Maastricht

Ajalugu

Esimene asula oli umbes 25000 aastat tagasi. Tõelised püsiasulad (ja mitte ainult jahimehed) rajati vähemalt juba 5000 eKr. 4000 aastat pärast seda rajasid keldid Maastrichtis asula. Arvatavasti kummardasid nad jõe jumalat. Umbes 0 pKr. ehitati Rooma linn, mis teeb Maastrichtist Madalmaade vanima linna (koos Nijmegeniga). Sel ajal kandis Maastricht nime Trajectum ad Mosam. See tähendab teed üle Maasi. Maastrichti Rooma sild ühendas lääne ja ida, mis tegi Maastrichti väga strateegiliseks punktiks. See sild - mis asus Eksterstraati ääres - varises 13. sajandil kokku ja asendati kuulsa St. Servaasi sillaga.

Varase keskaja alguses oli Maastricht väga oluline kristluse leviku seisukohalt Madalmaades. Piiskop Püha Servaas oli 4. sajandil esimene piiskop Madalmaades ja Onze Lieve Vrouwekerki (mis on ühtlasi vanim veel säilinud hoone Madalmaades) võib nimetada kristluse juureks Madalmaades. Servaasi jäänuseid hoitakse Maastrichtis siiani hauakambris.

Maastricht sai linnaõigused üsna varakult, 1204. aastal. Linnal oli strateegiline tähtsus Kaheksakümneaastase sõja ja Napoleoni sõdade ajal. Seetõttu on Maastrichtil kaks linnust: Fort St. Pieter ja Fort St. Jan. Maastrichtil olid ka linnamüürid. Nende müüride jäänused on tänapäevalgi veel näha (eriti Helpoort on üks vähestest veel püsti olevatest linnasadamatest).

20. sajandi alguses oli Maastricht tööstuslinn, kus oli palju tehaseid. Jan Pieter Minckeleers - Maastrichti teadlane - oli esimene, kes avastas söegaasi ja tegi esimesed linnavalgustid kättesaadavaks. 1940. aastal vallutasid Saksa väed Maastrichti. Paljud maalid olid aga peidetud Sint Pietersbergi koobastesse - Maastrichti edelaosas asuvale järsule mäele. Isegi De Nachtwacht oli sinna peidetud. Maastricht vabastati 14. septembril 1944. aastal. 1992. aastal toimus Maastrichtis 1992. aasta Euroopa lepingu sõlmimine, kus ametlikult moodustati EL ja tehti otsus euro kohta.

Minckeleersi kuju Boschstraatil

Topograafia

Maastricht asub Maasi jõe mõlemal kaldal Madalmaade kaguosas ja Limburgi provintsi edelaosas. Maastricht asub orus, Maasvalley's, seega ümbritsevad linna künkad. Linnast edelas asub kuulus St. Pietersberg. Linna lääneservas ei ole linna ja Belgia piiri vahel ruumi. Idas on Savelsbos (mets). Naabervallad on Eijsden ja Visé (B) lõunas, Lanaken (B) ja Riemst (B) läänes, Meerssen ja Valkenburg põhjas ning Margraten idas.

Liiklus ja ühistransport

Linna on lihtne jõuda. Lõunast põhja poole kulgeb maantee (A2; E25) (Madalmaade piires kulgeb see maantee Eijsdenist Amsterdami). Maastrichtist algab ka teine maantee, A79 (suundub itta). Maastrichtis on kaks raudteejaama (Maastricht ja Maastricht Randwyck). Rongid sõidavad Amsterdami, Heerleni, Roermondi ja Brüsselisse (B). Plaanis on taastada vana rongiliin Lanakeni (B). Kui see ühendus taastatakse, on Maastricht rongiga igast suunast kättesaadav.

Maastrichtist paar kilomeetrit põhja pool asub Maastrichti Aacheni lennujaam. See on Madalmaade teine lennujaam.

Valdkonnad

Maastricht jaguneb mitmeks piirkonnaks. Piirkonnad Heer, Amby, St. Pieter ja Wolder olid varem üksikud külad, kuid on nüüd (paar aastakümmet) osa Maastrichti linnast. Hollandi keskstatistikaameti (Centraal Bureau voor de Statistiek; CBS) andmetel võib Maastrichti jagada seitsmeks suuremaks piirkonnaks. Need on järgmised:

1. Keskus. (alad: Binnenstad, Jekerkwartier, Kommelkwartier, Statenkwartier, Boschstraatkwartier, Sint Maartenspoort, Wyck).
2. Edela. (Villapark, Jekerdal, Biesland, Campagne, Wolder, Sint Pieter)
3. Lääne. (Brusselsepoort, Mariaberg, Belfort, Pottenberg, Malpertuis, Caberg, Oud-Caberg, Malberg, Dousberg-Hazendans, Daalhof).
4. Loode. (Boschpoort, Bosscherveld, Frontenkwartier, Belvédère, Lanakerveld)
5. Ida. (Wyckerpoort, Heugemerveld, Wittevrouwenveld, Nazareth, Limmel, Scharn, Amby)
6. Kirde. (Beatrixhaven, Borgharen, Itteren, Meerssenhoven)
7. Kagu). (Randwyck, Heugem, Heer, De Heeg, Vroendaal)

Piirkonnad vastavalt CBSile