Coffea (kohv) on õistaimede perekond, mis kuulub Rubiaceae sugukonda. Umbes 120 erineva liigi seas on ainult paar liiki majanduslikult olulised — kohvi jooki valmistatakse peamiselt Coffea arabica ja C. canephora seemnetest. Need kaks liiki annavad enamuse maailmas tarbitavast kohvist ja neid nimetatakse sageli lihtsalt araabikaks (Arabica) ja robustaks (Robusta).
Coffea liigid on enamasti põõsad või väikesed puud, mis on pärit eelkõige subtroopilises Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Kohvi vilju ja seemneid kasvatatakse peamiselt troopilistes riikides — olulised tootjad on näiteks Brasiilia, Vietnam, Colombia, Etiopia, Honduras ja Indoneesia. Kohvi seemneid ehk nn "ube" nimetatakse kaubanduses sageli lihtsalt "oadeks". Kohv on paljude riikide jaoks üks tähtsamaid eksporditooteid ja tähtis sissetulekuallikas paljude väiketootjate jaoks.
Kohvi "ubades" leiduv kofeiin toimib taime loomuliku kaitsevahendina: see aitab kaitsta taimi seemnete ja noorte võrsete eest kahjurite ja mõnede haigustekitajate vastu ning vähendab taimede söömisele suunatud röövloomade huvi. Kohvipuu viljad (kohvikirsid) ja lehed sisaldavad samuti kofeiini ning kohvikirsist saab valmistada jooki, mida mõnikord nimetatakse "kohvikirsi teeks" (ingl. cascara). Vilju kasutatakse ka mõnedes karastusjookides ja energiajoogides, kust neid lisanditena või maitseainedena kasutatakse.
Raagus ja töödeldud kohvi maitse sõltub nii liigist kui ka kasvatamis- ja töötlemismeetodist: levinud on eri teeviisid nagu kuivatatud (natural), märg (washed) ja nn honey-töötlemine, samuti röstitasemed, mis annavad ubadele erinevad maitse-, aroomi- ja happesuseomadused. Lisaks kofeiinile sisaldavad kohvioad teisi bioaktiivseid ühendeid, näiteks klorogeenhapet ja trigonelliini, mis mõjutavad maitset ja potentsiaalseid tervisemõjusid.
Kohvitootmist ohustavad mitmed kahjurid ja taimehaigused. Kuulsamad probleemid on näiteks kohvilaik (hemileia vastatrix ehk coffee leaf rust), kohvipuu marjaheritaja (coffee berry borer, Hypothenemus hampei) ja juure- ning lehekaebused. Mitmed putukate ja teiste selgrootute rühmad ründavad taimi — kohv on toidutaimena mõnede liblikate ja koid) vastsete jaoks. Kahjurite ja haiguste tõttu on tähtis resistentsete sortide aretus, agrotehnika (nt varjuloomadus ja ristsaadus) ning kogueuroopalised ja kohalikud tõrjemeetodid.
Kohvi kasvatamisel on suur mõju keskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule elule: varjulähedased agroforestri süsteemid toetavad liigirikkust ja mulla säilimist, samas suurtootmises võidakse kasutada intensiivseid põllumajandustavasid, mis võivad tekitada erosiooni ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Paljud tootjad ja tarbijad pööravad tähelepanu vastutustundlikule kaubandusele, sertifikaatidele (nt Fairtrade, Rainforest Alliance) ning jätkusuutlikule maaharimisele, et parandada tootjate sissetulekuid ja vähendada keskkonnamõju.
Kokkuvõtlikult on Coffea nii botaaniliselt kui kultuuriliselt väga oluline perekond: sellest pärinevad nii maailmas enim tarbitav jook kui ka mitmed tooraine- ja tööstusharud, mis mõjutavad miljoneid inimeste elatusallikaid ning ulatuslikku globaalset majandust.