Albiorix — Saturni mittesfääriline kuu, Gallia rühma suurim liik
Albiorix — Gallia rühma suurim mittesfääriline kuu: avasta selle avastamine, orbiit, mõõtmed, päevapikkus, värvimuutused ja võimalik kokkupõrkejärgne päritolu Saturni ümber.
Albiorix on Saturni mittesfääriline kuu, leitud Holman jt poolt 2000. aastal ja algselt tähistatud provizoorse nimega S/2000 S 11. See kuulub Saturni progreseeruvate ehk pöörlevate mittesfääriliste kuude hulka ning on tuntud kui Gallia rühma suurim liige.
Avastamine ja nimetus
Albiorixi avastasid Holman jt optiliste vaatlustega 2000. aastal. 2003. aasta augustis anti kuule ametlik nimetus, mis pärineb ühest keldi mütoloogilisest nimest — see viitab hõimude ühtsuse jumalusele, keda vahel seostatakse tuntuma nimega Toutatis.
Orbiit ja rühm
Albiorix tiirleb Saturni ümber umbes 16 000 000 km kaugusel. See paikneb Gallia rühmas, mis koosneb mittest progreseeruvatest mittesfäärilistest kuudest, kelle orbiidid on sarnaste suuruste ja kalletega. Joonis illustreerib selle orbiiti võrreldes teiste Saturni progresseeruvate mittesfääriliste kuudega. Orbiitide ekstsentrilisus on kujutatud kollaste segmentidega, mis ulatuvad peritsentrist apotsentrini.
Füüsikalised omadused
Albiorixi läbimõõdu hinnang on umbes 32 kilomeetrit, kui eeldada pinnapealset albedot 0,04 (väga tume pind). Selle pöörlemisperiood ehk “päev” on mõõdetud ligikaudu 13 tundi ja 19 minutit. Pind on üldiselt tume ja mustjas-kollakas kuni punakas tooniga, mis on tüüpiline paljudele väliskuudele, mille pinnad koosnevad segust tolmust ja kivimfragmentidest.
Värvid, kraater ja päritolu hüpotees
Telescopilised ja fotomeetrilised vaatlused on näidanud, et Albiorixi pinnal esineb värvivariatsiooni — erinevad alad on erksamad või tumedamad, samuti on tuvastatud punakamaid ja neutraalsemaid piirkondi. Need erinevused võivad viidata suurele kraatrile või pinnakatte variegatsioonile, mis tekkis suurema kokkupõrke tagajärjel. Selline sündmus võiks juga vabastada killukesi, millest on moodustunud teised samasse rühma kuuluvad kehad: näiteks oletatakse, et Erriapo ja Tarvos võivad olla Albiorixi fragmentaarsed tükid pärast peaaegu purunemist viinud kokkupõrget mõne teise kehaga.
Olulisus ja edasised uuringud
Albiorix ja Gallia rühma kuuluvad kuud pakuvad väärtuslikku infot Saturni süsteemi dünaamikast, eriti mittesfääriliste kuude tekkest ja kokkupõrgete rollist väikeste kehade ajaloos. Edasised täpsemad spektrilised vaatlus- ja radiomeetrilised mõõtmised aitaksid paremini määrata pinnakoostist, albedot ja kinnitada kollisiivse päritolu hüpoteesi. Samuti annab pöörlemisperioodi täpne määramine ja pinnavärvuste kaardistamine ülevaate Albiorixi geoloogilisest ajaloost.
Saturni satelliitide ebaregulaarsed progradiidirühmad: Gallia (punane) ja Inuit (sinine).
Küsimused ja vastused
K: Mis on albioriid?
V: Albiorix on Saturni mittesfääriline kuu, mis avastati 2000. aastal.
K: Kes avastas Albiorixi?
V: Albiorix avastati Holman jt. poolt 2000. aastal.
K: Mis on Gallia mittesfääriliste kuude rühm?
V: Gallia mittesfääriliste kuude rühm on Saturni satelliitide rühm, millel on sarnased orbiidiomadused.
K: Kuidas sai Albiorix oma nime?
V: Albiorix sai oma nime ühe keldi nime järgi, mis oli hõimude ühtsuse jumala, paremini tuntud kui Toutatis, 2003. aasta augustis.
K: Kui kaugel tiirleb Albiorix Saturni ümber?
V: Albiorix tiirleb ümber Saturni umbes 16 000 000 km kaugusel.
K: Kui suur on Albiorixi läbimõõt?
V: Albiorixi läbimõõt on hinnanguliselt 32 kilomeetrit, eeldades, et albedo on 0,04.
K: Kui pikk on Albiorixi päeva pikkus?
V: Albiorixi päev on 13 tundi ja 19 minutit pikk.