Cornus canadensis — Kanada kobarapuu: omadused, levik ja tolmlemismekanism

Cornus canadensis (Kanada kobarapuu) — omadused, levik ja erakordne tolmlemismekanism: kiire õite avanemine, viljad, seemnete levik ja ökoloogiline roll.

Cornus canadensis on madal rohttaim, mis kuulub koerapuude sugukonda (Cornaceae). Seda liiki tuntakse ka mitme rahvusvahelise nimetuse järgi, näiteks Bunchberry dogwood, Canadian Bunchberry, Quatre-temps või Crackerberry. Taim on laialt levinud põhjapoolkeral ning esineb nii boreaalsetes kui kõrgmäestiku ja rannikualade metsades ning soostikes.

Välimus ja kasvukord

Keskmine kõrgus on umbes 10–30 cm. Taim moodustab tihedaid matti meenutavaid kasvupuhmeid tänu lühikestele risoomidele. Lehed on tavaliselt vastakud, korra- kuni kolmekaupa rühmades, tumerohelised ja pealt kergelt läikivad.

Õied on tillukesed (mõned millimeetrid läbimõõduga) ja koondunud väikestes õisikutes õiekeskmesse. See õisik paikneb neljast suurest valgest rõngakujulisest braktilt (kroonlehetaolisest lehist), mis moodustavad koos 3–4 cm läbimõõduga „õie“ — see on see iseloomulik valge plats, mida inimesed tihti kui õit peavad. Tegelikud õied (kroonlehed ja tolmukad) on aga õisiku keskmes.

Tolmlemismehhanism – üks taimemaailma kiiremaid liigutusi

See liik on tuntud oma erakordselt kiirest õite avanemise mehhanismist. Igal õiel on väga elastsed kroonlehed ja pinges tolmukaarjad, mis on allapoole kokkupoogitud. Kui õied avanevad, klapivad nende kandvad osad kiiresti tagasi ja vabastavad pinges tolmukaarjad — need paiskavad õietolmu väga suure kiirusega.

Lihtsustatult: tolmukaarjad toimivad vedrudena. Kui need korraga lahti pääsevad, tõugatakse õietolm välja vähem kui poole millisekundi jooksul. Selle jooksul võivad avalduda jõud, mis on nimelt mitusada kuni paar tuhat korda tugevamad kui Maa raskusjõud — seetõttu on bunchberryl üks kiireimaid seni mõõdetud taimeliigutusi. Selle protsessi jäädvustamiseks vajavad teadlased kaameraid, mis pildistavad kümneid tuhandeid kaadreid sekundis.

Tolmlemise lõpptulemusena kinnitub õietolm sageli putukatele, kes maanduvad õie peale, või paisatakse tolm osa ulatuses ka õhku, kus tuul võib seda edasi kanda. Kuigi paiskemehhanism loob tingimuse nii kontakt- kui ka osaliselt õhu kaudu toimuvaks risttolmlemiseks, on Cornus canadensis põhieesmärk tolmu kiire üleandmine õiel maanduvale tolmeldajale (putukale).

Viljad ja seemnete levik

Pärast õitsemist arenevad õisikutel ümarad, enamasti punased kuni tumepunased kirsikujulised viljad (druupad), mida paljud linnud ja väikesed imetajad tarbivad. Viljad on söödavad ja maheda, õunataolise maitsega; sees on üks või paar kõvemat seemet, mis on jäigema tekstuuriga.

Peamised seemnete levitajad on linnud, kes söövad vilju näiteks sügisrände ajal, ning väiksemad imetajad. Lisaks on teada, et mõned suuri imetajaid (nt muulihirved, mustsaba- ja tavalised hirved) söövad lehti ja vilju, mistõttu on taim osa nende toiduvalikust eriti põhjapoolsetes piirkondades nagu Alaska.

Levikuala ja elupaigad

Cornus canadensis esineb laialdaselt Põhja-Ameerikas (Alaska, Kanada, kahedes USA põhja- ja mägipiirkondades), samuti osa levikust on circumboreaalne — sarnased liigid ja lähisugulased esinevad ka Põhja-Euroopas ja Kaug-Idas. Taim eelistab varjulisi kuni poolvarjulisi kasvukohti, niiskeid, happelisi muldi ja kasvab sageli turbastel metsapõõsastikel, metsavõrsetes, soodes ja aluspõhjakangastes.

Hübriidiseerumine

Seal, kus Cornus canadensis ja sarnane liik Cornus suecica (harilik sookask või mõnes taksonoomias dwarf cornel) kasvavad kattuvates levikualades — näiteks Alaskal, Labradoris ja Gröönimaal — võib esineda ristpõimumist ning tekkida hübriidseid taimi, millel on vahepealsed omadused.

Ökoloogiline roll ja inimkasutus

• Ökosüsteemis: oluline maakatte taimedena, mis aitavad vältida erosiooni ja pakuvad toitu mitmetele loomadele (linnud, imetajad).
• Traditsiooniliselt on mitmed põlisrahvad tarbinud vilju ja kasutanud taime ka kohalike ravimite või nüansside valmistamisel.
• Aednikus kasutatakse tihti pinnakattetaimena varjulistes aedades, kus ta eelistab niisket ja happelist mulda. Taim levib hästi risoomide kaudu ning on külmakindel.

Kaitse ja hoiatused

Üldiselt ei ole Cornus canadensis ohustatud ja liigi populatsioonid on laialt levinud. Kohalikul tasandil võivad aga elupaikade muutused, soode kuivendamine või metsade hävitamine mõjutada esinemist. Aianduses tuleks arvestada, et taim eelistab jahedat, niisket ja happelist kasvukohta ning ei sobi kuumade-kuivade sõlmepunktidega aladele.

"Üks kiireimaid tegevusi taimemaailmas on õite plahvatuslik avanemine kobarapuudel, mis toimub veidi vähem kui 0,5 millisekundiga. Kui õied avanevad, eralduvad kroonlehed kiiresti ja klapivad tagasi, paljastades õied. Uurijad on arvutanud, et esimese 0,3 millisekundi jooksul avaldub õielehtedele 800 korda suurem jõud kui astronautidel õhkutõusmise ajal. See mehhanism võimaldab õietolmu ülespoole paiskuda, et tuul saaks seda edasi kanda".

Teisisõnu: kobarapuu puhul on tegemist erilise tolmlemis- ja õietekke mehhanismiga, mis kombineerib mehaanilise (ballistilise) tolmu paiskamise ja putukatele suunatud tolmeldamise — seetõttu on liigil huvitav roll nii loodusteadustes kui ka aianduses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Bunchberry Dogwoodi teaduslik nimi?

K: Millised on selle taime üldnimetused?

K: Kui kõrgeks ta kasvab?

K: Millist tüüpi õisi see taim toodab?

K: Kui kiiresti toimub tema õite avanemine?

K: Millist jõudu kogevad selle toimingu ajal tema õisikud?

K: Kuidas toimub õietolmu transport ühest õiest teise?

Otsing