Cinchona pubescens ehk kiniinipuu: kirjeldus, levik ja invasiivsus

Cinchona pubescens, kiniinipuu, on tuntud, sest selle koor sisaldab palju kiniini. Cinchona officinalisega sarnaselt kasutatakse seda kiniini valmistamiseks, mida kasutatakse malaaria raviks. Ta on kodumaine Costa Ricas, Venezuelas, Ecuadoris, Peruus ja Boliivias. Ecuadoris leidub C. pubescens 300-3900 m kõrgusel merepinnast. Ta kasvab umbes 10 meetri kõrguseks. Ta on Cinchona liikidest kõige laiema levikuga.

Teistel troopilistel saartel on sellest saanud invasiivne liik. Ta kasvab kiiresti ja levib nii seemnete kui ka juurtega. Teised taimed ei suuda tema tekitatud varjus kasvada. Galapagose saartel istutasid talunikud seda puud kiniini saamiseks. Santa Cruzi saarel on sellest saanud domineeriv liik, mis on võtnud üle põõsa Miconia ja sõnajalgpõõsa. Ta on invasiivne ka Hawaiil Mauil ja Big Islandil.

Galapagose rahvuspargis on püütud seda taime tõrjuda mitmesuguste meetoditega. Paljud mürgid sellele ei mõju, ta kasvab uuesti kännust või mis tahes maasse jäetud juurest. Charles Darwini fondi uuringute kohaselt läheks selle tõrjumine kogu Santa Cruzi saarel maksma mitu miljonit USA dollarit.

Botaaniline kirjeldus

Cinchona pubescens on igihaljas puu, millel on tihedalt karvane (pubescens) noor lehtede allapoolne pind — sellest tuleneb liiginimi. Lehed on vastakud, suured, elliptilised kuni lancesed. Koorest töötatakse välja kiniinijäärmed; koor ise on sageli hallikas-pruun. Õied koonduvad õisikutena ja võivad olla erinevates toonides (nt roosad või valkjad), olenevalt populatsioonist. Viljad on kapsli-laadsed ning sisaldavad arvukaid väikeseid seemneid, mis võivad levida tuule ja vee abil. Puu kasvab kiiresti ja võib moodustada tihedaid puistuid, mille varjus alluv taimestik välja sureb.

Levik ja ajalugu

Kiniinipuud toodi paljudesse troopilistesse piirkondadesse inimtegevuse kaudu, peamiselt kiniini saamiseks ja metsastuse eesmärgil. Lisaks Lõuna-Ameerika algsele levikule on ta juurdunud ja levinud mitmetel Vaikse ookeani ja muudel saartel, kus puud on sageli võitnud endisele loodustaimestikule tuginema püsinud liigikooslused.

Invasiivsus ja ökoloogilised mõjud

• Tihe varjukate ja lehestiku tõttu piirab C. pubescens valguse ligipääsu alltaimestikule, takistades kohalike põõsaste ja noorte puude kasvu.
• Puude kiire taastumine kännust ja juurest ning suur seemneproduktiivsus muudavad ta raske eemaldada ja kontrollida.
• Selle levik on seotud kohalike endeemsete liikide (näiteks Galapagose taimede ja loomade) eluruumide kadumise ning liigiriski suurenemisega.
• Muud mõju võivad hõlmata muutusi pinnase orgaanilise aine koguses, niiskustingimustes ja erosiooniprotsessides, kui algne taimestik kaob.

Leviku viisid

Põhilised levikumehhanismid on:

• Arvukad tuule- ja vee kaudu levivad seemned, mis satuvad kaugematele aladele.
• Vegetatiivne taastumine – kännust ja maasse jäetud juurtest kasvamine ning juurevõsud.
• Inimtekkeline levik – istutamine ja metsanduslik kasutus, aga ka maaparanduse ja transpordi kaudu edasikandumine.

Juhtimine ja tõrjemeetodid

Efektiivne tõrje nõuab kombineeritud lähenemist ja järjepidevat järelvalvet. Peamised meetodid:

• Mehaaniline eemaldamine: noorte taimede kaevamine välja ja kändude võimalikult täielik eemaldamine. Suurte puude langetamisel tuleb känd ja suuremad juured eemaldada, et vältida tagasi kasvamist.
• Keemiline tõrje: lõikevärvimine (cut‑stump) ja kännule või värskele lõikepinnale kantavad herbitsiidid (nt glüfosaadi või triklopyri preparaadid vastavalt kohalikele juhenditele). Foliaarse pihustuse kasutus võib olla efektiivne nooremate puude puhul, kuid nõuab hoolikat järjepidevust ja keskkonnamõjude kaalumist.
• Jätkuv järelvalve: korduvad kontrollid ja kõrvaldamine esimestel ellujäänud noortel, sest seemnepuhangud ja vegetatiivne taastumine nõuavad pikki järeltegevusi.
• Ühendatud programmid: paljud saared (nt Galapagose saared) kasutavad kombineeritud lõikamise, keemia ja maastikumuunduste strateegiat koos vabatahtlike ja rahastusega. Sellised programmid on kulukad ja nõuavad püsivat rahalist toetust.

Milleks arvestada tõrjes

• Tõrje on kallis ja vajab pikaajalist rahastamist ning tööjõudu — nagu mainitud, võivad kulud ulatuda miljonitesse dollaritesse suurtel saartel.
• Puuduvad laialdaselt heaks kiidetud bioloogilised tõrjeagentid, mis muudaksid töö lihtsamaks; hetkel tugineb enamik programmidest mehaanilisele ja keemilisele meetodile.
• Keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb herbitsiide kasutada säästvalt ja vastavalt kohalikele keskkonna- ning ohutusnõuetele.

Ennetus ja soovitused

• Ära istuta Cinchona pubescens piirkondadesse, kus ta pole autoktooniline.
• Tõrje algfaasis (väikesed grupid või üksikud isendid) tegutseda kiiresti — varane avastamine ja kiire eemaldamine on odavam ja efektiivsem.
• Koordineeritud tegevus paiklike omavalitsuste, rahvusparkide ja kogukondade vahel parandab tulemusi.
• Avalikkuse teavitamine ja piirangud taimede liikumisel aitavad vähendada inimeste vahendatud levikut.

Kokkuvõte

Cinchona pubescens on väärtuslik meditsiinilise ajaajalooga liik, kuid mitmetes invasiivsetes keskkondades põhjustab see tõsiseid ökoloogilisi probleeme. Tema kiire kasv, suur seemneproduktiivsus ja võime taastuda kännust muudavad kontrolli keeruliseks ja kulukaks. Parim lähenemine on ennetus, varajane sekkumine, kombineeritud tõrjemeetmete rakendamine ja pikaajaline järelvalve.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Cinchona pubescens?

K: Kus on Cinchona pubescens kodumaine?

K: Milline on Cinchona pubescens'i kõrgus?

K: Mis on Cinchona pubescens'i invasiivse leviku peamine põhjus?

K: Kus on Cinchona pubescens muutunud invasiivseks liigiks?

K: Kuidas kontrollitakse Cinchona pubescens'i Galapagose rahvuspargis?

K: Kui palju maksaks Cinchona pubescens'i tõrjumine kogu Santa Cruzi saarel?

Otsing