Assassination of Martin Luther King Jr.
Martin Luther King, Jr. Ameerika kodanikuõiguste liikumise silmapaistev juht ja Nobeli rahupreemia laureaat, lasti 4. aprillil 1968. aastal 39-aastaselt Lorraine'i motellis Memphises, Tennessee osariigis, surmavalt maha. King toimetati St Joseph's haiglasse, kus ta suri samal õhtul kell 7.05. Ta oli afroameeriklaste kodanikuõiguste liikumise silmapaistev juht, kes oli tuntud oma vägivallatuse ja kodanikuallumatuse kasutamise poolest.
James Earl Ray, kes oli Missouri osariigi vanglast põgenenud, arreteeriti ja teda süüdistati Kingi mõrvas. Ta mõisteti 99 aastaks Tennessee osariigi vanglasse. Ta suri vanglas 70-aastaselt maksapuudulikkuse tõttu.
Kingi perekond ja teised usuvad, et Kingi tappis Ameerika Ühendriikide valitsuse vandenõu, nagu Loyd Jowers 1993. aastal ütles. Nad usuvad, et Ray oli patuoinas. 1999. aastal esitas Kingi perekond Jowersi vastu 10 000 000 dollari suuruse kohtuprotsessi. Kohtuprotsessi ajal andsid nii Kingi perekond kui ka Jowers tunnistusi, milles süüdistasid valitsust vandenõus. Valitsuse asutused, keda süüdistati, ei saanud end kaitsta ega vastata, sest neid ei nimetatud kostjatena. Tõendite põhjal jõudis žürii järeldusele, et Jowers ja "teised olid osa vandenõust Kingi tapmiseks".
Mõrvamine
King oli oma kuulsuse tõusu ajal endale selgelt vaenlasi teinud. Ku Klux Klan tegi kõik endast oleneva, et kahjustada tema mainet, eriti lõunas. Isegi FBI jälgis teda tähelepanelikult.
4. aprilli 1968. aasta õhtul seisis King oma motelli toa rõdul Memphises, Tennessee osariigis. Ta kavatses juhtida protestimarssi, et toetada streikivaid prügitöölisi. Kell 18.01 õhtul Kingi tulistati. Kuul tungis läbi tema parema põse ja liikus mööda tema kaela. See lõikas läbi tema kaela peamised veenid ja arterid, enne kui ta õlgades peatus. Teadvuseta kukkus ta vägivaldselt tahapoole rõdule.
King toimetati kiirelt St. Joseph's haiglasse. Tema süda oli seiskunud. Arstid lõikasid ta rinna lahti ja masseerisid tema südant, et hoida vere ja hapniku voolu tema kehas. King ei tulnud siiski enam kunagi teadvusele. Ta suri kell 19.05. Taylor Branchi sõnul näitas Kingi autopsia, et kuigi ta oli vaid 39-aastane, oli tal 60-aastase mehe süda.
Pärast seda
Pärast Kingi mõrva toimusid tsiviilrahutused, sealhulgas rahutused, vähemalt 110 USA linnas. Washingtonis, Chicagos ja Baltimore'is oli kõige rohkem kahju.
10. juunil 1968 arreteeriti James Earl Ray Londonis Heathrow lennujaamas. Ray anti välja Ameerika Ühendriikidele ja teda süüdistati Kingi tapmises. 10. märtsil 1969 ütles Ray kohtule, et ta on süüdi, ja teda mõisteti 99 aastaks Tennessee osariigi vanglasse. Ray püüdis hiljem mitu korda oma süüdimõistmise ära võtta ja saada kohtusse vandekohtu ees, kuid see ei õnnestunud.
Ameerika Ühendriikide esindajatekoja valimiskomisjon mõrvade kohta loodi 1976. aastal, et uurida John F. Kennedy ja Martin Luther King Jr. mõrva ning kuberner George Wallace'i tulistamist. Komitee uuris kuni 1978. aastani ja andis 1979. aastal välja lõpparuande. Kingi mõrva kohta otsustas komitee:
- James Earl Ray tappis Kingi ühe püssilöögiga.
- "On tõenäoline", et see oli vandenõu tulemus (tõenäoliselt Ray ja tema vendade vahel).
- USA valitsus ei osalenud selles vandenõus...
1999. aastal võitis Coretta Scott King, Kingi lesk ja ülejäänud Kingi perekond oma väärteomenetluse Loyd Jowersi ja "teiste tundmatute kaasosaliste" (teised inimesed, kes osalesid vandenõus) vastu. Jowers väitis, et sai Kingi mõrva korraldamiseks 100 000 dollarit. Kuuest valgest ja kuuest mustanahalisest koosnev žürii leidis, et Jowers on Kingi mõrva eest vastutav. Samuti leidsid nad, et valitsusasutused olid osa mõrvaplaanist.
James Earl Ray suri vanglas 23. aprillil 1998. aastal 70-aastaselt.
2000. aastal lõpetas justiitsministeerium Jowersi väidete uurimise. Nad ei leidnud tõendeid, mis toetaksid süüdistusi vandenõu kohta. Uurimisaruandes soovitatakse mitte rohkem uurida, kui ei esitata uusi usaldusväärseid fakte.
Lorraine Motel on nüüd kodanikuõiguste muuseum.
Foto pärast Kingi mõrvale järgnenud rahutusi Washingtonis, D.C.-is
Parlamendikogu mõrvade erikomisjoni koosolek
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Martin Luther King Jr.V: Martin Luther King Jr. oli Ameerika Ühendriikide silmapaistev kodanikuõiguste liikumise juht ja Nobeli rahupreemia laureaat.
K: Kus ta suri?
V: Ta suri Lorraine'i motellis Memphises, Tennessee osariigis 4. aprillil 1968. aastal.
K: Kui vana ta oli, kui ta suri?
V: Ta oli 39-aastane, kui ta suri.
K: Mida on tema surma kohta teada?
V: Arvatakse, et teda tulistas ja tappis James Earl Ray, vang, kes põgenes Missouri osariigi vanglast. Ray arreteeriti ja teda süüdistati Kingi mõrvas ning ta mõisteti 99 aastaks vangi.
Küsimus: Mida mõned inimesed usuvad, et Kingi surma põhjustas?
V: Mõned inimesed usuvad, et tema surmaga võis olla seotud valitsuse vandenõu, nagu Loyd Jowers 1993. aastal väitis. Kingi perekond esitas Jowersi vastu 10 000 000 dollari suuruse kohtuprotsessi, mille käigus mõlemad pooled andsid tunnistusi, milles süüdistasid valitsust vandenõus.
Küsimus: Millise järelduse tegi žürii nende tõendite põhjal?
V: Žürii jõudis järeldusele, et Jowers ja "teised osalesid vandenõus Kingi tapmiseks".
