Maastricht — Limburgi pealinn, ülikoolilinn ja Maastrichti lepingu sünnipaik

Avasta Maastricht — Limburgi ajalooline pealinn ja elav ülikoolilinn, Maastrichti lepingu sünnikoht. Rikkalik ajalugu, kultuur ja kaasaegne elu ootavad.

Maastricht (limburgi keeles Mestreech) on linn Madalmaade lõunaosas. See on Limburgi provintsi pealinn. Seal elab umbes 120 000 inimest. Maastrichtis on lennujaam ja ülikool (Maastrichti Ülikool).

Esimene asula selles piirkonnas rajati kiviajal umbes 25 000 aastat tagasi; esimese püsiva asula rajasid keldid umbes 500 eKr. Maastricht sai linnaõigused 1204. aastal. Alates 1815. aastast, pärast Napoleoni sõdu, kuulub Maastricht Madalmaadele. Maastrichtis allkirjastati 1992. aasta Euroopa leping, nn Maastrichti leping.

Geograafia ja asukoht

Maastricht asub jõe Maas (hollandi keeles Maas) kallastel, Hollandi lõunaosas, vahetus läheduses Belgia ja Saksamaa piirile. Linn paikneb künklikul maastikul, mille tuntuim osa on Sint-Pietersberg — paljude koopate ja vaadetega paekivimägi. Tänu piiride lähedalolekule on Maastricht osa tihedast kolmeahelikust piiri- ja majanduspiirkonnast, kus inimeste igapäevane elu, töötamine ja ostlemine võivad hõlmata kolme riiki.

Peamised vaatamisväärsused

• Vrijthof — kuulsa ajaloolise väljakuga kesklinnas, kus asuvad restoranid, kohvikud ja sageli toimuvad kultuuriüritused.
• Sint-Servaasbasiliek (Saint Servatius) ja Onze-Lieve-Vrouwekerk — ajaloolised kirikud, mis kuvavad linna keskaegset ajalugu ja arhitektuuri.
• Sint-Servaasbrug — vana sild üle Maase, üks linnapildi sümboleid.
• Sint-Pietersbergi koopad (Maastricht Underground) — moodustatud paekivist, neid kohti kasutatakse ekskursioonideks ja neil on oluline sõjatrauma- ja tööstusajalugu.
• Bonnefanten Museum — linna suur kunstimuuseum, kus on nii klassikalist kui kaasaegset kunsti.
• Keskaegne linnakeraamikat, kitsaid kihilisi tänavaid ning hästi säilinud kindlustusrajatisi, mis pakuvad jalutamiseks ja uurimiseks huvitavat keskkonda.

Ülikool, kultuur ja sündmused

Maastrichti Ülikool) on tuntud rahvusvahelise üliõpilaskonna, ingliskeelsete õppeprogrammide ja probleemipõhise õppe (PBL) poolest. Ülikool tõmbab linna palju noori inimesi ning elavdab kohalikku kultuurielu.

Maastrichtis toimuvad olulised kultuuri- ja ärisündmused, näiteks maailmakuulus kunsti- ja antiigimess TEFAF. Linnas on tugev kohalik kultuuritraditsioon — näiteks karneval (Limburgi «vastelaovend») ning kulinaarsed eripärad nagu piirkondlik vlaai (magus pirukas).

Transport ja ühendused

Maastricht on hästi ühendatud nii maantee- kui raudteevõrguga ning sellest on head ühendused Belgia ja Saksamaa linnadega, näiteks Liege'i ja Aacheni suunal. Linnas asuv lennujaam teenindab nii kohalikke kui rahvusvahelisi lende ning piirkondlikku äritegevust. Samuti on Maastricht jalgrattasõbralik linn ning avalik bussivõrk hõlbustab liikumist keskuse ja eeslinnade vahel.

Majandus ja eluase

Majanduselt toetub Maastricht teenindussektorile, haridusele, uuringutele ja turismile. Piiride lähedus soodustab ristpiirilist kaubandust ja tööhõivet. Linnapildis on ühendatud ajalooline arhitektuur ja modernne linnaplaneerimine, mis pakub elamiskõlblikke linnaosasid nii kohalikele kui rahvusvahelistele elanikutele.

Külastusnõuanded

• Parim aeg linnaga tutvumiseks on kevadest sügiseni, mil on meeldivad jalutuskäigud ja välilaulud.
• Kõndige läbi vanalinna, külastage muuseume ja proovige kohalikke toite.
• Arvestage, et linnas võib olla mitmekeelne keskkond: põhikeel on hollandi keel, kuid sageli kuuleb ka limburgi dialekti ja inglise keelt.

Maastricht on väikese pindalaga, kuid rikkaliku ajaloo, mitmekesise kultuuri ja tugeva rahvusvahelise õhkkonnaga linn, mis sobib nii turismiks, õppimiseks kui lühiajaliseks tööks piiriäärsel alal.

Ajalugu

Esimene asula oli umbes 25000 aastat tagasi. Tõelised püsiasulad (ja mitte ainult jahimehed) rajati vähemalt juba 5000 eKr. 4000 aastat pärast seda rajasid keldid Maastrichtis asula. Arvatavasti kummardasid nad jõe jumalat. Umbes 0 pKr. ehitati Rooma linn, mis teeb Maastrichtist Madalmaade vanima linna (koos Nijmegeniga). Sel ajal kandis Maastricht nime Trajectum ad Mosam. See tähendab teed üle Maasi. Maastrichti Rooma sild ühendas lääne ja ida, mis tegi Maastrichti väga strateegiliseks punktiks. See sild - mis asus Eksterstraati ääres - varises 13. sajandil kokku ja asendati kuulsa St. Servaasi sillaga.

Varase keskaja alguses oli Maastricht väga oluline kristluse leviku seisukohalt Madalmaades. Piiskop Püha Servaas oli 4. sajandil esimene piiskop Madalmaades ja Onze Lieve Vrouwekerki (mis on ühtlasi vanim veel säilinud hoone Madalmaades) võib nimetada kristluse juureks Madalmaades. Servaasi jäänuseid hoitakse Maastrichtis siiani hauakambris.

Maastricht sai linnaõigused üsna varakult, 1204. aastal. Linnal oli strateegiline tähtsus Kaheksakümneaastase sõja ja Napoleoni sõdade ajal. Seetõttu on Maastrichtil kaks linnust: Fort St. Pieter ja Fort St. Jan. Maastrichtil olid ka linnamüürid. Nende müüride jäänused on tänapäevalgi veel näha (eriti Helpoort on üks vähestest veel püsti olevatest linnasadamatest).

20. sajandi alguses oli Maastricht tööstuslinn, kus oli palju tehaseid. Jan Pieter Minckeleers - Maastrichti teadlane - oli esimene, kes avastas söegaasi ja tegi esimesed linnavalgustid kättesaadavaks. 1940. aastal vallutasid Saksa väed Maastrichti. Paljud maalid olid aga peidetud Sint Pietersbergi koobastesse - Maastrichti edelaosas asuvale järsule mäele. Isegi De Nachtwacht oli sinna peidetud. Maastricht vabastati 14. septembril 1944. aastal. 1992. aastal toimus Maastrichtis 1992. aasta Euroopa lepingu sõlmimine, kus ametlikult moodustati EL ja tehti otsus euro kohta.

Minckeleersi kuju Boschstraatil

Topograafia

Maastricht asub Maasi jõe mõlemal kaldal Madalmaade kaguosas ja Limburgi provintsi edelaosas. Maastricht asub orus, Maasvalley's, seega ümbritsevad linna künkad. Linnast edelas asub kuulus St. Pietersberg. Linna lääneservas ei ole linna ja Belgia piiri vahel ruumi. Idas on Savelsbos (mets). Naabervallad on Eijsden ja Visé (B) lõunas, Lanaken (B) ja Riemst (B) läänes, Meerssen ja Valkenburg põhjas ning Margraten idas.

Liiklus ja ühistransport

Linna on lihtne jõuda. Lõunast põhja poole kulgeb maantee (A2; E25) (Madalmaade piires kulgeb see maantee Eijsdenist Amsterdami). Maastrichtist algab ka teine maantee, A79 (suundub itta). Maastrichtis on kaks raudteejaama (Maastricht ja Maastricht Randwyck). Rongid sõidavad Amsterdami, Heerleni, Roermondi ja Brüsselisse (B). Plaanis on taastada vana rongiliin Lanakeni (B). Kui see ühendus taastatakse, on Maastricht rongiga igast suunast kättesaadav.

Maastrichtist paar kilomeetrit põhja pool asub Maastrichti Aacheni lennujaam. See on Madalmaade teine lennujaam.

Valdkonnad

Maastricht jaguneb mitmeks piirkonnaks. Piirkonnad Heer, Amby, St. Pieter ja Wolder olid varem üksikud külad, kuid on nüüd (paar aastakümmet) osa Maastrichti linnast. Hollandi keskstatistikaameti (Centraal Bureau voor de Statistiek; CBS) andmetel võib Maastrichti jagada seitsmeks suuremaks piirkonnaks. Need on järgmised:

1. Keskus. (alad: Binnenstad, Jekerkwartier, Kommelkwartier, Statenkwartier, Boschstraatkwartier, Sint Maartenspoort, Wyck).
2. Edela. (Villapark, Jekerdal, Biesland, Campagne, Wolder, Sint Pieter)
3. Lääne. (Brusselsepoort, Mariaberg, Belfort, Pottenberg, Malpertuis, Caberg, Oud-Caberg, Malberg, Dousberg-Hazendans, Daalhof).
4. Loode. (Boschpoort, Bosscherveld, Frontenkwartier, Belvédère, Lanakerveld)
5. Ida. (Wyckerpoort, Heugemerveld, Wittevrouwenveld, Nazareth, Limmel, Scharn, Amby)
6. Kirde. (Beatrixhaven, Borgharen, Itteren, Meerssenhoven)
7. Kagu). (Randwyck, Heugem, Heer, De Heeg, Vroendaal)

Piirkonnad vastavalt CBSile

Küsimused ja vastused

K: Mis on Madalmaade lõunaosas asuva linna nimi?

Küsimus: Kui palju inimesi elab Maastrichtis?

K: Kas Maastrichtis on lennujaam ja ülikool?

K: Millal asutati selles piirkonnas esimene asula?

K: Kes rajas sinna esimese püsiva asula?

V:: Millal sai Maastricht linnaõigused?

K:: Alates millisest ajast kuulub Maastricht Madalmaadele?

Küsimus:: Milline leping allkirjastati Maastrichtis?

Otsing