617 Patroklos
617 Patroclus (pə-troe'-kləs, ingliskeelne hääldus: /pəˈtroʊkləs/) on kahest sarnase suurusega objektist koosnev kahest väikeplaneedist, mis tiirlevad ühise raskuskeskme ümber. Ta on trooja, jagades orbiiti Jupiteriga. Ta leiti 1907. aastal August Kopffi poolt ja oli teine trooja asteroid, mis leiti. Hiljutised tõendid näitavad, et tegemist on pigem jäiste komeetide kui kiviasteroididega.
Orbit
Patroklos tiirleb Jupiteri tagumises Lagrange'i punktis L5 , orbiidil, mida nimetatakse "Trooja sõlme", mis on legendaarse Trooja sõja ühe osapoole järgi (teist sõlme nimetatakse "Kreeka sõlme"). Patroklos on ainus objekt Trooja laagris, mis on nimetatud kreeka tegelase järgi; Trooja asteroidide nimetamisreeglid koostati alles pärast Patroklose nimetamist (samamoodi on asteroid Hektor ainus trooja tegelane, mis esineb kreeka laagris).
Binary
2001. aastal leiti, et Patroclus on kaksikobjekt, mis koosneb kahest peaaegu ühesuurusest asteroidist. Veebruaris 2006 mõõtis astronoomide rühm Franck Marchise juhtimisel süsteemi orbiidi täpselt, kasutades Keck Laser juhttähe adaptiivse optika süsteemi. Nad arvasid[1] , et kaks asteroidi tiirlevad ümber oma massikeskme 4,283±0,004 d jooksul 680±20 km kaugusel, mis kirjeldab peaaegu ringikujulist orbiiti. Kombineerides oma vaatlusi 2000. aasta novembris tehtud soojusmõõtmistega, arvas töörühm, milline võiks olla süsteemi asteroidide suurus. Veidi suurem asteroid, mille läbimõõt on 122 km, kannab jätkuvalt nime Patroclus. Väiksem asteroid, mille läbimõõt on 112 km, kannab nüüd nime Menoetius (täisnimi (617) Patroclus I Menoetius), legendaarse Patroklose isa järgi. Selle esialgne nimetus oli S/2001 (617) 1.
Millest nad on tehtud
Kuna asteroidide tihedus (0,8 g/cm³) on väiksem kui vee ja umbes kolmandiku võrra suurem kui kivimite tihedus, oletab F. Marchise juhitud uurimisrühm, et Patroclus'i süsteem, mida varem peeti kiviasteroidide paariks, sarnaneb koostiselt rohkem komeedile. Arvatakse, et paljud Trooja asteroidid on tegelikult väikesed planeetide planeetide rändamise ajal 3,9 miljardit aastat tagasi Jupiteri ja Päikese süsteemi Lagrange'i punktis kinni püütud väikesed planeetide asteroidid. Selle stsenaariumi pakkusid välja A. Morbidelli ja kolleegid 2005. aasta mais ajakirjas Nature avaldatud artiklisarjas.
