Inimese langemine (pattulangemine): Aadam ja Eeva lugu ja tähendus
Inimese langemine (mida nimetatakse ka "Sündmuse lugu" või "Sündmus") on Toora (Vana Testamendi) Moosese raamatus esitatud lugu sellest, kuidas Aadam ja Eeva kaotasid Jumala silmis oma süütuse. Genesisis öeldakse, et Aadam ja Eeva sõid teadmiste puust isegi pärast seda, kui Jumal oli neile öelnud, et see ei ole lubatud. Aadam ja Eeva kaotasid oma süütuse ja visati välja Eedeni aiast, kus asus Teadmise puu.
Mis loos täpsemalt juhtus
Moosese esimeses raamatus (Genesis) kujutatakse sündmust nii, et Jumal oli loonud inimest algselt puhast ja süütuna ning andnud talle ja tema kaaslasele põhimäärused. Neid ahvatles ühtlasi ükski muu olend, kelle kujutatakse jutustuses tihti madu või ahvatlejana. Kui nad sõid vilja keelatud puult, said nad "teadmise hea ja kurja" kohta – see tähendas moraalset ärkamist, iseseisvuse ja vastutuse teadvustamist. Selle tulemusena tekkisid süütuse kadumine, häbitunne, kannatused ja surm ning nad jäeti elama väljapoole Eedeni aeda.
Tagajärjed ja tähendus
- Suhe Jumalaga muutub: langemise kirjeldus rõhutab inimeste suhet Jumalaga, mis pidi muutuma – tekib eraldatus ja vajadus leppimiseks.
- Inimliku eksistentsi tingimused: jutustus seletab, miks inimesed kogevad kannatusi, rasket tööd, viljakuse ja surma piiranguid.
- Moraalne võimekus: pärast langemist omandas inimene võime eristada head ja kurja, mis toob kaasa vastutuse ja moraalse arengu.
- Usuline seletus pattlikkuse päritolule: mitmetes kristlikes traditsioonides mõistetakse seda kui põhjendust inimese kalduvusele patule ehk langemisele igapäevaelus.
Tõlgendused eri usundites
Erinevad religioonid ja konfessioonid seletavad sündmust ja selle tähendust erinevalt:
- Judaism: rõhutab isiklikku vastutust ja valikut; Aadam ja Eeva patt ei tee kogu inimkonda süüdi samas mõttes nagu mõnes kristlikus õpetuses.
- Kristlus: paljude kristlaste jaoks tähendab langemine, et inimesed ei saa ennast piisavalt pühaks teha, et pärast surma taevasse pääseda. Taevasse on võimalik pääseda ainult seetõttu, et Jeesus Kristus ohverdas end. Kuid kristlaste seas on erinevusi: katoliiklik õpetus rõhutab algpatust ja selle puhastamist ristimises, protestantlikud traditsioonid rõhutavad lunastust läbi usu ja arvestavad õpetusega pärispatust (original sin), idakirikud rõhutavad pigem surma ja surelikkuse pärandit kui hälbe pärandlikku süüd.
- Islam: näeb Adamit ja Eevat eksinudena, kuid rõhutab ka ülestunnistust ja Jumala andestust; islamis ei ole pärispatu (inherited original sin) samas tähenduses kui mõnes kristlikus õpetuses.
Teoloogilised ja kultuurilised nüansid kristluses
Kirikulised traditsioonid on arendanud juurde keerukamaid õpetusi: sõltuvalt konfessioonist nimetatakse seda kas originaalpatus (ingl. original sin), esimeseks pattuks või esivanemate langemiseks. Need erinevused mõjutavad pilti inimese loomusest, sakramentidest (nt ristimine), lunastuse mehhanismist ja vaimsest elust. Mõnes protestantlikus mõtlemises rõhutatakse inimkonna üldist allumatust Jumalale, samas kui katoliikluses pööratakse tähelepanu ka graatsiale ja pelgalt usuga käimasolevale päästmisele.
Sümboolsed ja teaduslikud tõlgendused
Paljud kaasaegsed uurijad ja usuline mõtlejad loevad Aadamast ja Eevast jutustust ka sümboolselt: see räägib inimkonna psühholoogilisest ja moraalsest arengust, vabaduse ja teadmise hinnast ning kasvamise valudest. Ajalooliste ja teaduslike meetoditega ei kinnitata loo konkreetset ajaloolist toimumist, kuid selle sügavam tähendus inimkogemuse selgitajana on laialt arutatud kunstis, filosoofias ja kirjanduses.
Miks see lugu on tänapäeval oluline
Inimese langemise lugu annab raamistiku arutlusteks nii isikliku vastutuse, pattumuse ja andestuse kui ka ühiskondlike tagajärgede üle. See mõjutab eetikat, õiglustunnet, arusaamu kannatustest ja inimloomusest ning toob kaasa küsimusi sellest, kuidas inimene suhtub vabadusse ja piirangutesse. Usulises kontekstis jääb see lugu oluliseks selle poolest, kuidas kogukonnad mõistavad lunastust, lepitust ja Jumala andestust.
Kokkuvõte: Inimese langemine on mitmekihiline teema, mis hõlmab ajaloolisi tekste, teoloogiat, erinevaid usulisi tõlgendusi ja sümboolset mõtlemist. See jutustus ei ole ainult seletus minevikus toimunust, vaid pakkub raamistikku küsimusteks vabaduse, vastutuse, moraali ja lunastuse kohta.
Sebald Behami gravüür Aadama ja Eeva kohta
Uskumused
Judaism, kristlus ja islam usuvad, et pattulangemise lugu on tõde, kuid igaüks neist seletab seda erinevalt.
Islam
Islam ütleb, et pattulangemine oli lihtsalt ajalooline sündmus ja ei muutnud inimese olemust üldse. See ütleb, et Aadam ja tema naine visati Eedeni aiast välja ja sunniti töötama ja kannatama, sest Aadam sõi Teadmise puust. Kuid Jumal andis siiski teistele, kes olid talle endiselt lojaalsed, võimaluse pääseda taevasse.
Judaism
Juudi traditsiooni kohaselt oli Aadamal ja Eeval vaba tahe mässata Jumala esimese käsu vastu. Jumala esimene käsk oli mitte süüa Eedeni aias asuva Teadmise puu viljadest. Aadam ja Eeva sõid selle viljadest ja pidid selle eest maksma. Nad visati Eedeni aiast, mida nimetatakse paradiisiks, välja ning nad pidid kannatama ja töötama, et ellu jääda. Aadam ja Eeva muutusid ka "Jumala sarnaseks", kui nad sõid puu vilja. Nad said teadmiste, tarkuse ja eneseteadvuse ande - asjad, mis eristavad inimest loomadest. Judaism õpetab, et vilja söömine oli sõnakuulmatus, kuid mitte patt. Erinevalt kristlusest õpetab judaism, et pattu ei saa pärida ja et inimesed ei päri pärispattu. Kui patt on toime pandud, võib palvetada otse Jumala poole ja paluda andeksandmist, ja kui patt on mõjutanud teist inimest, võib paluda ka tema andeksandmist. Judaism ütleb, et iga inimene võib pääseda taevasse ja olla - veel kord - Jumala lähedal. Taevasse pääsemiseks ei pea olema juut.
Judaism õpetab neid asju Sündmuse kohta:
- Jumal armastab kõiki inimesi.
- Inimesed on põhimõtteliselt head.
- Inimesed peaksid Jumala andeid hästi kasutama. Jumala kingitused on järgmised:
- Elu maa peal
- Vaba tahe
- Teadmised
- Eneseteadlikkus
- Inimlikud voorused
- Juudid peavad olema eriti hoolikad, et neid kingitusi hästi kasutada.
- Juudid peavad olema Jumalale armastavalt lojaalsed. See tähendab, et nad peavad lojaalselt kandma koormat, mis tuleneb judaismi tundmisest, ja peavad rõõmuga kuuletuma Jumalale.
Kristlus
Kristlased usuvad üldiselt, et kõik, kes on Aadamaga seotud, on sündinud patuga ja ei pääse kunagi taevasse. Jeesusel, kes oli Aadamaga seotud ainult Jeesuse ema kaudu, ei olnud pattu ja ta suri, et kõrvaldada nende patud, kes temasse usuvad. Nad usuvad, et igaüks, kes uskus Jeesusesse Kristusesse, sai "teise võimaluse", et pääseda tagasi taevasse, mida näitab apostel Johannese evangeelium: "...Jumal on maailma nii väga armastanud, et ta andis oma ainsa Poja, et igaüks, kes temasse usub, ei läheks kaduma, vaid et tal oleks igavene elu." (Jh 3:16, ERV) Erinevad kristluse liigid vaatlevad langemist ja päästmist Jeesuse kaudu veidi erinevalt. Erinevaid vaateid näete allpool.
Katoliiklus
Katoliiklus usub, et inimesed on sündinud patuna, kuid neil on vaba tahe ja seega saavad nad end oma pattudest puhastada ja pääseda taevasse, kui Jumala arm on neid muutnud nii, et nad seda tahavad; ilma selle "esimese armuta" ei taha patused inimesed "taevasse minna".
Kalvinism ja puritaanlus
Kalvinistid usuvad, et Jumal valib inimesed, kes lähevad taevasse ja kes mitte. Inimesed ei saa "vaimulikes küsimustes" valida.
Puritaanid läksid sellega sammu võrra kaugemale. Puritaanid ütlesid, et inimesed ei saa midagi teha, et nad saaksid taevasse pääseda. Nad ütlesid, et ükskõik kui hea inimene ka ei oleks, kui ta ei oleks sündides Jumala poolt välja valitud, ei pääse ta taevasse. Samas võis inimene kaotada õiguse taevasse pääseda, kui ta oli halb.
Protestandid usuvad, et kui Jeesus end ohverdas, tegi ta inimese igaveseks patust vabaks. Teised usuvad, et kui Jeesus end ohverdas, sai inimene küll patust vabaks, kuid ta ei olnud kindel, et ta ikkagi taevasse pääseb.
Liberaalne kristlus
Mõned kristlased väidavad, et 1. Moosese raamatu 3. peatükis esitatud lugu "Süütuse langemisest" ei ole kunagi juhtunud, vaid see on lihtsalt müüt või lugu, mida iisraellased kasutasid, et näidata, et inimese suhe Jumalaga on kadunud.
See seisukoht on ajaloo suhtes üsna neutraalne. See ütleb, et piiblilood, et inimene ebaõnnestus Eedeni aias ja vajas päästmist, on sügavamate vaimsete tõdede selgitused. Mõned ütlevad ka, et Jeesus Kristus oli Jumal, kes püüdis alustada uut suhet inimesega.
Ida õigeusklikud
Ida-ortodoksia usub, et poeg ei ole süüdi oma isa pattude eest (seega patt ei pärandu Aadamast). Nad usuvad, et mehed ja naised on sunnitud pattu tegema, sest maailm neid ümbritseb ja nad peavad püüdma vastu panna, kui nad tahavad taevasse pääseda. Kuid nad usuvad ikkagi, et Aadam põhjustas kogu inimkonnale selle eest tööd teha. Vaba tahte rõhutamine on suur: isegi patused inimesed võivad Jumala armu sünergia kaudu päästetud saada.
Pelagianism
Pelagianism väidab, et inimene on võimeline vabalt valima häid või halbu otsuseid ilma Jumala abita ja et inimene ei ole sündinud Aadama patuga.
Mormoonlus
Mormonism usub, et langemine oli osa Jumala poolt välja mõeldud plaanist, et tema lapsed saaksid taevasse.
Mormoonid ütlevad, et kui Aadam sõi Teadmise Puu pealt, ei olnud see vale, vaid lihtsalt "alandamine", nagu ühelt healt töökohalt teisele, vähem heale töökohale minek. Samm allapoole, kuid edasiminek edasi. Mormoonid nimetavad langemist üleastumiseks. Mormoonide jaoks on patt tegu, mis on vastuolus Jumala teadaoleva tahtega ja seda teha tahtlikult ja täie teadmisega. Üleastumine seevastu on seaduse või reegli rikkumine. Seega on mormoonide jaoks kõik patud (tahtlik sõnakuulmatus) üleastumised, kuid mitte kõik üleastumised (rikkumised) ei ole patud. Kuna Aadam ei tundnud head ja kurja enne keelatud vilja nautimist, siis oli tema tegu seaduse rikkumine, mitte aga patt seaduse vastu. Enne vilja söömist ei saanud Aadam kunagi surra. Kuna ta ei saanud kunagi surra, ei saanud ta ka kunagi taevasse minna. Puuvilja söömine muutis selle nii, et Aadam võis surra, nii et hiljem võis ta taevasse minna. Samuti võimaldas see Aadamal ja Eeval saada lapsi, nii et kõigil oleks võimalus elada, surra ja minna taevasse. Mormoonid ütlevad, et kui keegi järgib päästeplaani, võib ta taevasse minna. Mormoonid usuvad seda:
- Inimesi karistatakse nende endi pattude eest, mitte Aadama üleastumise eest.
- Kristuse lepituse kaudu võib kogu inimkond pääseda, kui ta kuuletub evangeeliumi seadustele ja määrustele.
- Evangeeliumi esimesed põhimõtted ja määrused on järgmised:
- Usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse
- Kahetsus
- Ristimine pattude andeksandmiseks vee alla kastmisega
- Käte panemine Püha Vaimu andeks.
Ühinemise Kirik
Ühtsuse Kirik usub, et Aadam ja Eeva olid enne abielu seksuaalvahekorras ja seetõttu visati nad Eedeni aiast välja. Nad usuvad, et õnnistamistseremoonia võib selle patu "ära pesta".
Ühtsuse kirik
Ühtsuse kirik usub, et "Inimese langemisel" on oluline tähendus, kuid see ei ole tõeline ajalooline sündmus.
Unitaarne universalism
Uniterianistlikud universalistid usuvad, et inimesed on loomult head ja et nende kõige kallim and, vaba tahe, võimaldab inimestel mõnikord valesti tegutseda, mitte aga ettemääratus või väline kiusatus. Süütus on lugu, metafoor, allegooria, mitte ajalugu.
Aadam ja Eeva söövad hea ja kurja teadmise puust.
Sügis raamatutes
Philip Pullman on kirjutanud sarja "Tema tumedad materjalid" ja ta ütleb raamatus, et "Sügis" oli hea. See oli siis, kui inimesed muutusid vabaks õppima. Pullman usub, et ei tasu olla süütu, kui selle hinnaks on tõe mitteteadmine.
C. S. Lewis kirjutas raamatu "Perelandra", kus Aadam ja Eeva olid klassikalise Eedeni aia asemel planeedil Veenus.
Albert Camus kirjutas raamatu "Sügis", kus üks mees räägib Amsterdami baaris "Mexico City" teisele mehele, miks ta ei tahtnud päästa meest, kes üritas end tappa, hüpates sillalt kanalisse.
Mangas (või koomiksis) "Neon Genesis Evangelion" räägitakse sageli Sündmusest, mille lõpus tehakse katse Aadama pattu puhastada ja alustatakse uut põlvnemist.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Inimese langemine?
V: Inimese pattulangemine on sündmus, mis on kirja pandud Moosese raamatus, kus Aadam ja Eeva ei kuuletunud Jumala käsule mitte süüa Teadmise puust, mis viis nende süütuse kaotamiseni ja Eedeni aiast väljaajamiseni.
K: Mida ütleb Moosese raamat Teadmise puu kohta?
V: 1. Moosese raamatus on kirjas, et Jumal keelas Aadamal ja Eeval süüa Teadmise puust.
K: Miks kaotasid Aadam ja Eeva oma süütuse?
V: Aadam ja Eeva kaotasid oma süütuse, sest nad ei kuuletunud Jumala käsule, süües Teadmise Puu juurest.
K: Milline on Sündmuse tähendus kristlikus religioonis?
V: Pattulangemine tähendas, et kogu inimkond kaotas oma süütuse, mille tagajärjel nad ei saanud piisavalt pühaks, et pääseda taevasse. Taevasse pääsemine sai aga võimalikuks Jeesuse Kristuse ohvri kaudu.
K: Miks pidid Aadam ja Eeva Eedeni aiast lahkuma?
V: Aadam ja Eeva olid sunnitud Eedeni aiast lahkuma oma sõnakuulmatuse tagajärjel, mis tegi nad aeda jäämise vääriliseks.
K: Milline mõju oli Surnupuhangul inimkonnale?
V: Süütuse tõttu kaotas inimkond oma süütuse ja arusaamise hea ja kurja erinevusest. Samuti tegi see inimestele võimatuks saada piisavalt pühaks, et jõuda taevasse, mis tõi kaasa vajaduse Jeesuse Kristuse ohvri järele.
K: Milline on Jeesuse Kristuse ohvri tähendus kristlikus religioonis?
V: Jeesuse Kristuse ohver tegi võimalikuks inimeste lunastamise ja pattude andeksandmise, hoolimata nende võimetusest muuta end piisavalt pühaks, et jõuda taevasse.
