704 Interamnia on väga suur asteroid, mille läbimõõdu hinnang on umbes 350 kilomeetri. Selle keskmine kaugus Päikesest on umbes 3,067 AU ja orbiidi periood ligikaudu 5,37 aastat. Selle avastas 2. oktoobril 1910 Vincenzo Cerulli ning nimi tuleneb Itaalia linna Teramo ladinakeelsest nimest Interamnia, kus Cerulli töötas. Massi poolest on see Ceres'i, Vesta, Pallas'i ja Hygiea järel viies ning teadlaste hinnangul moodustab see umbes 2,0% kogu asteroidivööndi massist.
Orbiit ja pöörlemine
Interamnia orbiit on mõõdukalt elliptiline ja suhteliselt kalle ekliptikale. Peamised orbiidiomadused:
- Keskmine kaugus Päikesest: ~3,067 AU
- Orbiidi periood: ~5,37 aastat
- Ekstsentrilisus: ligikaudu 0,15 (mõõdukas)
- Kaldenurk ekliptikale: umbes 17°
- Pöörlemisperiood (päise pöörde aeg): umbkaudu 8–9 tundi
Füüsikalised omadused
Interamnia on tumeda pinnaga ja pigmentide põhjal peetakse seda süsivaraste ja süsinikurikkaks keemiliseks tüübiks. Erinevad kaugtuvastusmeetodid ja infrapunavaatlused on andnud järgmisi hinnanguid:
- Läbimõõt: hinnanguliselt kuni ~350 km, sõltuvalt mõõtmismeetodist (IRAS, Akari, WISE/NEOWISE jmt).
- Pinnapeegeldus (albedo): madal, mis viitab tumedale, süsinikurohkele pinnale.
- Spektraalklass: tihti liigitatud F- või C-tüüpi rühma, st primitiivse koostisega asteroid.
- Mass: hinnangulised arvud jäävad suurusjärku ~10^19 kg, mis teeb sellest ühe massiivsema keha asteroidivööndis.
Avastamine, nimi ja uurimine
704 Interamnia avastas Itaalia astronoom Vincenzo Cerulli 1910. aastal. Nimi "Interamnia" peegeldab linna Teramo ladina nimetust, kus Cerulli töötas. Asteroidi täpsemad suurus- ja massihinnangud pärinevad teleskoop-vaatluste, radiomeetri uuringute ja infrapunavaatlustega saadud andmetest. Seni pole Interamniat külastanud kosmosesondid; kogu teadmised põhinevad Maa pealt tehtud vaatluste ja radiomeetrial.
Tähtsus ja järeldused
Interamnia tähtsus seisneb selle suure massi ja suhtelise puutumatuse tõttu: see on üks väheseid suuri, tõenäoliselt primitiivse koostisega kera, mis aitab mõista päikesesüsteemi varajast arengut ja aine jaotust asteroidivööndis. Kuna see on massi poolest viies suurem asteroid, mõjutab selle olemasolu ja omadused olulisel määral asteroidivööndi dünaamikat ja massijaotust.
Edasised täpsemad uurimised, sh kõrgresolutsioonilised radiomeetrilised mõõtmised või võimaliku kosmosesondi missioon, aitaksid paremini määrata Interamnia täpset kuju, koostist, sisemist struktuuri ja massi, mis lisaks teadmistele võiksid parandada arusaama asteroidivööndi moodustumisest.