Luxembourgi provints (Belgia) — ülevaade, asukoht ja pealinn Arlon
Koordinaadid: 49°41′N 5°49′E / 49.683°N 5.817°E / 49.683; 5.817
Luksemburg (hollandi ja saksa keeles: Luksemburg, luksemburgi keeles: Lëtzebuerg, vallooni keeles: Lussimbork) on Belgia ja Valloonia lõunapoolseim provints. Pindala on 4 443 km2, mis teeb sellest Belgia suurima provintsi pindala järgi. Provintsi maastik kuulub suuresti Ardenni kõrgustikule, kus on rohkelt metsi, järske orge ja jõgesid.
Pealinn on Arlon, mis asub provintsi kagupoolses osas ja on provintsi halduskeskus. Luksemburgi provintsi nimetatakse tihti ka "Belgia Luksemburgiks"; seda ei tohi segi ajada Luksemburgi Suurhertsogiriigiga.
Asukoht ja piirid
Provints asub Belgia lõunaosas Valloonia regioonis. Idas piirneb see Suurhertsogiriigiga Luksemburgiga, läänes ja edelas piirneb Prantsusmaaga ning Belgia sisemistest provintsidest jäävad lähestikku Liège ja Namur. Asukoht muudab provintsi olulise piirialaks, kus on tugevad majandus- ja tööjõuühendused naaberpiirkondadega.
Haldus ja omavalitsused
Luksemburg jaguneb viieks halduspiirkonnaks (arrondissement):
- Arlon
- Bastogne
- Marche-en-Famenne
- Neufchâteau
- Virton
Kokku kuulub provintsisse 44 omavalitsust (communes), mille hulgas on mitmeid väiksemaid linna- ja alevaldiüksusi.
Elanikkond ja keel
Provintsi rahvaarv on suhteliselt hõredalt asustatud võrreldes teiste Belgia provintsidega — elanikke on umbkaudu 285 000 ringis. Põhiline keel on prantsuse keel; idapiirkonnas ja piiri lähedal on laialdaselt kasutuses ka luksemburgi keel ning kohalikud murded (nt gaumi murdekeeled). Keeleline mitmekesisus peegeldab piirkonna ajalugu ja piirialast positsiooni.
Majandus ja eluolu
Majandus põhineb suures osas põllumajandusel, metsandusel, väike- ja keskmise suurusega tööstusel ning teenindussektoril. Oluline on ka piiriülese tööjõu liikumine — paljud provintsi elanikud töötavad Luksemburgi Suurhertsogiriigis. Turism on samuti tähtis majandusharu: piirkonna loodused, matkateed, ajaloolised paigad ja muuseumid meelitavad külastajaid.
Loodus ja turism
Luksemburgi provintsi iseloomustab Ardenni mäestikuline maastik: ulatuslikud metsad, kitsad orud ja maalilised jõevallid (nt Semois). Tuntud paigad ja vaatamisväärsused on näiteks:
- Bastogne — teletuntud II maailmasõja lahingute ja Memory of the Battle of the Bulge'iga seotud paik, Bastogne War Museum;
- Bouillon ja selle keskaegne loss — ajalooline linn Semois'i kõrval;
- Gaume ala lõunas — soojema kliimaga madalamad alad, omanäolised külad ja kultuuripärand;
- Mitmed matkateed, maastikukaitsealad ja looduskaitseprojektid, mis sobivad matkajatele, ratturitele ja loodushuvilistele.
Ajalugu lühidalt
Piirkonna ajalugu on tihedalt seotud nii Belgia kui ka naabermaadega: territooriumi poliitiline kuuluvus on ajalooliselt varieerunud, mis on jätnud jälje keele- ja kultuuripaletti. XX sajandi olulised sündmused, eriti II maailmasõja Ardenni lahingud (sh Bastogne), on osa provintsi mälust ja turismiobjektidest.
Kokkuvõte: Luksemburgi provints on Belgia suurim pindalalt ja looduslikult mitmekesine piirkond, millel on oma eripärane kultuur, piirialane iseloom ning tugev seos nii prantsusekeelse Valloonia kui ka Luksemburgi Suurhertsogiriigiga.
Geograafia
See piirneb (idast alates päripäeva) Luksemburgi Suurhertsogiriigiga, Prantsusmaaga ning Belgia Namuri ja Liège'i provintsidega.
Provintsi kogupindala on 4443 km²2, kuid selle rahvaarv (280 327) ja asustustihedus (63,1 elanikku km² kohta) on Belgia provintsidest kõige väiksem. Samuti on see oluliselt suurem ja oluliselt väiksema rahvaarvuga kui naabruses asuv Luksemburgi Suurhertsogiriik.
Provintsi peamised looduslikud piirkonnad on Belgia Lorraine'i lõunaosas ning Ardennid provintsi kesk- ja põhjaosas.
652 m kõrgune Baraque de Fraiture Vielsalmi vallas on provintsi kõrgeim punkt.
Luksemburgi provintsi peamised jõed on järgmised:
Ajalugu
Pärast Belgia revolutsiooni eraldati provints 1839. aastal Luksemburgi kolmanda jagamisega naaberlinna Luksemburgist ja kuulutati Belgia osaks.
Enamik Luksemburgi elanikest räägib prantsuse keelt, kuid Luksemburgi Suurhertsogiriigi piiri lähedal asuvas Arelerlandis elab väike Luksemburgi keelt kõnelev vähemus.
Haldusosakond
Luksemburgi provints on jagatud 5 arrondissemendiks ja kokku 44 omavalitsusüksuseks.
Omavalitsused arrondissementide kaupa koos nende numbritega kaardil | ||
Arlon | Bastogne | Marche-en-Famenne |
|
|
|
Neufchâteau | Virton | |
|
|


Namuri haldusüksuste kaart (nimed on esitatud järgmises tabelis)

Provintsipalee Arlonis.


Ardennid


Torgny : Belgia lõunapoolseim linn.
Rahvaarv arrondissementide kaupa
Rahvaarv iga aasta 1. jaanuaril.
Arrondissement | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |
Arlon | 55,593 | 56,392 | 57,376 | 57,850 | 58,463 | 59,204 |
Bastogne | 43,444 | 44,012 | 44,555 | 45,061 | 45,453 | 45,705 |
Marche-en-Famenne | 53,123 | 53,593 | 54,003 | 54,214 | 54,797 | 55,228 |
Neufchâteau | 58,151 | 58,726 | 59,385 | 59,861 | 60,368 | 60,791 |
Virton | 50,867 | 51,361 | 51,631 | 52,037 | 52,271 | 52,710 |
Luksemburgi provints | 261,178 | 264,084 | 266,950 | 269,023 | 271,352 | 273,638 |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Luksemburgi pealinn?
V: Luksemburgi pealinn on Arlon, mis asub provintsi kaguosas.
K: Milliseid keeli räägitakse Luksemburgis?
V: Luksemburgis räägitakse prantsuse, hollandi, saksa, luksemburgi ja vallooni keelt.
K: Kas Luksemburg on osa Belgiast?
V: Jah, Luksemburg on Belgia ja Valloonia provints.
K: Kas Luksemburg on seotud Luksemburgi Suurhertsogiriigiga?
V: Ei, Luksemburgi ei tohi segi ajada Luksemburgi Suurhertsogiriigiga.
K: Kus asub Luksemburg geograafiliselt?
V: Luksemburg asub Belgia ja Valloonia kõige lõunapoolsemas piirkonnas.
K: Mitu keelt räägitakse Luksemburgis?
V: Luxembergis räägitakse viit keelt - prantsuse, hollandi, saksa, luksemburgi ja vallooni keelt.