624 Hektor — suurim Jupiteri Trooja asteroid, võimalik kontaktbinaarne ja kuu

624 Hektor — suurim Jupiteri Trooja asteroid: venitatud kontaktbinaarne kandidaat (370×200 km) ja tema 15 km kuu S/2006 (624) 1 — ainulaadne L4 trooja.

624 Hektor on suurim Jova Trooja asteroididest. Selle leidis 1907. aastal August Kopff.

Hektor on klassifitseeritud tumeda D-tüüpi asteroidiks — pind on vähepeegeldav ja punaka varjundiga, mis on tüüpiline kaugete hoidlate jää- ja orgaanilise aine rikkale kooslusele. Ta asub Jupiteri juhtivas Lagrange'i punktis L₄, mida traditsiooniliselt nimetatakse "Kreeka" sõlmeks. Iroonilisel kombel on Hektor nime saanud Trooja kangelase Hektori järgi ning on seega üks kahest kuulsast Trooja asteroidist, mis kannavad "vales laagris" troojalaste-nimesid (teine näide on 617 Patrokloos, mis paikneb L₅ sõlmes).

Orbiit ja liikumine

Hektor liigub Jupiteri ümber koos troojarühmaga, tema keskmine pooltelg on ligikaudu sama kui Jupiteri (~5,2 au) ja orbiidi periood ∼11,9 Maa-aastat. Orbiit on suhteliselt stabiilne ning asetus L₄ punktis tähendab, et Hektor liigub Jupiteri "juhtivas" kolonis, mis on Päikesesüsteemi ajaskaalal pikaajaliselt stabiilne.

Füüsilised omadused ja kuju

Hektori mõõtmed on äärmiselt ebaühtlased: hinnanguliselt umbes 370 × 200 km, mis teeb temast ühe kõige venitatuma (elongated) suure keha Päikesesüsteemis. Selline kuju on viinud oletuseni, et Hektor võib olla kontaktbinaarne — st koosnev kahest suuremast massikeskusest, mis on omavahel gravitatsiooniliselt liitunud, sarnane juhtumile 216 Kleopatra. Kontaktbinaarne struktuur aitaks seletada Hektori tugevalt asümmeetrist kuju ja maapealsete heledusvariatsioonide mustreid.

Pindheledus (albeedo) on väga madal (mõnikümmend tuhandikku kuni paar protsenti), mis on kooskõlas D-tüüpi asteroidide tumeda, orgaaniliste ja süsivesinikerikaste materjalide koostisega. Hektori umbkaudne tihedus on hinnanguliselt madal, mis viitab kas poorsele/koopalisele sisemusele või suures osas jäisele/orgaanilisele koostisele; täpne tihedus on endiselt mõõtmisteta ja jääb ebaselgeks.

Rotatsioon ja vaatlused

Hektori pöörlemisperiood on mõõdetud fotomeetriliste heledusvariatsioonide abil — ta pöörleb mitme tunni jooksul, mis tekitas heleduskurvide analüüsi kaudu teavet tema pikliku kuju ja võimalikud topograafilised erinevused. Varasemad vaatlused Hubble'i kosmoseteleskoobiga 1993. aastal ei näidanud selget venitatud kuju, kuid vaatenurga ja resolutsiooni piirangud võisid seda peita. Täpsemad maapealsed vaatlusmeetodid ja adaptatiivse optika (AO) pildid andsid selgema pildi.

Kuu ja Hektori süsteem

Juulil 2006 näitas Maalt tehtud pildimaterjal Kecki 10 m II teleskoobi ja selle laserjuhttähe adaptiivse optika (AO) süsteemi abil Hektori tugevat venitatud kuju ning avastas selle lähedalt väikese kaaslase. Kuna see AO-süsteem annab suurepärase ja stabiilse korrektsiooni (nurgaeraldusvõime 0,060 kaaresekundit K-sagedusalas), leiti Hektori juurest umbes 1000 km kauguselt ligikaudu 15 km läbimõõduga kuu. Kuu esialgne nimetus on S/2006 (624) 1.

See avastus tegi Hektorist esimesena teadaoleva trooja asteroidi L₄ piirkonnas, millel on kaaslane, ning ühtlasi harulduse, sest trooja asteroidide seas on teadaolevad kaaslased suhteliselt haruldased. Teine suur trooja, 617 Patroclus (L₅ rühmas), on tuntud aga kahe sarnase suurusega komponendi paarina, mis näitab, et troojate seas eksisteerivad mitmesugused topoloogilised ja koostise variandid.

Olulisus ja uuringud

Hektor on oluline uurimisobjekt, sest tema suurus, ebatavaline kuju ja kaaslase olemasolu annavad vihjeid troojade tekkimisele, struktuurile ja Päikesesüsteemi varajastele tingimustele. Edaspidised uuringud (sõltuvalt ruumimissioonidest, radar- ja infrapuna-vaatlustest ning järjest täpsemast AO-pildistusest) võivad selgitada Hektori sisemist ülesehitust, massi ja tihedust ning kinnitada või ümber lükata kontaktbinaarsuse hüpoteesi.

Kokkuvõttes on 624 Hektor märkimisväärne objekt nii oma suuruse, ebatavalise kuju kui ka kaaslase tõttu ning jätkab teadlaste huvi kui üks tuntumaid ja intrigeerivamaid Jupiteri trooja asteroide.

Küsimused ja vastused

K: Mis on 624 Hektor?

V: 624 Hektor on suurim Jova Trooja asteroididest. Ta avastati 1907. aastal August Kopffi poolt ning on tume ja punakas D-tüüpi asteroid.

K: Kus asub 624 Hektor?

V: 624 Hektor asub Jupiteri juhtivas Lagrange'i punktis L4, mida tuntakse ka "Kreeka" sõlmpunktina legendaarse Trooja sõja ühe osapoole järgi.

K: Mis on 624 Hektoris ainulaadne?

V: 624 Hektor on üks kõige venitatumaid oma suurusega kehasid Päikesesüsteemis, olles 370 × 200 km suurune. Lisaks arvatakse, et ta on kontaktbinaarne (kaks asteroidi, mis on gravitatsioonilise tõmbega ühendatud) nagu 216 Kleopatra ja tal on kinnitust leidnud 15 km pikkune kuu 1000 km kaugusel, mis teeb temast seni ainukese teadaoleva trooja binaarse asteroidi L4-punktis ja esimese trooja, millel on kuu.

K: Kes avastas 624 Hektori?

V: 624 Hektori avastas August Kopff 1907. aastal.

K: Mis värvi on 624 Hektor?

V: 624 Hektor on tumeda ja punaka värvusega, kuna ta on klassifitseeritud D-tüüpi asteroidiks.

K: Kui suur on 624 Hektor võrreldes teiste sama suurte objektidega?

V: Võrreldes teiste tema suurusega objektidega on 624 Hektor suurus370×200km, mis teeb sellest ühe kõige venitatuma suurusega kehadest selles päikesesüsteemis.