Maaloula Süürias – linn mäeküljel, kus räägitakse lääne-neoaramea keelt

Maaloula (araabia keeles معلولا, Ma'lūlā, arameakeelsest sõnast ܡܥܠܐ, ma'lā, mis tähendab 'sissepääs') on linn Süürias, kus domineerivad lääne-neoaramea keele kõnelejad. Koos kahe teise lähedalasuva linnaga Bakh'a ja Jubb'adiniga on see ainus koht, kus veel räägitakse aramea keelte läänepoolset haru. Linn asub Damaskusest 56 km kirdes ja on rajatud karmi mäeküljele, üle 1500 meetri kõrgusel. Kaugus ja geoloogilised iseärasused aitasid ainult kaasa selle keelelise oaasi pikaealisusele üle pooleteise tuhande aasta. Kuid kaasaegsed teed ja transport, samuti juurdepääs araabiakeelsele televisioonile ja trükimeediale - ja mõnda aega kuni viimase ajani ka riigi poliitika - on seda keelelist pärandit õõnestanud. 2005. aasta seisuga elab linnas 2000 elanikku, kuid viimaste aastakümnete sündmused on elanikkonna suurust mõjutanud.

Ajalugu ja maastik

Maaloula asukoht rängal mäeküljel ja kaljuse maastiku vahel on määranud nii selle arhitektuuri kui ka elukorralduse. Majad on enamasti kivist, kitsad tänavad ja astmeline terrassviljelus on kohalikud tunnused. Linn on ajalooliselt olnud kristliku kultuuri ja araamika keele hoidja: siin on elatud sajandeid ning säilinud traditsioonid ja pühapaigad, mis tõmbasid ligi palverändureid ja õpetlasi. Maaloula ajalugu on seotud nii Ida-Rooma (Bütsants) kui ka hilisemate perioodidega ning kohalikud kloostrid ja kirikud kannavad erinevaid viimaseid sajandeid hõlmavaid kihte.

Keel ja kultuur

Maaloula eripära on peamiselt sellest tulenev keeleline pärand. Lääne-neoaramea (tuntud ka kui lääneariamakeel või western Neo-Aramaic) on otsene järglane antiiksetest aramea murretest ning sisaldab palju iidseid leksikaalseid ja fonoloogilisi jäänuseid. Keelel on olnud ja on jätkuvalt tähtis roll kogukonna identiteedis ning seda kasutatakse mõnel juhul veel igapäevases kõnepruugis ja religioossetes tekstides.

• Keel kannab endas arhailisi vorme, mida on uurinud lingvistid ja etnograafid.
• Samal ajal on aramea keeles palju mõjutusi araabiast, mistõttu noorem põlvkond suhtub tihti kahekeelsusesse või liigub järjest rohkem araabia keele suunas.
• Keele säilitamiseks on tehtud salvestusi, uurimisprojekte ja mõnel juhul loodud õppematerjale, kuid selle edasine püsimine sõltub nii kohaliku kogukonna elujõust kui ka rahvusvahelisest toetusest.

Religioon ja pühapaigad

Religioosselt koosneb elanikkond nii kristlastest kui ka moslemitest. Mõlema kogukonna jaoks on Maaloula oluline paik: kristlased tulevad siia pühakodade ja kloostrite pärast, moslemid elavad tihedalt koos kristlastega ning jagavad kohalikke kommet ja traditsioone. Moslemitest elanike puhul on pärand seda tähelepanuväärsem, et nad ei ole täielikult araablastunud, erinevalt enamikust teistest süürlastest, kes nagu nemadki islamiseerusid sajandite jooksul, kuid võtsid ka araabia keele omaks ja läksid üle "araabia" etnilisele identiteedile.

Kloostrid ja kirikud Maaloulas on tuntud oma ajaloolise väärtuse ja palverändurite jaoks. Lokaalsed pühad, jumalateenistused ja aramea keeles peetavad palved on osa elavast kultuurist.

Sõda, kahjustused ja taastamine

Süüria kodusõda mõjutas tugevalt Maaloulat: alanud konfliktid ja relvastatud rühmituste tegevused 2010. aastate algusest katkestasid rahulikku elu, paljud elanikud põgenesid ja osa kultuurimälestisi sai kahjustada. Pärast relvarahusid ja vallutusi on toimunud taastamistöid, korjatud vahendeid kirikute ja muude pühapaikade parandamiseks ning osa välismaistest organisatsioonidest ja kogukondadest on panustanud taastamisse ja humanitaarabisse. Taastamistöid on kombineeritud ka kohaliku elu taastamise ja keelepärandi säilitamise algatustega, kuid töö jätkub ja on keeruline.

Turism, majandus ja tulevik

Praegusel ajal on Maaloula populaarsus turismisihtkohana oluliselt vähenenud võrreldes rahulikemate aegadega, kuid linnal on potentsiaal kultuuri- ja religiooniturismi ning teaduslike huvide tõttu. Enne konflikti tõi kohale külastajaid nii arheoloogia- ja usuturism kui ka keeleteadlased. Turism ja parem ühendus välismaailmaga oli ka üks tegureid, mis mõjutasid keele muutumist, kuid samas andsid sissetuleku ja säilitustööde võimalusi.

Keegi säilitus- ja taastamisprogrammide edu sõltub lahendustest, mis toetavad nii kohalikku majandust, haridust kui ka kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Maaloula jääb sümboliks elavast sillaosast iidse aramea keele ja tänapäevase Lähis-Ida mitmekultuurilise pärandi vahel.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Maaloula?

K: Mis keelt räägib enamik Maaloula elanikke?

K: Kui paljudes teistes kohtades peale Maaloula räägitakse veel aramea keele läänepoolset haru?

K: Kuidas on kaasaegne transport ja meedia mõjutanud Maaloula keelelist pärandit?

K: Kui suur on Maaloula rahvaarv 2005. aasta seisuga?

K: Millised religioonid on Maaloulas esindatud?

K: Miks on Maaloula keeleline pärand seda tähelepanuväärsem, et seal elavad moslemid?

Otsing