Empousa – Kreeka mütoloogia naisvaim ja kuju muutumise legend
Empousa või Empusa oli Kreeka mütoloogias tuntud naisvaim ja deemonlik olend. Tema täpne päritolu on ebaselge, kuid tavaliselt seostatakse teda Hektaati teenijana või tema mõjusfääriga – Hektaat oli öö, nõiduse ja ristisõlmede jumalanna. Empousat on antiiktekstides ja rahvapärimuses kujutatud sageli inimeneõgijana või hirmutava hingeeluvaimulena, kelle otstarve oli hirmutada ja karistada reisijaid või noori mehi.
Empousa-lugu on segunenud teiste sarnaste olendite — näiteks Mormo ja Lamia — legendidega, mistõttu vahel on raske eristada, milline kirjeldus kuulub kellele. Tuntud omadusena on tal kuju muutumise võime: ta võis ilmuda loomade või ilusana näiva naisena, et ohvreid endale ligi meelitada. Empousa motiiv on olnud ka hoiatuslik: öised võõrad ja salapärased ilmsed võluväelised naised võivad kanduda ohuks.
Kirjanduslikud ja legendaarsed kirjeldused
Üks varasemaid ja tuntumaid kirjeldusi on antiikluuletaja Aristophanese komöödias "Konnad". Seal, kui jumal Dionisos koos oma kaaslasega teel allmaailma kohtub Empousaga, ilmub ta mitmes vormis — loomadena (nt lehm, eesel, koer) — ja lõpuks naisena. Aristophanese tekstis mainitakse ka värvikat detaili: ühe tema jala olevat tehtud rauast (või pronksist), teine aga lehmasõnnikust; see on populaarne pilt, mida viidatakse sageli Empousa kirjeldustes.
Peamised omadused ja funktsioon
- Kuju muutmine: võis võtta erinevaid vorme (loom, ilus naine jms) ning kasutada seda võimet petmiseks.
- Õgimis- või rüüstamisloom: mõnel legendil oli ta veresööja või lihaõgija, eelkõige suunatud noorte meeste vastu.
- Seos Hektaatiga: tegutses sageli öösiti, ristisõlmede ja haudade läheduses — valdkondades, mida Hektaat valvas.
- Võõrapärased kehaosad: müütiline kirjeldus raua- või pronksjala ja teise jala „levinud” seletused näitavad tema ebainimlikkust ja groteskset nägu.
Rahvapärimus ja hilisem pärimus
Keskajal ja hilisemas rahvapärimuses sulandusid Empousa omadused tihti teiste öiste vaimude ja nõidadega. Antiikautorid ja folkloorikirjeldused kasutasid Empousa nime laiemalt öiste vaimude tähistamiseks. Tänapäeva kultuuris ja kirjanduses ilmub Empousa teema aeg-ajalt goti‑, fantaasia- ja õuduslugudes ning temast pärinevad motiivid (näiteks kujuvahetus ja meelitamine) on jätkuvalt populaarsed.
Kokkuvõte: Empousa on mütoloogiline naishenk, kelle roll antiigis oli nii hirmutaja kui õgija — olend, kelle lugu peegeldab inimeste kartust öö, võõraste ja salapäraste naiste ees. Temaga seotud pildid ja kirjeldused varieeruvad, kuid keskseks jääb kuju muutmise ja öise ähvarduse motiiv.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Kreeka mütoloogias Empusa?
V: Empusa on Kreeka mütoloogias naisvaim.
K: Kes oli Empusa ema?
V: Empusa ema oli tõenäoliselt Hektaat.
K: Milline oli Empusa roll kreeka mütoloogias?
V: Empusa oli vaim, keda kasutati inimeste hirmutamiseks.
K: Milline nägi Empusa välja?
V: Empusa meenutas välimuselt tõenäoliselt Mormot ja Lamiat.
K: Milline võime oli Empusal?
V: Empusal oli võime muuta oma välimust või kuju.
K: Kes kirjeldas Empusat esimesena?
V: Esimesena kirjeldas Empusat Vana-Kreeka luuletaja Aristophanes.
K: Millisel kujul ilmus Empusa Dionisosele ja Xanthiasele teoses "Konnad"?
V: Empusa ilmus erinevates vormides, näiteks loomadena (lehm, eesel, koer) ja lõpuks naisena. Üks tema jalg oli valmistatud rauast, teine lehmasõnnikust.
