Alfred Wegener
Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 - 13. november 1930) oli saksa teadlane ja meteoroloog. Ta on kõige enam tuntud oma kontinentide triivimise teooria poolest, mille ta esitas 1912. aasta detsembris. See oli idee, et mandrid triivivad aeglaselt ümber Maa. Tal olid ka ideed selle kohta, miks mandrid triivivad, mida teised teadlased pidasid võimatuks. Tema hüpotees võeti vastu alles 1950. aastatel. Siis andsid mitmed avastused tunnistust mandrite triivimisest ja selle tegelikest põhjustest.
Wegener sündis Berliinis ja omandas 1904. aastal doktorikraadi astronoomias Berliini ülikoolis. Saksa armee reservohvitserina kutsuti ta 1914. aastal I maailmasõjas osalema. Ta sai Belgias raskelt haavata ja viidi üle sõjaväe ilmateenistusse. Pärast sõda tegeles ta peamiselt ilmateenistusega.
Wegeneri endise kooli mälestustahvel Wallstrassel
Esimene teadaolev illustratsioon Atlandi ookeani avanemisest, autor Antonio Snider-Pellegrini, 1858.
Fossiilsed leiud viitavad sellele, et nüüdseks eraldatud mandrid olid kunagi koos: vt Pangaea
Plaaditektoonika teooria
Seda teooriat oli juba varemgi välja pakutud, rohkem kui üks kord. Esimest korda tegi seda kaardimees Abraham Ortelius 16. sajandil.
Wegeneri teooria
Wegener kasutas geoloogilisi, fossiilseid ja jääaja tõendeid Atlandi ookeani vastaspooltelt, et toetada oma kontinentide triivimise teooriat. Näiteks väitis ta, et Põhja-Ameerika Appalache'i mäestiku ja Šoti mägismaa vahel on geoloogilisi sarnasusi. Samuti ütles ta, et Lõuna-Aafrika ja Brasiilia kivimikihtide kihistused on sarnased.
Ta uskus, et neid sarnasusi saab seletada ainult siis, kui need geoloogilised omadused olid kunagi osa samast mandrist. Wegener ütles, et kuna mandrid on vähem tihedad, ujuvad nad ookeanipõhja tihedama kivimi peal ja liiguvad üle ookeani põhjakivimi. Kuigi mandrite triivimine seletas paljusid Wegeneri tähelepanekuid, ei suutnud ta leida teaduslikke tõendeid, et anda täielikku seletust mandrite liikumise kohta.
Kriitika
Briti geoloog Arthur Holmes propageeris kontinentide triivimise teooriat ajal, mil see ei olnud moes. Ta pakkus 1931. aastal välja, et maakera mantel sisaldab konvektsioonirakke, mis hajutavad radioaktiivset soojust ja liigutavad maakoorepinda. Tema "Principles of Physical Geology", mis lõpeb kontinentide triivi käsitleva peatükiga, ilmus 1944. aastal.
Enamik maateadlasi ja paleontolooge siiski ei uskunud Wegeneri teooriat ja pidasid seda rumalaks. Mõned kriitikud arvasid, et hiiglaslikud maismaasillad võivad seletada Lõuna-Ameerika ja Aafrika fossiilide sarnasusi. Teised väitsid, et Wegeneri teooria ei seletanud jõude, mis oleksid olnud vajalikud mandrite liikumiseks nii suurte vahemaade taha. Wegener arvas, et mandreid liigutanud jõud võisid olla põhjustatud Maa pöörlemisest ja tähtede pretsessioonist ning et samad jõud tekitasid maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
Tõendid
1950ndatel aastatel tõestasid Atlandi ookeani keskosas tehtud avastused merepõhja leviku ja magnetilise pöördumise kohta, et Wegeneri teooria oli reaalne ja viis plaaditektoonika teooriani, kuigi tema pakutud põhjused olid ekslikud. Tänapäeval ütlevad geoloogid, et mandrid on tegelikult liikuvate tektooniliste plaatide osad, mis hõljuvad ateenosfääril, osaliselt sulanud kivimikihil.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Alfred Lothar Wegener?
V: Alfred Lothar Wegener oli saksa teadlane, geofüüsik ja meteoroloog.
K: Milline oli Wegeneri kõige märkimisväärsem panus teadusesse?
V: Wegeneri kõige märkimisväärsem panus teadusele oli tema teooria mandrite triivimisest, mille ta esitas 1912. aasta detsembris.
K: Kuidas reageerisid teised teadlased esialgu Wegeneri ideedele mandrite triivi põhjuste kohta?
V: Teised teadlased pidasid alguses Wegeneri ideid mandrite triivi põhjuste kohta võimatuks.
K: Millal võeti Wegeneri hüpotees mandrite triivimise kohta lõplikult vastu?
V: Wegeneri hüpoteesi mandrite triivimise kohta aktsepteeriti alles 1950. aastatel, kui mitmed avastused andsid tõendeid mandrite triivimise ja selle tegelike põhjuste kohta.
K: Kus Wegener sündis ja kus ta omandas doktorikraadi?
V: Wegener sündis Berliinis ja omandas 1904. aastal doktorikraadi astronoomias Berliini ülikoolis.
K: Mis juhtus Wegeneriga Esimese maailmasõja ajal?
V: Esimese maailmasõja ajal kutsuti Wegener Saksa armee reservohvitseriks ja sai Belgias raskelt haavata. Seejärel viidi ta üle sõjaväe ilmateenistusse.
K: Millega Wegener pärast sõda peamiselt tegeles?
V: Pärast sõda tegeles Wegener peamiselt ilmateenistusega.
