Väärsurma hagi: määratlus, nõuded ja kohtumenetlus

Väärsurma hagi: selge juhend nõuete, tõendite ja kohtumenetluse kohta — kes võib hagi esitada, protsessi etapid ja olulised õiguslikud nüansid.

Vale surm on nõue isiku vastu, keda võib pidada vastutavaks teise inimese surma eest. Alusena võib olla hooletuse, väärteo või kriminaalse teo, näiteks mõrva eest esitatud hagi.

Kui isikule, keda süüdistatakse õigusvastase surma põhjustamises, esitatakse süüdistus kuriteos, võib õigusvastase surma hagi esitada pärast kriminaalmenetlust. On võimalik võita väärteomenetlus, isegi kui isik mõistetakse surma põhjustanud kuriteos õigeks, sest kuigi mõlemas kohtuprotsessis võidakse kasutada samu tõendeid, on väärteomenetlusel madalam tõendamisstandard.

Nõue esitatakse tsiviilhagi korras, tavaliselt lähisugulaste poolt, mis põhineb deliktiõigusel. Üldine õigus ei võimaldanud õigusvastase surmaga seotud hagisid, kuna õigus esitada õigusvastase surma hagi kuulus surnud isikule ja suri koos temaga. Ameerika Ühendriikides lubavad osariigi ja föderaalseadused nüüd kõigis USA jurisdiktsioonides väärteomenetlusega seotud kohtuasju.

Määratlus ja olemus

Väärsurma hagi (ingl wrongful death, eesti keeles mõnikord nimetatud ka "vale surm") on tsiviilõiguslik nõue, mille eesmärk on asendada või hüvitada see kahju, mida lähedased või hülgatud pärand saavad surma tagajärjel. Hagi ei karista tegu iseenesest nagu kriminaalmenetlus, vaid nõuab rahalist hüvitist kannatanute või pärija(te) lähedaste heaks.

Kes võib hagi esitada?

• Tihti esitab hagi surnu lähisugulane või teisiti sõnastatult isik, kellel on õigus lähisugulaste kategooriasse kuuluda. Mõne jurisdiktsiooni korral võib esitada ka abikaasa, partner, alamad (lapsed) või vanemad.
• Mõnedes kohtutes võib hagi esitada ka pärandihaldur või kohtulik esindaja, kes kaitseb surnu vara ja pärijate huve.
• Õigusliku esinduse ja piiride määrab sageli osariigi või riigi seadus.

Nõuded ja põhjendused

Väärsurma hagi tavapärased elemendid on:

• Õigusvastane tegu või jäätmine (näiteks hooletus, tahtlik väärtegu või kuritegu).
• Seos (kausaalsus) süüdistatava tegevuse ja surnu surma vahel.
• Surmaga tekkinud kahju isikutele, kes esitlevad hagi – näiteks rahalised kulud, kaotatud tulu, emotsionaalne kannatus ja muu vara kaotus.

Tõendamine ja seos kriminaalmenetlusega

Kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlused on eraldi. Kui kuriteomenetlus toimub (vmt kriminaalmenetlust), ei ole tsiviilhagi edasikandmine automaatne ega sõltuv kriminaalsüüdistuse tulemusest. Peamised erinevused:

• Kriminaalasjas tuleb tõendada süüd "üliloetud tõendiga" (nt beyond a reasonable doubt), samas kui tsiviilhagis kehtib madalam tõendamisstandard (nt tõenäosus üle 50%).
• Selle tõttu võib vastutavaks tunnistamine tsiviilkohtus toimuda isegi siis, kui kriminaalmenetluses süüdistatav õigeks mõistetakse.
• Mõnikord algab tsiviilhagi pärast kriminaalmenetlust, ent mõnes jurisdiktsioonis võib tsiviilasja algatada ka paralleelselt, kui selleks seadused lubavad.

Hüvitised

Väärsurma hagi raames võib taotleda mitmesuguseid kahjutasusid, sõltuvalt seadusest ja juhtumi faktidest:

• Otsesed rahalised kulud (nt matusekulud, meditsiinikulud enne surma).
• Kaotatud sissetulek ja tulevased teenistuse kaotused, mida surnu oleks andnud perele.
• Kaotatud hooldus, seltsivus või "loss of consortium".
• Mittevaralised kahjud, nagu emotsionaalne valu ja kannatus.
• Mõnes jurisdiktsioonis võib kohus mõista ka trahviga sarnaseid karistuslikke (punitive) kahjuhüvitisi, kui süü on olnud eriti röövellik või tahtlik.

Aegumistähtaeg, tõendid ja kaitsed

• Enamikus riikides on väärsurma hagil aegumistähtaeg, mille pikkus sõltub riigi/riigi osariigi seadustest. Aegumistähtaeg tuleb kontrollida kohe juhtumi tekkides.
• Tõenditeks võivad olla politsei- ja meditsiiniraportid, tunnistajate ütlused, ekspertide hinnangud ja muu dokumentatsioon, mis kinnitab surma põhjust ja kahjusid.
• Võimalikud kaitsed hõlmavad väiteid, et surm ei olnud kahju põhjustaja, et kolmas osapool on vastutav, et kannatanud isik ise kandis osa süüst (kaasvastutus) või et tegu oli õigustatud (nt enesekaitse).

Kohtumenetlus ja lahendused

Paljud väärsurma juhtumid lahendatakse lepingu ehk kokkuleppega enne protsessi lõppu. Kui asi jõuab kohtu ette, otsustab kohtunik või žürii faktid ja kahjude suuruse. Kohtuotsus peab arvestama tõendite, ekspertide ja seadustega.

Rahvusvahelised ja riiklikud erinevused

Õigusnormid ja menetlusreeglid erinevad riigiti. Näiteks Ameerika Ühendriigid on seadustanud võimaluse esitada väärsurma hagi nii osariigi kui ka föderaalseaduste tasandil, nii et nüüd on võimalik algatada tsiviilnõue enamikus USA jurisdiktsioonides. Teistes riikides võivad aga olla erinevad piirangud selle kohta, kes võib hagi esitada ja milliseid kahjusid hüvitatakse.

Praktilised soovitused

• Kui tegemist on sellise juhtumiga, on soovitatav võimalikult varakult koguda tõendeid (raportid, tunnistajad, fotod) ja pöörduda juristi poole, kes tunneb kohalikke reegleid ja aegumistähtaegu.
• Arutada tuleb nii tsiviil- kui ka kriminaalõiguslikke võimalusi ning välistada võimalusel tõendite halvendamine paralleelsete protsesside tõttu.
• Mõista, et tsiviil- ja kriminaalprotsess teenivad eri eesmärke: üks hüvitab ja jääb tasandama kahju, teine võib karistada ja kaitsta ühiskonda.

Küsimused ja vastused

K: Mis on väärteomenetlus?

K: Millised on alus väärteomenetluseks esitatud hagi alus?

K: Kas õigusvastase surma korral võib esitada hagi, kui süüdistatavat isikut süüdistatakse kuriteos?

K: Kas väärteomenetluse saab võita ka siis, kui süüdistatav isik mõistetakse surma põhjustanud kuriteos õigeks?

K: Kes tavaliselt esitab tsiviilhagi väärteomenetluse raames?

K: Kas tavaõigus võimaldas väärteomenetlusel põhinevaid hagisid?

K: Kas kõik Ameerika Ühendriikide jurisdiktsioonid lubavad väärteomenetlusel põhinevaid surmajuhtumeid?

Otsing