George Gaylord Simpson — Ameerika paleontoloog ja evolutsioonilise sünteesi pioneer
George Gaylord Simpson — mõjukas Ameerika paleontoloog ja evolutsioonilise sünteesi pioneer; sügav ülevaade fossiilidest, imetajate evolutsioonist ja tema teaduslikust pärandist.
George Gaylord Simpson (16. juuni 1902 – 6. oktoober 1984) oli Ameerika Ühendriikide paleontoloog, keda peetakse üheks 20. sajandi mõjukaimaks paleontoloogiks ja üheks olulisemaks kaasaegse evolutsioonilise sünteesi panustajaks. Tema uurimistöö ja kirjutised aitasid tugevdada paleontoloogia rolli bioloogia teooriate — eriti evolutsiooniteooria — toetamisel ja arendamisel.
Simpson oli tuntud ekspert väljasurevate imetajate paleobioloogiast ja nende rändeajaloost, sh Ameerika Ühendriikidevahelise suure vahetuse (Great American Biotic Interchange) uurimisel. Tema töös kajastusid nii üksikute liikide fossiilsete seeriate analüüs kui ka laiema skaala faunade muutuste ja leviku rekonstruktsioonid.
Algusaegadel oli Simpson skeptiline Alfred Wegeneri kontinentide triivimise idee suhtes, mistõttu tema loomade rände ja leviku arutelud ei toetunud sellepärasele geograafilisele raamistikule. Hiljem, kui tektonika- ja triiviteooriad olid laialdasemalt tunnustatud, kohanes ka paleobiogeograafiline tõlgendus uute teadmistega.
Ta murdis mitu levinud väärarusaama, näiteks müüdi, et hobuse evolutsioon kulges lineaarselt lõppkokkuvõttes tänapäevase Equus caballus suunas. Simpson rõhutas, et hobuse sugukonna areng on filogeneetiliselt palju hargnevam ja komplekssem kui üksjärguline lineaarsus. 1940. aastal lõi ta termini "hypodigm" (hüpodügoom) ja ta avaldas hulgaliselt töid fossiilsete ja elusate imetajate taksonoomia kohta.
Simpson avaldas mitmeid mõjukaid teoseid, millest tuntuim on raamat "Tempo and Mode in Evolution" (1944), kus ta käsitles evolutsiooni kiirusi ja mustreid ning püüdis liita paleontoloogilisi andmeid populatsioonigenetika ja selektsiooniteooriatega. Tema teised olulised tööd on näiteks "Principles of Classification and a Classification of Mammals" (Bulletin of the American Museum of Natural History, 1945) ja "The Major Features of Evolution" (1953). Nendes töödes rõhutas ta taksonoomia, filogeneesia ja paleontoloogiliste andmete tähtsust evolutsiooniliste hüpoteeside testimisel.
Metoodiliselt panustas Simpson ka sellele, et fossiilide uurimisel kasutatakse täpsemat taksonoomiat, laialdasemat strateegiat tüüpmaterjalide ja variatsiooni käsitlemisel ning ettepanekuid, kuidas määrata liigi- ja populatsioonipiire fossiilsetes seeriates. Tema tööd aitasid sillutada teed hilisemale arutelule evolutsiooni tempos — sh ideedele, mis võimaldasid mõista nii aeglaseid järkjärgulisi muutusi kui ka suhteliselt kiireid restsesse—kiireid pulse evolutsioonis.
Simpson töötas pikka aega muuseumides ja teadusasutustes, oli aktiivne teadlane ning kirjutas nii teadusartikleid kui ka populaarteaduslikke tekste, mis aitasid tuua paleontoloogia tulemused laiemale avalikkusele. Tema pärand väljendub jätkuvas mõjus paleontoloogia metoodikale, imetajate taksonoomiale ja evolutsiooniteooria integreerimisse; tema tööd on endiselt tsitaatide ja arutelude allikaks nii ajaloo- kui ka tänapäevastes evolutsioonibioloogia uuringutes.
Biograafia
Simpson sündis Chicagos, Illinoisi osariigis, kuid kasvas peamiselt Denveris, Colorados. Ta omandas 1923. ja 1926. aastal kraadi Yale'i ülikoolis. Tema doktoritöö "American Mesozoic Mammalia" (1929) oli esimene samm tema eluaegse huvi äratamisel imetajate evolutsiooni vastu. Pärast doktoriõppeaastat Briti Loodusmuuseumis naasis Simpson 1927. aastal tagasi, et asuda tööle Ameerika Loodusmuuseumis.
1942. aastal astus Simpson USA armeesse. Ta teenis kaptenina, seejärel majorina armee luureosakonnas, Simpson teenis Ameerika vägedes Põhja-Aafrikas ja Lääne-Euroopas kuni 1944. aastani. Siis astus ta tagasi, kuna põdes rasket hepatiiti. Ta naasis koju, pälvides kaks pronksistärni. Ta edutati Ameerika Loodusmuuseumi geoloogia ja paleontoloogia osakonna kuraatoriks (juhatajaks). Ta töötas ka Columbia ülikooli zooloogiaprofessorina (1945-1959). Ta asus tegelema varaste imetajatega ning töötas New Mexico San Juani basseini paleotseeni ja eotseeni faunaga.
Ta oli Harvardi ülikooli võrdleva zooloogia muuseumi kuraator aastatel 1959-1970 ja Arizona ülikooli geoteaduste professor kuni oma pensionile jäämiseni 1982. aastal.
Tähtsamad tööd ja auhinnad
1940. aastatel tegi Simpson kolm suurt teost. Tempo ja režiim evolutsioonis (1944), Klassifikatsiooni põhimõtted ja imetajate klassifikatsioon (1945) ning Evolutsiooni tähendus (1949). Simpson esitas populaarse ülevaate kaasaegsest evolutsiooniteooriast, rõhuasetusega fossiilsete säilikute tõenditele.
Simpsonile anti 1958. aastal Linneani Seltsi Darwin-Wallace'i medal. Samuti sai ta 1962. aastal Kuningliku Seltsi Darwini medali "Tunnustuseks tema silmapaistva panuse eest üldisesse evolutsiooniteooriasse, mis põhineb paleontoloogia, eriti selgroogsete põhjalikul uurimisel". Ta sai 1965. aastal USA riikliku teadusmedali.
Tsitaadid
Need Simpsoni tsitaadid annavad inimesest hea ettekujutuse:
"Inimene on sihitu ja loomuliku protsessi tulemus, mis ei ole teda silmas pidanud".
"Ma ei arva, et evolutsioon on ülimalt tähtis, sest see on minu eriala; see on minu eriala, sest ma arvan, et see on ülimalt tähtis".
Raamatud
- Osalemine imedele (1931)
- Tempo ja režiim evolutsioonis (1944)
- Evolutsiooni tähendus (1949)
- Hobused (1951)
- Evolutsioon ja geograafia (1953)
- Evolutsiooni põhijooned (1953)
- Elu: sissejuhatus bioloogiasse (1957)
- Loomade taksonoomia põhimõtted (1961)
- See eluvaade (1964)
- Evolutsiooni geograafia (1965)
- Pingviinid (1976)
- Concession to the improbable (1978) (autobiograafia)
- Suurepärane isolatsioon (1980)
- The Dechronization of Sam Magruder (postuumselt avaldatud novell, 1996)
Küsimused ja vastused
K: Kes oli George Gaylord Simpson?
V: George Gaylord Simpson oli Ameerika paleontoloog.
K: Miks oli Simpson oma valdkonnas mõjukas?
V: Simpson oli ehk kahekümnenda sajandi kõige mõjukam paleontoloog ja kaasaegse evolutsioonilise sünteesi oluline osaline.
K: Mis oli Simpsoni eriala?
V: Simpson oli väljasurevate imetajate ja nende rände, eriti Ameerika Ühendriikides toimunud suure vahetuse ekspert.
K: Milline oli Simpsoni seisukoht Alfred Wegeneri kontinentide triivimise teooria kohta?
V: Simpson oli Alfred Wegeneri kontinentide triivimise teooria vastu.
K: Kuidas suhtus Simpson loomade rände ideesse?
V: Simpsoni töös loomade rände kohta puudus mandrite triivi idee, mille vastu ta oli.
K: Millise müüdi kummutas Simpson hobuse evolutsiooni kohta?
V: Simpson lükkas ümber müüdi, et hobuse evolutsioon oli lineaarne protsess, mis kulmineerus tänapäevase Equus caballus'e kujunemisega.
K: Millise termini lõi Simpson 1940. aastal ja mis oli tema avaldatud tööde teema?
V: Simpson lõi 1940. aastal termini "hüpodigma" ja avaldas palju artikleid fossiilsete ja elusate imetajate taksonoomia kohta.
Otsige