George Mallory: Briti mägironija ja Everesti saladus — kas ta jõudis tippu?
George Mallory — Briti mägironija ja Everesti saladus: 1999. aasta leid, viimased sammud tipust ja saladus, kas ta jõudis tippu? Uuriv artikkel ja tõendid.
George Herbert Leigh Mallory (18. juuni 1886 – 8./9. juuni 1924) oli Briti mägironija, kelle nimi on igavesti seotud Mount Everesti varaste Briti ekspeditsioonidega 1920. aastatel. Mallory osales kolmel suurel Everesti-reisil – 1921. aasta uurimisekspeditsioonil ning 1922. ja 1924. aasta tipukatsetel. Tema ja tema ronimiskaaslane Andrew (Sandy) Irvine kadusid kõrgel Põhja‑Ida‑harjal 8.–9. juunil 1924, kui nad püüdsid jõuda tippu. Viimased tunnistused nägid neid suhteliselt lähedal tipule; Mallory saatus oli teadmata 75 aastat, kuni tema surnukeha leiti 1999. aastal. Kas nad jõudsid tippu või mitte, jääb jäänud tõendite tõttu endiselt arutelu ja saladuseks.
Varane elu ja ettevalmistus mägironimiseks
Mallory sündis 1886. aastal Inglismaal ja õppis Cambridge’i ülikoolis, kus ta sai tuttavaks mägironimisega ning kuulus Cambridge’i ronimisklubisse. Ta töötas õpetajana ja oli pühendunud kirjandusele ja spordile. Pärast esimest maailmasõda pöördus ta taas järjest enam mägedesse, kujundades end oma ajastu parimateks ronijateks.
Everesti ekspeditsioonid
1921. aasta ekspeditsioon oli algselt uurimisreis, mille käigus kaardistati võimalikud marsruudid tipu suunas. Mallory osales ka 1922. ja 1924. aasta katsel, mis olid otsesemad tipukatsetused. Need varased katsed toimusid ilma tänapäevaste kaasaegsete abivahenditeta (nt tänapäevased soojad sünteetilised riided, kerged köied ja kõrgete tehnoloogiliste varustuse lahendusteta), mistõttu iga edasiminek oli suur saavutus.
Kadu ja viimased tunnistused
8. juunil 1924 nägi ekspeditsiooni liige Noel Odell kaugelt kahte ronijat ühes kohas Põhja‑Ida‑harjal. Ta kirjeldas neid liikumas tugevana ja see nägemus andis lootust, et Mallory ja Irvine võivad tippu jõuda. Pärast seda loeti nad ära ja otsingud toona ei andnud tulemust. Irvine ja Mallory ei vastanud enam raadiotele ega jõudnud baaslaagrisse tagasi.
Leid 1999. aastal ja miks saladus püsib
Mallory keha leiti 1999. aastal Everesti põhjanõlval, liustiku lähedal. Kehalt leitud detailid – riietus, ronimisvarustus, vigastused – andsid uurijatele uusi vihjeid, kuid ei andnud lõplikku vastust küsimusele, kas ta jõudis tipuni. Andrew Irvine'i keha ega tema kaasaskantud fotokaamerat ei leitud; just kaamera filmid oleksid võinud otsuse teha.
Peamised argumendid ja tõendid
- Miks võiksid nad olla tippu jõudnud: Mallory oli kogenud ronija, tal oli tugev eesmärgipüüdlikkus ning viimased tunnistused nägid neid suhteliselt lähedal tipule. Mõned uurijad leiavad, et tingimused ja nende tegevused võisid lubada tipu saavutamist.
- Miks see ebatõenäoline on: tehnilised raskused Põhja‑Ida‑hargi teatud lõikudel (eriti nn Second Step) ja eriti higi‑ ning külmakaitse puudumine teevad tipuni jõudmise äärmiselt keeruliseks ilma tänapäevaste abivahenditeta. Samuti viitavad Mallory kehalised vigastused sellele, et ta võis olla kukkumise ohver teel üles või allapoole.
Pärand ja mõju
Mallory kuulus lõiguke mägironimise ajalukku mitmel põhjusel: tema julgus ja pühendumus aitasid tõsta Everesti ja kõrgete tippude aura ning inspireerisid järgmisi ekspeditsioone. Tema vastus küsimusele "Miks sa tahad Mount Everesti ronida?" – tuntud inglise keeles kui "Because it's there" – on kujunenud üheks mägironimise ajaloo kuulsaimaks lauseks. On siiski tõlgendusi ja arutelusid, kas need sõnad pärinevad täpselt temalt või olid ajakirjaniku katahtus, kuid lause on tõepoolest muutunud sümboliks mägironimise motiividele.
Kaasaegsed otsingud ja uurimused
Pärast Mallory avastamist on tehtud mitu ekspeditsiooni ja tehnilist analüüsi, et paremini mõista toona toimunut. Kuigi teooriaid on palju – mõned veenvalt argumenteeritud –, ei anna tänased andmed üheselt lõplikku vastust. Andrew Irvine'i varaliste esemete ja fotokaamera leidmine võiks olla otsustav, kuid see otsing on keeruline ja ohtlik.
George Mallory jääb mägironimise ajalukku nii kangelasliku kui ka traagilise figuurina. Tema nimi ja otsimus Everesti tippu sümboliseerivad inimlikku tungi avastada ja proovile panna oma piire, ning saladus tema viimase katse kohta jääb üheks mägispordi suurimaks mõistatuseks.
Varajane elu, haridus ja õpetajakarjäär
Mallory sündis Cheshire'i Mobberly's, Cheshire'i maakonnas, vaimulik Herbert Leigh Mallory (1846-1943) pojana, kes 1914. aastal muutis oma nime Leigh-Mallory'ks. George'il oli kaks õde - üks vanem ja üks noorem - ning noorem vend nimega Trafford-Leigh Mallory, kes oli Teise maailmasõja ajal kuninglike õhujõudude komandör.
1896. aastal läks Mallory Inglismaa lõunarannikul Eastbourne'is asuvasse Glengorse'i internaatkooli, kuna ta oli juba üle viidud West Kirby koolist. 13-aastaselt võitis ta stipendiumi Winchesteri kolledžisse. Oma eelviimasel aastal Winchesteris tutvustas talle kaljuronimist ja mägironimist õpetaja R. L. G. Irving, kes võttis igal aastal väikese arvu õpilasi Alpidesse ronima. Oktoobris 1905 astus Mallory Cambridge'i Magdalane'i kolledžisse, et õppida ajalugu. Seal sai ta heaks sõbraks mitme Bloomsbury grupi liikme, sealhulgas James Strachey, Lytton Strachey, Rupert Brooke'i, John Maynard Keynesi ja Duncan Grantiga, kes maalis Malloryst mitmeid portreesid. Mallory oli innukas sõudja ja sõudis oma kolledži "kaheksas", kuid ta ei sõudnud (nagu mujal on kirjutatud) Cambridge'i eest iga-aastasel Oxfordi ja Cambridge'i paadivõistlusel.
Pärast kraadi saamist jäi Mallory üheks aastaks Cambridge'isse kirjutama esseed, mille ta hiljem avaldas pealkirjaga "Boswell the Biographer" (1912). Ta elas lühikest aega Prantsusmaal, kus Simon Bussy maalis tema portree, mis on praegu Londoni Rahvuslikus Portreegaleriis. Tagasi tulles otsustas ta hakata õpetajaks. Aastal 1910 alustas ta õpetamist Charterhouse'i koolis, Godalmingis, Surrey's, kus ta kohtus luuletaja Robert Gravesiga, kes oli siis tema õpilane; oma autobiograafias "Goodbye to All That" meenutas Graves Mallory'd, kes oli 1918. aastal Robert Gravesi pulmas peigmeheks, armastusega nii Grave'i huvi edendamise eest kirjanduse vastu luule kui ka tema õpetuse eest ronimises. Graves meenutas: "Ta (Mallory) oli (õpetajana) Charterhouse'is raisku läinud. Ta püüdis oma klassi sõbralikult kohelda, mis hämmastas ja solvas neid."
Charterhouse'is õppides kohtus ta oma naise Ruth Turneriga, Goldalmingis elava taksojuhiga, ja nad abiellusid 1914. aastal, vaid kuus päeva enne Suurbritannia ja Saksamaa sõja algust. George'il ja Ruthil oli kaks tütart ja üks poeg: Clare, sündinud 1915; Beridge, tuntud kui "Berry" (1917) ja John (1920). Detsembris 1915 liitus Mallory kuningliku garnisoniartilleriaga 2. leitnandina ja osales 1916. aastal Somme'i pommitamises major Gwilym Lloyd George'i, tollase peaministri David Lloyd George'i poja, juhtimisel.
Pärast sõda pöördus ta tagasi Charterhouse'i, astudes 1921. aastal tagasi, et osaleda esimesel Everesti ekspeditsioonil.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli George Mallory?
V: George Mallory oli Briti mägironija, kes osales 1920. aastate alguses kolmel esimesel Mount Everesti ekspeditsioonil.
K: Mis juhtus Mallory ja tema ronimispartneri Andrew Irvine'iga?
V: Nad kadusid 1924. aasta ekspeditsiooni viimase tippkohtumise katse ajal kõrgel kirdejoonel.
K: Millal avastati Mallory saatus?
V: Mallory saatus oli 75 aastat teadmata, kuni 1. mail 1999. aastal avastati tema surnukeha.
K: Kui lähedal olid Mallory ja Irvine tippu, kui neid viimati nähti?
V: Viimane nägemine oli umbes 800 meetri kaugusel tipust.
K: Mis oli Mallory kuulus ütlemine Mount Everesti ronimise kohta?
V: Mallory oli kuulus selle poolest, et vastas küsimusele "Miks sa tahad Mount Everestile ronida?" vastusega: "Sest see on seal", mida kirjeldatakse järgmiselt: "Kõige kuulsamad kolm sõna mägironimise ajaloos".
K: Milline oli Mallory kuulsa tsitaadi ümber tekkinud vaidlus?
V: On tekkinud küsimusi selle kohta, kas Mallory ütles seda või oli see ajalehe reporteri väljamõeldis.
K: Kas kunagi tehti kindlaks, kas Mallory ja Irvine jõudsid Mount Everesti tippu?
V: Kas nad jõudsid tippu või mitte, jääb saladuseks.
Otsige