Martin Luther King Jr. mõrv: juhtum, uurimine ja vandenõuteooriad

Martin Luther King, Jr. oli Ameerika kodanikuõiguste liikumise silmapaistev juht ja Nobeli rahupreemia laureaat. Ta lasti 4. aprillil 1968. aastal 39‑aastaselt Lorraine'i motellis Memphises, Tennessee osariigis, surmavalt maha. King oli linnas toetamas prügiautojuhtide streiki ning pidas 3. aprillil tuntud kõne „I've Been to the Mountaintop“. Ta seisis Lorraine'i hotelli rõdul, kui sai haavata kuuli tabamusest kaela‑kõhtu piirkonda; tulistamine leidis aset õhtul ning King toimetati St. Joseph's haiglasse, kus ta suri samal õhtul kell 7.05. King oli tuntud oma vägivallatuse vältimise ja kodanikuallumatuse kasutamise poolest, mis tegi tema mõrva šokeerivaks kogu riigi ja maailma jaoks.

James Earl Ray ja esialgne uurimine

James Earl Ray oli kuritegeliku taustaga mees, kes oli eelnevalt Missouri osariigi vanglast põgenenud (1967). Ray kinnitati politsei kahtlusaluseks peagi pärast mõrva ja ta arreteeriti lõpuks Londonis Heathrow lennujaamas suve hakul 1968. aastal, kui püüdis riigist lahkuda. Ta toodi Ameerika Ühendriikidesse, tunnistas 1969. aastal süüd ja mõisteti ta 99 aastaks Tennessee osariigi vanglasse. Ray suri vanglas 70‑aastaselt maksapuudulikkuse tõttu 1998. aastal.

Ray tunnistas 1969. aastal süüd, et vältida võimalikku surmanuhtlust, kuid hiljem ta tagasi võttis tunnistuse ja väitis, et on ohver vandenõule. Tema hilisemad taotlused uue trahvi ja kohtuprotsessi saamiseks jäid tulemusteta. Uurimise käigus leiti ka relv – vintpüss – ning muu füüsiline tõendusmaterjal, mida kohtuprotsessis ja ametlikes raportites hinnati; ballistilised järeldused ja tõendite algne käsitlus on olnud ühtlasi vaidluse objektiks.

Uurimised, komisjonid ja vastuolud

Martin Luther King Jr. mõrva uurisid mitmed ametiasutused ja erakomiteed. 1978. aastal uuris juhtumit kongressi poolt moodustatud House Select Committee on Assassinations (HSCA), mis tegi 1979. aasta aruandes järelduse, et Kingi mõrvas võis olla tegu vandenõuga – komitee leidis toetustide olemasolu võimalikule kaasosalusele, kuid ei suutnud kindlaks teha kõiki osalisi ega piisavalt tõendeid kriminaalprokuratuuri tasemel süüdistamiseks.

Arutelud – nii ametlikud kui ka avalikkuse hulgas – on keskendunud mitmele punktile: kust täpselt tulistati, kuidas relv ja muu tõendusmaterjal seoti (või ei seotu) Ray'ga, kas polaarkontroll ja uurimise käigus ei tehtud vigu ning milline oli kohaliku politsei ja luureasutuste roll. Need küsimused on kipunud tooma kaasa ka mitmesuguseid vandenõuteooriaid ja kirglikke vaidlusi.

Vandenõuteooriad, Loyd Jowers ja Kingi perekonna hagi

Kingi perekond on pikka aega avaldanud kahtlusi ametliku loo suhtes. Aastal 1993 tegi avalikkuse ette väiteid Loyd Jowers, kohalik restoraniomanik, kes ütles televisioonis, et tema ja teised – sealhulgas mitmed väidetavad organiseeritud kuritegevuse ja/või ametkondade esindajad – olid teinud plaane Kingi tapmiseks. Jowersi väited tekitasid suurt tähelepanu ja viisid lõpuks perekonna 1999. aasta tsiviilhagini Jowersi vastu, kus nad nõudsid 10 000 000 dollarit kahjutasu (kohtuprotsess).

1999. aasta kohtuprotsessi ajal andsid nii Kingi perekond kui ka Jowers tunnistusi, milles süüdistati valitsust ja teisi isikuid vandenõus. Kuna väidetavad valitsusasutused ei olnud hagejate hulgas ametlikult kostjateks, ei saanud need institutsioonid protsessis otseselt end kaitsta ega vastata kõigile väidetele. Žürii leidis süüdistatavateks Loyd Jowersi ja „teised“ ning teatas järeldusest, et nad oluliselt osalesid vandenõus Kingi tapmiseks; kohtutunnistus määras perekonnale sümboolse $100 kahjutasu. Oluline on rõhutada, et tegemist oli tsiviilasjaga, kus tõendamiskoormus on madalam kui kriminaalmenetluses.

Järelkontrollid ja ametlik seisukoht

Pärast 1999. aasta tsiviilkohtu otsust viidi läbi täiendav uurimine. Ühendriikide Justiitsministeerium ja FBI vaatasid Jowersi väiteid ning muude osapoolte väiteid läbi 2000. aastal ja jõudsid järeldusele, et nende hinnangul puudub usaldusväärne ja piisav tõendus, mis kinnitaks vandenõu osalust antud juhtumis või toetaks Jowersi väiteid kriminaalasjas. Seega kriminaalõiguslikult püsis seisukoht, et ei leidunud piisavalt tõendeid kellegi teise kui arvatava mõrtsuka vastutuse kriminaalseks tõendamiseks.

Miks vandenõuteooriad püsivad?

• King oli avaliku elu ja poliitilise võitluse tähtkuju ning tema traagiline surm tekitas palju emotsionaalseid reaktsioone ja usaldamatust ametiasutuste vastu.
• Uurimise käigus esineste vastuolulised avaldused, käsitlusvigade kahtlused ning mõningad tõendid, mida vastased on pidanud vastuoluliseks.
• Mitmed isikud – sealhulgas Jowers ja James Earl Ray ise – on ütelud erinevaid versioone, mis on toetanud paljusid alternatiivseid seletusi.

Tähendus ja pärand

Martin Luther King Jr. mõrv jättis sügava jälje Ameerika ajaloole ja kodanikuõiguste liikumisele. Kuigi ametlikud uurimised on andnud eri hinnanguid ja osa küsimusi on jäänud vaieldavaks, on üheselt selge tema mõju rassilise võrdsuse, sotsiaalse õigluse ja rahumeelse protesti ideedele. Kingi surm tõstis esile ka küsimused ametiasutuste läbipaistvusest, avalikust usaldusest ja ühiskondlikest protsessidest õigusemõistmisel.

Juhtumit ümbritsev uurimine ja hilisemad protsessid – nii kriminaalsed kui tsiviil‑menetlused ning ametkondade järelkontrollid – jäävad ajalukku kui näited keerukatest kohtuasjadest, kus faktid, emotsioonid ja avaliku huvi kokkupõrge jätkuvalt mõjutavad arutelusid ja mälu.

Pärast seda

Pärast Kingi mõrva toimusid tsiviilrahutused, sealhulgas rahutused, vähemalt 110 USA linnas. Washingtonis, Chicagos ja Baltimore'is oli kõige rohkem kahju.

10. juunil 1968 arreteeriti James Earl Ray Londonis Heathrow lennujaamas. Ray anti välja Ameerika Ühendriikidele ja teda süüdistati Kingi tapmises. 10. märtsil 1969 ütles Ray kohtule, et ta on süüdi, ja teda mõisteti 99 aastaks Tennessee osariigi vanglasse. Ray püüdis hiljem mitu korda oma süüdimõistmise ära võtta ja saada kohtusse vandekohtu ees, kuid see ei õnnestunud.

Ameerika Ühendriikide esindajatekoja valimiskomisjon mõrvade kohta loodi 1976. aastal, et uurida John F. Kennedy ja Martin Luther King Jr. mõrva ning kuberner George Wallace'i tulistamist. Komitee uuris kuni 1978. aastani ja andis 1979. aastal välja lõpparuande. Kingi mõrva kohta otsustas komitee:

• James Earl Ray tappis Kingi ühe püssilöögiga.
• "On tõenäoline", et see oli vandenõu tulemus (tõenäoliselt Ray ja tema vendade vahel).
• USA valitsus ei osalenud selles vandenõus...

1999. aastal võitis Coretta Scott King, Kingi lesk ja ülejäänud Kingi perekond oma väärteomenetluse Loyd Jowersi ja "teiste tundmatute kaasosaliste" (teised inimesed, kes osalesid vandenõus) vastu. Jowers väitis, et sai Kingi mõrva korraldamiseks 100 000 dollarit. Kuuest valgest ja kuuest mustanahalisest koosnev žürii leidis, et Jowers on Kingi mõrva eest vastutav. Samuti leidsid nad, et valitsusasutused olid osa mõrvaplaanist.

James Earl Ray suri vanglas 23. aprillil 1998. aastal 70-aastaselt.

2000. aastal lõpetas justiitsministeerium Jowersi väidete uurimise. Nad ei leidnud tõendeid, mis toetaksid süüdistusi vandenõu kohta. Uurimisaruandes soovitatakse mitte rohkem uurida, kui ei esitata uusi usaldusväärseid fakte.

Lorraine Motel on nüüd kodanikuõiguste muuseum.

Foto pärast Kingi mõrvale järgnenud rahutusi Washingtonis, D.C.-is


Parlamendikogu mõrvade erikomisjoni koosolek

Küsimused ja vastused

K: Kus ta suri?

K: Kui vana ta oli, kui ta suri?

K: Mida on tema surma kohta teada?

Küsimus: Mida mõned inimesed usuvad, et Kingi surma põhjustas?

Küsimus: Millise järelduse tegi žürii nende tõendite põhjal?

Otsing