George Bernard Shaw (26. juuli 1856 - 2. november 1950) oli iiri kirjanik. Ta sai 1925. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

Shaw sündis Dublinis ja kolis 1876. aastal Londonisse, kus veetis suurema osa elust ning kujunes üheks 20. sajandi mõjukamaks näitekirjanikuks, esseistiks ja ühiskondlikuks mõtlejaks. Ta oli aktiivne ühiskondlikus elus: kuulus Fabiani seltsi liikmete hulka, mõjutas sotsialistlikke ideid ja toetas mitmeid sotsiaalseid reforme.

Tema tuntuimad teosed on tema näidendid, millest mõned on tehtud ka filmid. Ta kirjutas palju näidendeid poliitilistest probleemidest ja need näidendid andsid talle mõnikord vaenlasi. Näiteks kirjutas ta näidendi prostitutsioonist ja teise naiste õigustest.

Tema näidendist "Püha Johanna" tehti 1957. aastal film.

Tema näidendist "Pygmalion" tehti kaks korda film. Esimese Pygmalioni filmi eest sai ta 1938. aastal parima kohandatud stsenaariumi eest Oscari. Hiljem tehti näidendist ka muusikaline näidend "My Fair Lady". Selle muusikali põhjal valminud film võitis 1964. aastal 8 Oscarit.

Shaw oli esimene inimene, kes võitis nii Nobeli preemia kui ka Akadeemia auhinna.

Shaw kirjutas ka muusikakriitikat, kasutades pseudonüümi (väljamõeldud nime) Corno di Bassetto (mis tähendab: Basset Horn).

1962. aastal ilmus tema näidend "Androkles ja lõvi" kahes keeles. Raamatu ühel poolel on tekst kirjutatud tavalises inglise keeles. Teisel pool on see kirjutatud Shaw' tähestikku kasutades.

Tööd, stiil ja teemad

Shaw oli väga produktiivne: ta kirjutas üle 60 näidendi ning hulgaliselt esseesid, kirjatöid ja arvustusi. Tema näidenditele on iseloomulik nutikas ja terav dialoog, sotsiaalne satiir ning huvi moraalsete ja poliitiliste küsimuste vastu. Tavalised teemad on ühiskondlikud ebaõigused, haridus, klassierinevused, suhete ja abielu uurimine ning religiooni ja moraali kriitika. Mõned tema tuntumad tööd:

  • Arms and the Man (Sõrmus ja sõnum) — komöödia, mis parodeerib idealismi sõja ja armastuse teemadel;
  • Mrs. Warren's Profession (Pr Mrs. Warreni amet) — puudutab prostitutsiooni ja töötingimusi naiste jaoks;
  • Man and Superman — filosoofilisem näidend, mis käsitleb elu eesmärki ja inimsuhteid;
  • Major Barbara — uurib moraali ja vaesuse küsimusi;
  • The Doctor's Dilemma — arutleb arstieetika ja sotsiaalse vastutuse üle;
  • Saint Joan (Püha Johanna) — ajalooline näidend Jeanne d’Arci elust.

Shavian tähestik ja pärand

Shaw oli huvitatud ka keele ja trükikunsti reformist. Oma testamendis eraldas ta raha uue fonetilise tähestiku loomiseks, mida hakati kutsuma Shavian (Shaw' tähestik). 1962. aastal ilmunud kakskeelne väljaanne "Androkles ja lõvi" kasutas ühel pool tavakeelset kirja ja teisel pool Shavian-alfabeti — see oli osa tema soovist parandada inglise keele kirjutusviisi.

Shaw abiellus 1898. aastal Charlotte Payne-Townshendiga ning elas suurema osa täiskasvanueast oma kodus Shaw's Corner'is, Hertfordshires, kus ta suri 94-aastaselt 1950. aastal. Tema looming ja terav sotsiaalne kriitika on mõjutanud nii teatri kui ka laiemalt ühiskondlikke arutelusid ning tema näidendid on jätkuvalt lavastatavad ja kohandatavad.

Mitmekülgsus ja tunnustus

Lisaks auhindadele — sealhulgas Nobeli kirjandusauhind ja Akadeemia auhind — on Shaw tuntud kui mõjukas mõtleja ning kriitik, kelle töö segas muusikat, teatri- ja ühiskonnaküsimusi. Ta jättis endast märkimisväärse intellektuaalse pärandi: tema naljakas, provokatiivne ja tihti paradoksaalne stiil innustab publikut mõtlema stereotüüpide, moraali ja ühiskondlike normide üle.