George Herbert Leigh Mallory (18. juuni 1886 – 8./9. juuni 1924) oli Briti mägironija, kelle nimi on igavesti seotud Mount Everesti varaste Briti ekspeditsioonidega 1920. aastatel. Mallory osales kolmel suurel Everesti-reisil – 1921. aasta uurimisekspeditsioonil ning 1922. ja 1924. aasta tipukatsetel. Tema ja tema ronimiskaaslane Andrew (Sandy) Irvine kadusid kõrgel Põhja‑Ida‑harjal 8.–9. juunil 1924, kui nad püüdsid jõuda tippu. Viimased tunnistused nägid neid suhteliselt lähedal tipule; Mallory saatus oli teadmata 75 aastat, kuni tema surnukeha leiti 1999. aastal. Kas nad jõudsid tippu või mitte, jääb jäänud tõendite tõttu endiselt arutelu ja saladuseks.
Varane elu ja ettevalmistus mägironimiseks
Mallory sündis 1886. aastal Inglismaal ja õppis Cambridge’i ülikoolis, kus ta sai tuttavaks mägironimisega ning kuulus Cambridge’i ronimisklubisse. Ta töötas õpetajana ja oli pühendunud kirjandusele ja spordile. Pärast esimest maailmasõda pöördus ta taas järjest enam mägedesse, kujundades end oma ajastu parimateks ronijateks.
Everesti ekspeditsioonid
1921. aasta ekspeditsioon oli algselt uurimisreis, mille käigus kaardistati võimalikud marsruudid tipu suunas. Mallory osales ka 1922. ja 1924. aasta katsel, mis olid otsesemad tipukatsetused. Need varased katsed toimusid ilma tänapäevaste kaasaegsete abivahenditeta (nt tänapäevased soojad sünteetilised riided, kerged köied ja kõrgete tehnoloogiliste varustuse lahendusteta), mistõttu iga edasiminek oli suur saavutus.
Kadu ja viimased tunnistused
8. juunil 1924 nägi ekspeditsiooni liige Noel Odell kaugelt kahte ronijat ühes kohas Põhja‑Ida‑harjal. Ta kirjeldas neid liikumas tugevana ja see nägemus andis lootust, et Mallory ja Irvine võivad tippu jõuda. Pärast seda loeti nad ära ja otsingud toona ei andnud tulemust. Irvine ja Mallory ei vastanud enam raadiotele ega jõudnud baaslaagrisse tagasi.
Leid 1999. aastal ja miks saladus püsib
Mallory keha leiti 1999. aastal Everesti põhjanõlval, liustiku lähedal. Kehalt leitud detailid – riietus, ronimisvarustus, vigastused – andsid uurijatele uusi vihjeid, kuid ei andnud lõplikku vastust küsimusele, kas ta jõudis tipuni. Andrew Irvine'i keha ega tema kaasaskantud fotokaamerat ei leitud; just kaamera filmid oleksid võinud otsuse teha.
Peamised argumendid ja tõendid
- Miks võiksid nad olla tippu jõudnud: Mallory oli kogenud ronija, tal oli tugev eesmärgipüüdlikkus ning viimased tunnistused nägid neid suhteliselt lähedal tipule. Mõned uurijad leiavad, et tingimused ja nende tegevused võisid lubada tipu saavutamist.
- Miks see ebatõenäoline on: tehnilised raskused Põhja‑Ida‑hargi teatud lõikudel (eriti nn Second Step) ja eriti higi‑ ning külmakaitse puudumine teevad tipuni jõudmise äärmiselt keeruliseks ilma tänapäevaste abivahenditeta. Samuti viitavad Mallory kehalised vigastused sellele, et ta võis olla kukkumise ohver teel üles või allapoole.
Pärand ja mõju
Mallory kuulus lõiguke mägironimise ajalukku mitmel põhjusel: tema julgus ja pühendumus aitasid tõsta Everesti ja kõrgete tippude aura ning inspireerisid järgmisi ekspeditsioone. Tema vastus küsimusele "Miks sa tahad Mount Everesti ronida?" – tuntud inglise keeles kui "Because it's there" – on kujunenud üheks mägironimise ajaloo kuulsaimaks lauseks. On siiski tõlgendusi ja arutelusid, kas need sõnad pärinevad täpselt temalt või olid ajakirjaniku katahtus, kuid lause on tõepoolest muutunud sümboliks mägironimise motiividele.
Kaasaegsed otsingud ja uurimused
Pärast Mallory avastamist on tehtud mitu ekspeditsiooni ja tehnilist analüüsi, et paremini mõista toona toimunut. Kuigi teooriaid on palju – mõned veenvalt argumenteeritud –, ei anna tänased andmed üheselt lõplikku vastust. Andrew Irvine'i varaliste esemete ja fotokaamera leidmine võiks olla otsustav, kuid see otsing on keeruline ja ohtlik.
George Mallory jääb mägironimise ajalukku nii kangelasliku kui ka traagilise figuurina. Tema nimi ja otsimus Everesti tippu sümboliseerivad inimlikku tungi avastada ja proovile panna oma piire, ning saladus tema viimase katse kohta jääb üheks mägispordi suurimaks mõistatuseks.