Ahmadiyya liikumine: Mirza Ghulam Ahmad, õpetus ja vastuolud
Ahmadiyya liikumine: Mirza Ghulam Ahmadi elu, õpetus, jagunemine ja vastuolud — põhjalik ülevaade ajaloost, usutõlgendustest ja rahvusvahelistest mõjudest.
Ahmadiyya (احمدیہ Ahmadiyya) on 19. sajandil rajatud islami liikumine, mille asutas Mirza Ghulam Ahmad. Ta kuulutas end 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses lubatud Messiaaks (Tõotatud Messias) ja Mahdiks — see oli uue õhinaga religioossete ja sotsiaalsete reformide algatus, mis püüdis taastada islami varajast sõnumit. Liikumise asutamine kuupäevaliselt on 1889. aastal ning see tekkis ajal, mil tänapäevased India, Pakistan ja Bangladesh ei olnud veel eraldiseisvad riigid.
Ajalugu ja lahknemised
Mirza Ghulam Ahmad asutas liikumise 1889. aastal ning nimetas selle Ahmadiyya moslemite Jamaatiks (kogukonnaks). Pärast tema surma 1908 järgnes esimene juht Noor-ud-Din, kelle järel 1914. aastal tekkis liikumises oluline lõhe. Peamiselt erinesid rühmad selles, kuidas tõlgendada Mirza Ghulam Ahmadi staatust ja kuidas peaks valitama juhi ehk kaliifi.
Algne Ahmadiyya liikumine jagunes kaheks peamiseks haruks:
- suurem fraktsioon, mis on praegu tuntud kui Rahvusvaheline Ahmadiyya Moslemi Kogukond (tuntud ka lihtsalt Ahmadiyya Kogukond) — selle rahvusvaheline peakorter asub Londonis, Inglismaal. See fraktsioon tunnustab Mirza Ghulam Ahmadi järglust kaliifide kaudu;
- väiksem Lahore Ahmadiyya Liikumine Islami Levitamiseks (Ahmadiyya Anjuman Ishaat-i-Islam, AAIIL) — sellel harul on vähem formaalset kaliifa-institutsiooni ning nad ei pea Mirza Ghulam Ahmadi prohvetlikuks. Lahore-liikumise rahvusvaheline peakorter asub Lahores, Pakistanis, ja nad on märkimisväärsed mitmes riigis, sh Saksamaal, Austraalias ja Pakistanis.
Uskumused ja õpetus
Ahmadid peavad end moslemiteks ning väidavad, et järgivad islami õpetust, nagu seda tõlgendasid ja praktiseerisid Muhammad ja tema varasemad järgijad. Mirza Ghulam Ahmad kutsus end muuhulgas mujaddidiks (usulise uuestisünnitajana), Mahdiks ja Tõotatud Messiaks: need olid tema enda väited, millega ta tõstis esile oma rolli islami reformimisel ja vaimsel ärkamisel.
Liikumise siseselt on põhilised usulised erimeelsused seotud järgmiste küsimustega:
- Prohveti positsioon: suurem Ahmadiyya fraktsioon (Rahvusvaheline Ahmadiyya) tõlgendab Mirza Ghulam Ahmadi ülesandeid nii, et ta täitis Messia ja Mahdi rolli ning pidas end teatud mõttes prohvetlikuks, kuid rõhutab, et see ei too kaasa uue ilmutuse või seaduse loomist, mis ületaks islami põhiseadusi. Lahore-liikumine ei pea teda prohvetiks, vaid pigem reformasiooniliseks õpetajaks;
- Khatam an-Nabiyyin (prohvetite pitser): Ahmadiyya tõlgendused Koraani salmi 33:40 erinevad laialt — ühelt poolt rõhutatakse Muhammadi eripära prohvetina, teiselt poolt leitakse võimalus lääne- ja fünkteeritud tõlgendusteks, mis võimaldavad Mirza Ghulam Ahmadi eristatavat rolli. Just selle küsimuse tõttu peavad paljud islami peavoolu usklikud ahmadeid ketseriteks.
Organisatsioon ja juhtimine
Rahvusvahelisel Ahmadiyya Kogukonnal on hierarhilisem struktuur ja kaliifi (khalifa) institutsioon, mille eesmärk on ühtne juhtimine ning mis on vastanud laialdasele rahvusvahelisele levikule. Alates 2003. aastast on kaliifiks Mirza Masroor Ahmad (viies kaliif). Eelmised kaliifid olid, järjekorras: Hakim Noor-ud-Din (esimene), Mirza Basheer-ud-Din Mahmood Ahmad (teine), Mirza Nasir Ahmad (kolmas) ja Mirza Tahir Ahmad (neljas).
Leviku ulatus ja tegevus
Rahvusvaheline Ahmadiyya Moslemi Kogukond tegutseb tänapäeval sadu riikides (artiklis mainitud number 190 viitab laiale levikule) ning Lahore-liikumine on aktiivne ligi 17 riigis. Ahmadid on tuntud tugevate missionäri- ja humanitaarsete tegevuste poolest: nad on tõlkinud Püha Koraani paljudesse maailma keelde, asutanud koole, kliinikuid ja vabatahtlikke abiorganisatsioone ning tegelevad aktiivselt tervishoiu- ja haridusprojektidega arengumaades.
Liikumine on loonud ka meediavahendeid, et levitada oma õpetusi ja vastata kriitikale. Nad haldavad ööpäevaringselt töötavaid satelliittelevisioonikanaleid, näiteks MTA 1, MTA 2, MTA 3 (araabia vaatajatele) ja MTA Africa, ning pakuvad raamatuid, loenguid ja videoid, mis tutvustavad nende tõlgendusi ja tegevust.
Humanitaarabi ja tervishoid
Ahmadi kogukonnad on aktiivsed arstide, õpetajate ja vabatahtlike kaudu. Näiteks neljas kaliif Hazrat Mirza Tahir Ahmad edendas homöopaatilist ravi ning toetas tasuta dispensaride ja koolituste loomist. Liikumise rahvusvahelisel veebisaidil on palju materjale, mis selgitavad nende õpetusi ja dokumenteerivad humanitaarabi ning muid sotsiaalseid projekte.
Vaidlused ja tagakiusamine
Vaidlusalused teemad hõlmavad peamiselt Ahmadi uskumusi Jeesuse (Isa) saatuse kohta, nende tõlgendust džihadi mõistest ning väiteid Mirza Ghulami prohvetliku staatuse kohta. Paljud islami peavoolu teoloogid ja valitsused ei aktsepteeri Ahmadi väiteid ning peavad neid väljaspool islami.
Üks teravamaid probleeme on Ahmadiyya suhtumine Jeesuse tagasitulekusse: Mirza Ghulam Ahmad väitis, et Tõotatud Messias ei tähenda Jeesuse kehalist taevast laskumist tagasi, vaid et Jeesuse tagasitulek on pigem vaimne või teistsugune sündmus. See tõlgendus on põhjustanud vaidlusi ja süüdistusi ketserluses.
Pakistanis on ahmadid olnud eriti rängalt diskrimineeritud: 1974. aastal tunnustas Pakistan ametlikult Ahmadid mittemoslemiteks ning 1984. aastal kehtestatud Ordinance XX piirab tugevalt nende õigust praktiseerida teatud islami rituaale ja kasutada islami terminoloogiat avalikult. Need õigusaktid ja ühiskondlik vastuseis on viinud vägivaldsetesse rünnakutesse, perekondliku ja tööalase diskrimineerimiseni ning rühmade väljaheitmiseni.
Rektsioonid ja eneseesitus
Ahmadid ise rõhutavad oma ustavust Koraanile, Hadithile ja islami moraalile ning väidavad, et nende õppetunnid on kooskõlas islamiga. Nad püüavad oma seisukohti õigustada piibellike ja koraaniliste tekstide tõlgenduste, ajaloolise analüüsi ja teoloogiliste aruteludega. Samal ajal tegelevad nad avaliku diplomaatia ja haridustööga, et vastata levinud väärarusaamadele.
Kokkuvõte
Ahmadiyya on mitmekihiline liikumine, mis on tekitanud nii järgijaid kui ka tugevat vastuseisu. See on andnud maailmale aktiivse missionäritöö, sotsiaalse ja humanitaarabi liikumise ning tugeva organisatoorse struktuuri, kuid on ka sattunud konfliktidesse peavooluislami ja riiklike institutsioonidega—eriti kus nad on juriidiliselt ja ühiskondlikult marginaliseeritud. Mirza Ghulam Ahmad enda ennustusi ja õpetusi käsitletakse liikumise sees pühendunult, väljaspool seda aga sageli vastuoluliselt.
Tõotatud Messias ise väitis, et kolme sajandi jooksul muutuvad käitumismustrid ja religioossed tõekspidamised ning inimeste usk Jeesuse kehalisse allalaskmisse võib nõrgeneda, samal ajal kui islam tema tõlgenduse järgi võidab laiemat haaret maailmas. See oli üks tema prognoosidest ja ettekannetest, mida järgijad on tõlgendanud liikumise ajalooliseks missiooniks.
Mirza Ghulam Ahmad
Liwa-e-Ahmadiyya, Ahmadiyya kogukonna lipp
Kriitika
Õigeusklikud moslemid peavad Ahmadiyyasid ketserite hulka, sest Mirza Ghulam Ahmad kuulutas end islami Mahdiks, kristlikuks Messiaks ja Vishnu viimaseks avatariks või kehastuseks, ning ka sellepärast, et nad ei usu, et prohvet Muhammed on viimane prohvet. Ta kuulutas jumalike ilmutuste põhjal, et ta sarnaneb näo ja kasvu poolest Jeesusele ning on saadetud "risti murdma" ja näitab, et ristilöömine on olnud fantaasia. Seetõttu ei viita enamik moslemeid Ahmadidele selle nimega, vaid kasutavad halvustavaid nimetusi Qadianid (Qadian Loode-Indias on Ahmadi sünnikoht) ja Mirzai (viidates Mirza Ahmadile). Nende terminite kasutamisega rõhutatakse, et Ahmadiyya on uus religioon, mille asutas konkreetne isik konkreetsel ajal, erinevalt islamist, mis on universaalne: Muhammad on prohvet, mitte asutaja, ja seetõttu peetakse halvustavalt islami nimetamist "Muhammadismiks".
Küsimused ja vastused
K: Mis on Ahmadiyya?
V: Ahmadiyya on islami liikumine, mille asutas 19. sajandil Mirza Ghulam Ahmad, kes väitis end olevat Mahdi ja tõotatud Messias. Liikumise eesmärk oli taastada islami algne sõnum.
K: Kuidas jagunes Ahmadiyya liikumine?
V: Liikumine jagunes 1914. aastal kaheks erinevaks rühmaks, mille põhjuseks oli küsimus, kes peaks saama järgmiseks kaliifiks. Mõlemad rühmad eksisteerivad tänapäevalgi.
K: Kes oli Mirza Ghulam Ahmad?
V: Mirza Ghulam Ahmad oli Ahmadiyya moslemiühenduse rajaja ja väitis, et ta on täitnud prohvetlikud ettekuulutused Mahdi kohta. Teda nimetati ka 14. islami sajandi Mujaddidiks (jumaliku reformerija) ja tõotatud Messiaks.
K: Millised on kaks peamist rühmitust Ahmediyya sees?
V: Ahmediyya kaks peamist rühmitust on tuntud kui Ahmadi kogukond ja Lahore Ahmadi liikumine islami propageerimiseks (Ahmadiyya Anjuman Ishaat-i-Islam, AAIIL).
K: Kus asuvad mõlema rühmituse rahvusvahelised peakorterid?
V: Ahmadi Kogukonna rahvusvaheline peakorter asub praegu Londonis, Inglismaal, samas kui Lahore Ahmadi Liikumise peakorter asub Lahoris, Pakistanis, kus ta alustas.
K: Milliste vastuoluliste punktidega seisavad Ahmediyya liikmed silmitsi?
V: Vastuoluliste punktide hulka kuuluvad nende seisukoht Jeesuse surma ja tagasituleku kohta, džihadi mõiste, Koraani salmi 33:40 tõlgendamine, milles räägitakse Muhammadist kui pitsatprohvetist, ning see, et peavoolu moslemid peavad neid ketseristideks, kuigi nad väidavad, et praktiseerivad sama islami, mida õpetasid Muhammad ja tema järgijad.
K: Kuidas Ahmediyya propageerib oma uskumusi ülemaailmselt?
V: Ahmediidid edendavad oma uskumusi ülemaailmselt Koraani tõlgete kaudu kõikides peamistes keeltes, 24-tunniste satelliittelevisioonikanalite nagu MTA 1, MTA 2 ja 3 kaudu, pakkudes õpetajaid, arste ja humanitaarabi töötajaid paljudes arengumaades ning edendades homöopaatia süsteemi meditsiini regulaarsete teleklasside ja tasuta apteekide kaudu üle maailma.
Otsige