Stockholmi konventsioon: püsivate orgaaniliste saasteainete (POPs) reguleerimine

Stockholmi konventsioon selgitab püsivate orgaaniliste saasteainete (POPs) reguleerimist, mõju keskkonnale ja lubatud vektorikontrolli — rahvusvaheline leping ja uuendused.

Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon on 2001. aastal allkirjastatud rahvusvaheline leping, mis jõustus 17. mail 2004. Selle eesmärk on vähendada ja lõpuks ka elimineerida püsivate orgaaniliste saasteainete (POPs) kahjulikku mõju inimtervisele ja keskkonnale, piirates nende tootmist, kasutamist, levikut ja heitmeid.

Mis on POPid ja miks neid reguleeritakse

POPid on ained, mis on omaduste poolest eriti ohtlikud: nad on püsivad keskkonnas, akumuleeruvad elusorganismides (bioakumuleeruvad) ja võivad transportuda pika vahemaaga, kandudes ühelt mandrilt teisele. Sellised omadused tähendavad, et isegi väiksed emissioonid võivad pikaajaliselt kuhjuda toiduahelates ja põhjustada tõsiseid mõjusid, näiteks kroonilisi haigusi, hormonaalseid häireid, viljakuse- ja arenguprobleeme ning immuunsüsteemi kahjustusi.

Peamised eesmärgid ja sisu

• loetletud ainete tootmise ja kasutamise lõpetamine või piiramine;
• juhuslike ja sihitud heitmete vähendamine ning vältimine;
• saadud varude ja jäätmete ohutu käitlemine ja hävitamine;
• rahvusvaheline koostöö jälgimiseks, tehnilise abi pakkumiseks ning alternatiivsete ja ohutute meetodite arendamiseks.

Konventsiooniga hõlmatud ja lisatud ained

Alguses hõlmas konventsioon tuntud ja eriti ohtlikke aineid (nn “Dirty Dozen”), näiteks mitmeid pestitsiide ja tööstuslikke kemikaale. Näited, mida lepingus käsitletakse, on polüklooritud bifenüül ja diklorodifenüültrikloroetaan. Konventsioon on muudetav: 2009. aastal tehti laiendus, millega lisati teiste hulgas ka lindaani. Uute ainete lisamist hindab ja soovitab teaduskomisjon (POPRC), kelle ettepanekute alusel osapooled otsuseid langetavad.

Erandid ja vektorite tõrje

Üks levinud kriitika on, et konventsioon võib raskendada haiguste, näiteks malaaria, vastu võitlemist. Oluline on teada, et konventsioon ei keela automaatselt kõiki insectitsiide: teatavate ainete kasutamine vektorite tõrjeks on lubatud piiratud ja kontrollitud tingimustel. See hõlmab ka atmosfääris levivate putukate, näiteks sääskede, tõrjet. Samas julgustab konventsioon osapooli otsima ohutumaid alternatiive ning vähendama ja lõpuks lõpetama selliste kemikaalide kasutamise, kui see on võimalik.

Osapoolte kohustused ja rakendamine

• riigid peavad välja töötama ja ellu viima riiklikud rakendusplaanid (NIP-id), mis sisaldavad hindamisi, tegevusplaane ja seadusandlikke meetmeid;
• osapooled esitavad regulaarselt aruandeid täitmise kohta ning osalevad kogemuste jagamises ja tehnilises abis;
• konventsioon nõuab ka POPide sisaldavate jäätmete ohutut käitlemist ja piirab nende rahvusvahelist ringlust;
• tehnilist abi ja rahastust toetavad rahvusvahelised mehhanismid, sealhulgas keskkonna- ja arenguprogrammid ning rahastajad, näiteks Rahvusvaheline Keskkonnafond (Global Environment Facility) kui üks rahastamise allikatest.

Organisatsiooniline tugi ja teaduslik hindamine

Konventsioonil on sekretariaat ja teaduskomisjon (POPRC), mis analüüsib uusi aineid ja annab soovitusi nende lisamiseks või jälgimise alustamiseks. Samuti on käivitatud globaalne jälgimisprogramm (GMP), mis kogub andmeid POPide leviku kohta nii keskkonnas kui ka inimeste vereseerumis ja rinnapiimas, et hinnata meetmete tõhusust.

Mõju, väljakutsed ja edasised suunad

Stockholmi konventsioon on vähendanud mitmete ohtlike POPide tootmist ja kasutamist ning parandanud globaalseid jälgimis- ja jäätmekäitlustavasid. Samas seisavad riigid silmitsi väljakutsetega nagu olemasolevate saasteainete kõrvaldamine, piiratud tehniline võimekus, alternatiivide kättesaadavus ja finantseerimisvajadus. Pikaajaline eesmärk on üleminek ohutumate kemikaalide ja tehnoloogiate kasutamisele ning jätkuv rahvusvaheline koostöö nende ainetega seotud riskide vähendamiseks.

Stockholmi konventsioon jääb elavaks rahvusvaheliseks raamistikuks, mis võimaldab lisada uusi teadaolevaid POPisid, jagada parimaid praktikaid ning toetada riike nende kohustuste täitmisel, et kaitsta inimeste tervist ja planeedi keskkonda.

Otsing