Blond (heledate juustega): määratlus, geneetika ja levik maailmas
Blond tähendab tavaliselt inimest, kellel on heledad juuksed. Paljudel keeleliselt kasutatav variant näitab ka blond või blonde kujusid (Merriam‑Websteri järgi võib kasutada mõlemat). Mõnel inimesel on juustes vähem melaniini (pigmenti) kui tumedajuukselistel, mistõttu need juuksed näivad heledamad. Juukseheledus võib olla pärilik: siis on see geneetiline ja seotud teatud geenide kombinatsiooniga. Mõnikord on juuste väga hele värvus tingitud geneetilisest häirest, näiteks albinismist, siis puudub või on väga vähe pigmenti kogu kehas. Inimesed võivad olla blondid ka välise sekkumise tõttu — näiteks kemikaalide abil värvides või pleegitusvahendi kasutamisega, mis juukseid keemiliselt heledamaks muudab.
Geneetika ja bioloogia
Juuksevärv on enamasti polügeenne tunnus — seda mõjutab mitmete geenide koosmõju, mitte üksainus „blondigeen“. Heledaid juukseid põhjustab peamiselt madalam süntees eumelaniinist (tume pigment), samal ajal kui pheomelaniini (helepunakas pigment) osakaal võib olla erinev. Geenid, mida uuringud seostavad juuksevärviga (erinevates populatsioonides), hõlmavad mitmeid ajukohti ja transkriptsiooni reguleerivaid alasid; mõnede variantide (nt KITLG-liini) on leitud seost Euroopas levinud heledate juuste esinemisega. Samas on teistes maailmajagudes leitud täiesti eri pärilikkusmehhanismiga variante, mis annavad sarnase nähtuse — näiteks mõnedes Okeaania piirkondades ja Austraalia piirkondade rahvastikes on blondi põhjuseks teistsugused geenimuutused.
Füüsilised ja vanusest tingitud muutused
Paljudel lastel on sündides heledamad juuksed, mis võivad puberteedi ja vanuse kasvades tumedamaks minna — see on tavaline, kuna melaniini tootmine muutub elu jooksul. Lisaks mõjutavad juuste tekstuur ja paksus seda, kuidas valgus juustelt peegeldub: õhukesed või peened juuksed võivad tunduda heledamad kui paksud juuksed sama pigmendiga.
Geograafiline levik
Looduslikult esinevad heledad juuksed kõige sagedamini Läänemere piirkonnas ja Põhja‑Euroopas, eriti Põhjamaades nagu Rootsi, Norra, Taani, Island ja Soome. Suur hulk looduslikke blonde leidub ka Iirimaal ja Šotimaal. Samuti on blonde mitmes Euroopa regioonis: osa Inglismaa elanikkonnast, Balti riigid (Balti riikides), erinevad slaavi riigid (näiteks Poolas), Venemaa loodeosa ning isegi piirkondlikud esinemised Kesk‑Aasias, näiteks Kasahstanis, kus on mõju avaldanud ajalooline segunemine pärast Nõukogude Liitu. Lisaks esineb looduslikke blonde rahvastikes väljaspool Euroopat ka tänu rännetele ja geneetilistele eriomadustele — näiteid on Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Uus‑Meremaal, Argentinas ja Tšiilis ning mitmetes Lääne‑Euroopa riikides nagu Madalmaad, Ühendkuningriik ja Saksamaa. Mõned Austraalia või Okeaania põlisrahvad kannavad samuti geenivariandi(t), mis annavad heleda juuksevärvuse; need variandid on geneetiliselt erinevad Euroopast pärit blondi põhjustavatest variantidest.
Keskkonna‑ ja käitumuslikud tegurid
Juukseid võivad heledamaks muuta ka välised mõjurid: päikesevalguse UV‑kiirgus pleegitab juukseid, soengute ja keemiliste protseduuride korduv kasutamine võib muuta juuksekarva pigmente ning vananemine muudab melaniini produktsiooni. Kosmeetilised meetodid (väärtsu vanduvate ainetega värvimine, pleegitamine) võimaldavad muuta juuksevärvi ajutiselt või püsivamalt, kuid need protseduurid võivad juukseid kahjustada, seetõttu on soovitatav kasutada hooldusvahendeid ja järgida professionaalide juhiseid.
Kultuuriline ja sotsiaalne tähendus
Blondil on mitmes kultuuris olnud erinev tähendus ja temaatika: kunstis, meedias ja stereotüüpides kujutatakse blonde sageli teatud atribuutidena (näiteks nooruslikkus, ilu, teatud stereotüübid). Oluline on eristada bioloogilist fakti (juuksevärv) ja kultuurilisi tõlgendusi, mis võivad aja jooksul ja piirkonniti erineda.
Kokkuvõte: Blond olemine võib olla pärilik või keskkondlikult põhjustatud; juuste heledus tekib peamiselt madalast eumelaniini tasemest ning selle taga on tavaliselt mitme geeni koosmõju. Looduslikult esinevad heledad juuksed kõige sagedamini Põhja‑ ja Ida‑Euroopas, kuid neid leidub üle maailma nii päriliku varieeruvuse kui ka ajaloolise rände tõttu.
Blondid lapsed
Antropoloog Peter Frosti kaart blondide juuste kohta. Kõige helekollasemas piirkonnas on blondid juuksed kõige levinumad (80 protsenti või rohkem põliselanikest). Mida tumedam värvus, seda vähem on blondid. Kõige tumedamas piirkonnas ei ole peaaegu üldse põlisrahva blondid.
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab kirjapilt "blond"?
V: Kirjaviis "blond" viitab heledate juustega naisterahvale.
K: Kuidas saavad inimesed blondiks?
V: Inimesed võivad saada blondiks kas geneetiliselt, albinismi tõttu või kasutades kemikaale, näiteks pleegitusvahendit, et muuta oma juuksed heledamaks.
K: Kus on loomulikud blondid kõige levinumad?
V: Looduslikud blondid on kõige levinumad Läänemere ümbruses ja Skandinaavias, samuti Iirimaal, Šotimaal, Inglismaal, Balti riikides, slaavi riikides (eriti Poolas), Venemaa loodeosas ja Kasahstanis pärast Nõukogude Liitu elanud Euroopa päritolu inimeste seas. Nad on levinud ka Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Uus-Meremaal, Argentinas, Tšiilis, Madalmaades ja Saksamaal.
K: Kas blondiks olemine on geneetiline?
V: Jah - mõned inimesed on blondid, sest nende juustes on vähem pigmenti kui tumedajuukselistel inimestel, ja tavaliselt on see tingitud sellest, et neil on blondid esivanemad, mis on geneetiline. Siiski on ka juhtumeid, kus see ei ole geneetiline, mida nimetatakse albinismiks.
K: Kas keskkonnategurid võivad põhjustada seda, et keegi on blond?
V: Jah - kokkupuude päikesevalgusega võib tekitada heleda juuksevärvi.
K: Kas teatud rahvuste seas on loomulikud blondid sagedamini levinud?
V: Jah - loomulikud blondid on sagedamini levinud Euroopa päritolu inimeste ja ka mõnede Austraalia aborigeenide seas, kellel on teistsugune geen, mis muudab nad blondiks.
K: Kas Merriam-Websteri sõnaraamat tunneb mõlemat kirjaviisi "blond/e"?
V: Jah - Merriam-Websteri sõnaraamat tunneb mõlemat kirjaviisi "blond/e".
