Arthur Holmes
Arthur Holmes (1890-1965) oli inglise geoloog. Ta andis kaks olulist panust: radioaktiivsete isotoopide kasutamine mineraalide dateerimiseks ja oletus, et konvektsioonivoolud mantlis mängivad olulist rolli mandrite triivimisel.
Holmes näitas meile, et termilised konvektsioonivoolud on piisavalt tugevad, et liigutada suuri maismaamassiive, mis aitas kaasa Alfred Wegeneri mandrite triivimise teooriale ehk plaattetektoonika teooriale. Harry H. Hess (1906-1969) toetas samuti seda seisukohta.
Holmes oli geokronoloogia pioneer, kes tegi esimese täpse uraaniplii radiomeetrilise dateerimise, kui ta oli Londonis üliõpilane. See andis Norra devoni kivimile 370 mya kuupäeva. See tulemus avaldati 1911. aastal, pärast tema lõpetamist 1910. aastal.
Holmes tegeles kogu oma elu Maa vanuse probleemiga. Ta jõudis 1940. aastateks ligikaudu õigele hinnangule, milleks oli 4500±100 mya.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Arthur Holmes?
V: Arthur Holmes oli inglise geoloog.
K: Millised olid kaks olulist panust, mida Arthur Holmes tegi?
V: Arthur Holmesi kaks olulist panust olid radioaktiivsete isotoopide kasutamine mineraalide dateerimiseks ja oletus, et konvektsioonivoolud mantlis mängivad olulist rolli mandrite triivimisel.
K: Kuidas aitas Arthur Holmesi panus kaasa Alfred Wegeneri mandrite triivimise teooriale?
V: Näidates, et termilised konvektsioonivoolud on piisavalt tugevad, et liigutada suuri maismaamassiive, toetas Arthur Holmesi panus Alfred Wegeneri esitatud mandrite triivimise teooriat ehk plaattektoonika teooriat.
K: Kes toetas samuti Arthur Holmesi seisukohta suurte maismaamasside liikumise kohta?
V: Harry H. Hess toetas samuti Arthur Holmesi seisukohta suurte maismaamasside liikumise kohta.
K: Mis on geokronoloogia ja kes oli selle teerajaja?
V: Geokronoloogia on teadus kivimite, kivististe ja setete vanuse määramisest. Arthur Holmes oli geokronoloogia pioneer.
K: Mis oli Arthur Holmesi esimese täpse uraanipliidiga radiomeetrilise dateerimise tulemus?
V: Arthur Holmesi esimene täpne uraan-plii radiomeetriline dateerimine andis Norras asuva devoni kivimi vanuseks 370 mya.
K: Mis oli Arthur Holmesi töö Maa vanusega seotud?
V: Arthur Holmes töötas Maa vanuse probleemiga kogu oma elu ja jõudis 1940. aastateks ligikaudu õigele hinnangule, milleks oli 4500±100 mya.
