Korallimere lahing (4.–8. mai 1942) oli suurem merelahing Vaikses ookeanis Teise maailmasõja ajal. See oli esimene otsene lahing lennukikandjate vahel ja samuti esimene suurem merelahing, kus kummagi poole sõjalaevad ei näinud ega pommitanud otseselt üksteist — mõlemad pooled kasutasid lahinguks peamiselt lennukeid, mis startisid kandjatelt.

Taust

Jaapani juhid kavandasid kampaaniat, mille eesmärgiks oli vallutada ja hõivata Port Moresby Uus-Guineas ning võtta kontrolli alla Tulagi Saalomoni saartel. See hõlmas randumisi ja lahinguid, mis oleks andnud Jaapanile strateegilise positsiooni Vaikse ookeani lõunaosas.

USA sai teate Jaapani plaanidest tänu luure- ja signaaliteabele ning reageeris kiiresti, saates piirkonda kaks lennukikandjate grupi ning Austraalia ja USA pinnalaevade rühma, et peatada soovitud rünnakud ja kaitsta Port Moresbyt.

Lahingu käik

3.–4. mail 1942 maandusid Jaapani väed Tulagile ning okupeerisid selle saare kiiresti. Sellele järgnesid vastasseisud reageerivate lennukite ja laevastike vahel.

7. mail toimus peamine kokkupõrge: mõlemad pooled saatsid oma kandjatelt õhurünnakuid vastase laevade leidmiseks ja hävitamiseks. Esimesel päeval suutsid USA lennukid uputada Jaapani kergekandja Shōhō. Jaapanlased vastasid, ründides ja tabades mõningaid liitlaste pinnalaevu ning uputades ühe USA hävitaja.

Teisel päeval tabasid lahingu löögid suuremat sorti lennukikandjaid: Jaapani suurkandja Shōkaku sai tugevaid kahjustusi ja pidi lahingust lahkuma; kandja Zuikaku jäi küll vee peale, kuid tema lennugrupp kannatas suuri kaotusi ning ei olnud enam täieväel võitlusvõimeline. USA poolel said kahjustusi mõlemad lennukikandjad Lexington ja Yorktown; Lexington-i kahjustused osutusid sellisteks, et alus hiljem uppus (seda lasti scuttle’ida), Yorktown aga remonditi hiljem ja see sai osaliselt taastada.

Tulemus ja tähtsus

  • Operatiivne tulemus: Jaapani plaan Port Moresby vallutada nurjus — invasioon peatati.
  • Kaotused: Mõlemad pooled kaotasid palju lennukeid ja kannatasid kandjate ning teiste laevade näol olulisi kaotusi. Jaapani laevade hulgas uputati tuntud kergekandja Shōhō; USA kaotas ühe suure lennukikandja (Lexington) ning sai kahjustada teisi üksusi.
  • Strateegiline tähtsus: Kuigi Jaapan uputas kokku rohkem laevu tonnaaži poolest, loetakse lahingut liitlaste strateegiliseks võiduks, sest Jaapani eesmärk Port Moresby jaotuse saavutamiseks ei realiseerunud. Samuti muutis lahing Jaapani kandjate operatiivse olukorra: Shōkaku oli tugevasti kahjustatud ja Zuikaku lennugrupp oli nõrgestatud, mistõttu kumbki neist ei osalenud järgmises otsustavas kokkupõrkes Midway lahingus. See mõjutaski Jaapani võimekust varasemat strateegilist initsiatiivi hoida.

Järelmõjud

Korallimere lahing näitas selgelt lennukikandjate õhurünnakute tähtsust kaasaegses meresõjas ning muutis Vaikse ookeani kampaaniate dünaamikat. USA suutis peatada Jaapani edasise edenemise Uus-Guineale ja säilitas heakskiidetud laevastiku, mis koos teiste teguritega aitas hiljem saavutada edu Midway lahingus.

Kolm kuud hiljem (augustis 1942) algas liitlaste Guadalcanaali kampaania, mis tähistas uut faasi Vaikse ookeani sõjas, kus mõlema poole jõud ja strateegiad pidasid pikki ja kurnavaid lahinguid saarte kontrolli pärast.

Kokkuvõte: Korallimere lahing oli ajalooliselt oluline selle poolest, et see oli esimene lahing, kus lennukikandjad vastasid üksteisele kui peamised lahinguvahendid ja kus otsustavad löögid anti peamiselt lennukite kaudu. Tulemuseks oli Jaapani operatsioonide peatamine lõunaosas ja reageerivate võimete ümberpaiknemine mõlemal poolel, mis mõjutas järgnenud lahinguid Vaikses ookeanis.