad tavaliselt ühe mitmest Ameerika Ühendriikides kaubanduslikult saadaolevast kahevalentsest SIV-vaktsiinist. Uuritud 97 hiljutisest H3N2 isolaadist ainult 41 isolaadil oli tugev seroloogiline ristreaktsioon kolme kaubandusliku SIV-vaktsiini antiseerumiga. Kuna gripivaktsiinide kaitsevõime sõltub peamiselt vaktsiiniviiruse ja epideemilise viiruse vahelise vastavuse tihedusest, viitab mittereaktiivsete H3N2 SIV-variantide esinemine sellele, et praegused kaubanduslikud vaktsiinid ei pruugi tõhusalt kaitsta sigu enamiku H3N2-viirustega nakatumise eest.
Praegune vaktsiin hooajalise gripiviiruse H1N1 tüve vastu ei paku tõenäoliselt kaitset. CDC riikliku immuniseerimis- ja hingamisteede haiguste keskuse direktor ütles, et Ameerika Ühendriikide juhtude puhul leiti, et need koosnevad nelja erineva gripiviiruse geneetilistest elementidest - Põhja-Ameerika seagripi, Põhja-Ameerika linnugripi, inimese A-gripiviiruse alatüübi H1N1 ja Aasias ja Euroopas tavaliselt esineva sigade gripiviiruse geneetilistest elementidest. Kahel juhul oli saadud täielik genoomijärjestus. Ta ütles, et viirus on resistentne amantadiini ja rimantadiini suhtes, kuid vastuvõtlik oseltamiviirile (Tamiflu) ja zanamiviirile (Relenza).
2009. aasta haiguspuhang
Uus sigade gripi A-tüvi nimega H1N1 põhjustas 2009. aastal inimeste seas puhkenud seagripi. See tulenes mitmete inimestel esinevate gripi tüvede ning lindude ja sigade gripi tüvede kombinatsioonist. Tehti katseid. Testijad leidsid, et hemagglutiniini (HA) geen oli sarnane sigade gripiviiruste omaga, mida oli leitud sigadel USAs juba 1999. aastast alates, kuid neuraminidaasi (NA) ja maatriksvalgu (M) geenid sarnanesid Euroopa sigade versioonidega. Selliselt ehitatud viiruseid ei ole varem inimestel ega sigadel leitud. Puudub aga programm selle jälgimiseks, millised viirused Ameerika Ühendriikides sigadel ringlevad.
Kinnitatud juhtumid, inimesed surid Kinnitatud juhtumid, surmajuhtumeid ei olnud Kinnitamata või kahtlustatavad juhtumid
Pärand WHO suunistes
2009. aastal andis Egiptuse valitsus käsu tappa üle 300 000 sea, et vältida H1N1 levikut, kuigi eksperdid ütlesid, et sead ei kavatse niikuinii H1N1 levitada. Enamiku sigade omanikele ei makstud nende surnud sigade eest tasu.
2015. aastal kehtestas Maailma Terviseorganisatsioon endale mõned reeglid viiruste nimetamiseks: Ükski ametlik nimi ei tohi viidata kohale, inimesele või loomale. See on mõeldud selleks, et vältida häbimärgistamist ehk süüdistamist. WHO reeglites on "sigade gripp" loetletud näitena, mida ei tohi teha viiruse või haiguse nimetamisel.
Seotud leheküljed
- Linnugripp
- Pandeemia
- Epideemiate loetelu
- Nakkushaigused
Küsimused ja vastused
K: Mis on sigade gripiviirus?
V: Sigade gripiviirus on viiruse tüüp, mis nakatab tavaliselt sigu ja võib nakatada ka inimesi ja linde.
K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse sigade gripi kohta?
V: Sigade grippi nimetatakse mõnikord ka SIV või sigade grippeks.
K: Kuidas sigade gripp tavaliselt levib?
V: Tavaliselt levib seagripp inimeselt inimesele ainult tiheda kontakti kaudu sigadega. Siiski võib see levida ka inimeselt inimesele.
K: Millised on sigade gripi sümptomid?
V: Sigade gripi sümptomid on palavik, desorientatsioon (ei ole selge pea), liigeste jäikus, oksendamine ja teadvuse kaotamine. Mõnel juhul võib see põhjustada surma.
K: Mitu erinevat tüüpi või tüve seagrippi on olemas?
V: On olemas viis erinevat tüüpi või tüve seagrippi, mida nimetatakse H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3.
K: Kas sigade gripiviiruse vastu on olemas vaktsiin?
V: Jah, on olemas vaktsiin, mis kaitseb teatavate viirusetüvede, nagu H1N1 ja H3N2, eest.
Otsige