Kognad (ka kognatid või kognad) on sõnad, mis on tuletatud ühest ja samast tüvest või juurest. Need võivad esineda samas keeles (nt eri tuletised või sugulasvormid) või eri keeltes, kui need pärinevad ühest algsest sõnast või ühisest allikast. Kognad aitavad näha keelte ajaloolisi seoseid ja helimuutuste mustreid ning on oluline tööriist võrdlevas linguistikas ja etümoloogias.

Mis teeb sõnad kognatideks?

Kaks või enam sõna loetakse kognatideks, kui neil on:

  • ühine päritolu ehk tuletus ühest juurest või proto-keelevormist;
  • sarnane tähendus või tähenduse ajalooline seos;
  • heliliste vastavuste ja morfoloogiliste muutuste järjepidevus, mis näitab regulaarset arengut ühest algkujundist.

Erinevad tüübid ja eristused

  • Päris‑kognad (inherited cognates) — pärinevad otseselt ühest varasemast keelest või proto‑vormist (nt enamik indoeuroopa keelte sõnad, mis pärinevad proto‑indoeuroopa juurtest).
  • Laenatud kognad — kui eri keeltes esinevad sarnased sõnad on mõlemas keeles laenatud ühest kolmandast keelest (siis neid ei peeta päris‑kognadeks, kuigi need näivad sugulased).
  • Väikesed kognadirühmad keeles — ühe keele sees olevad tuletised, mis jagavad sama juurt (nt composition, composite, compost inglise keeles).
  • Falskognadid (valesugulased) — sõnad, mis kõlavad või näevad sarnased välja, kuid ei ole ajalooliselt seotud (näiteks juhuslik sarnasus eri keelte vahel).

Näited

Ühes keeles tuletised: Näide ühe keele sees esinevatest kognatidest:

'composite', 'composition' ja 'compost' on inglise keeles samast ladinakeelsest tüvest 'componere', mis tähendab 'kokku panna'.

Ristkeelelised kognad: Sama sõna või sama juure erijärglased eri keeltes. Näiteks:

sõna "composition" inglise keeles ja sõna "composición" hispaania keeles ning sarnased sõnad prantsuse, itaalia ja portugali keeles on sugulussõnad, sest nad kõik pärinevad samast tüvest.

Suurepärane näide: sõna "öö" indoeuroopa keeltes

Üldine reegel on, et sugulussõnadel on sarnane tähendus ja nad on tuletatud samast juurest (päritolust). Hea näide on sõna "öö" peaaegu kõigis indoeuroopa keeltes:

nuit (prantsuse), noche (hispaania), Nacht (saksa), nacht (hollandi), nag (afrikaans), nicht (šoti), natt (rootsi, norra), nat (taani), nátt (fääri), nótt (islandi), noc (tšehhi, slovaki, poola), ночь, noch (vene), ноќ, noć (makedoonia), нощ, nosht (bulgaaria), ніч, nich (ukraina), ноч, noch/noč (valgevene), noč (sloveeni), noć (bosnia, serbia, horvaadi), νύξ, nyx (vanakreeka keeles, tänapäeva kreeka keeles νύχτα/nychta), nox/nocte (ladina keeles), nakt- (sanskriti keeles), natë (albaania keeles), nos (kõmri keeles), nueche (astuuria keeles), noite (portugali ja galiitsia keeles), notte (itaalia keeles), nit (katalaani), nuèch/nuèit (oktsitaania), noapte (rumeenia), nakts (läti), naktis (leedu) ja naach (kolgaania), mis kõik tähendavad "öö" ja on tuletatud proto-indoeuroopa nókʷts ("öö") sõnast.

Kuidas kognateid tuvastatakse?

Kognatide tuvastamisel arvestatakse mitut asja:

  • heli- ja hääldusmustreid — regulaarseid helisiireid (nt indoeuroopa /p/ → ladina /p/, germaani /f/ jne);
  • morfoloogilisi sarnasusi ja ühiseid tuletusaluseid;
  • tähenduse kokkulangevust või loogilist semantilist arengut;
  • võrdlus mitme sugulase keele andmetega ja vajadusel rekonstrueeritud proto‑vormiga.

Näitlikkus ja tähtsus

Kognadid on kasulikud keelte võrdlemisel, et mõista, kuidas keeled on arenenud, millised helimuutused on toimunud ning millised laenamised on aset leidnud. Kognadide uurimine aitab rekonstrueerida ka varasemaid keelevorme (nt proto‑indoeuroopa), tuvastada perekondlikke suhteid ja eristada juhuslikke sarnasusi tõelisest sugulusest.

Lõppsõna

Inglise keele põhisõnade puhul esineb palju kognateid teiste indoeuroopa keeltega — neid võib leida sõnades nagu loom, tähelepanu, öö, aparaat, kogemus, vend, leiutis, metall jne. Mõistmine, millised sarnased sõnad on tõelised kognadid ja millised mitte, nõuab sageli etümoloogilist uurimist, helireeglite tundmist ja võrdlust mitme keele materjaliga.