Antenni galaktikad
Antenni galaktikad (NGC 4038/NGC 4039) põrkuvad. Nad asuvad tähtkujus Corvus. See protsess kestab sadu miljoneid aastaid.
Kokkupõrge koos gaasipilvede, tolmu ja magnetväljadega põhjustab kiiret tähtede teket. See on nende tähtede tekkefaas. Need avastas William Herschel 1785. aastal.
Nad kuuluvad koos viie teise galaktikaga NGC 4038 gruppi. NGC 4038 oli vardaspiraalgalaktika ja NGC 4039 oli spiraalgalaktika. Need kaks galaktikat on tuntud kui antenni galaktikad, sest neil on kaks pikka saba, mis koosnevad tähtedest, gaasist ja tolmust, mis paiskusid galaktikatest välja kokkupõrke tagajärjel tekkinud loodetejõu tõttu. Kahe galaktika tuumad ühinevad üheks hiiglaslikuks galaktikaks.
Need omavahel suhtlevad galaktikad on Linnuteele lähemal, kui varem arvati - 65 miljoni valgusaasta asemel 45 miljoni valgusaasta kaugusel.
Antennigalaktikate maapealne teleskoopvaatlus
Küsimused ja vastused
K: Mis on antenni galaktikad?
V: Antennigalaktikad on kaks kokkupuutuvat galaktikat tähtkujus Corvus.
K: Kui kaua kestab Antennae galaktikate kokkupõrge?
V: Antennae galaktikate kokkupõrge kestab sadu miljoneid aastaid, võib-olla isegi miljard aastat.
K: Milline on Antennae galaktikate tähtede faas?
V: Antennae galaktikate tähtede tekkimise faas on faas, kus toimub äärmiselt kiire tähtede teke, ja see võib kesta mõnisada miljonit aastat.
K: Millal avastati Antennae galaktikad?
V: Antennae galaktikad avastas William Herschel 1785. aastal.
K: Kuidas on Antennae galaktikad tuntud?
V: Antennigalaktikad on tuntud kui Antennigalaktikad, sest neil on kaks pikka saba, mis koosnevad tähtedest, gaasist ja tolmust, mis paiskuvad galaktikate kokkupõrke tagajärjel tekkinud tõusujõu tõttu välja ja mis näevad välja nagu putukate antennid.
K: Milliseks liituvad Antennigalaktikad tulevikus?
V: Antennigalaktikate kahe galaktika tuumad ühinevad, et saada kunagi tulevikus üheks hiiglaslikuks galaktikaks, mis moodustab elliptilise galaktika.
K: Kui kaugel on Antennae galaktikad Linnuteest?
V: Antennae galaktikate koostoimivad galaktikad on Linnuteele lähemal ja vähem kaugel, kui varem arvati - 65 miljoni valgusaasta asemel 45 miljoni valgusaasta kaugusel.
