Grevenmacher — Luksemburgi endine rajoon: asukoht, suurus ja faktid
Avasta Grevenmacher — Luksemburgi endine idapoolne rajoon: asukoht, pindala 524,8 km², elanike arv, ajaloolised ja huvitavad faktid.
Koordinaadid: 49°40′N 6°27′E / 49.667°N 6.450°E / 49.667; 6.450
Grevenmacheri rajoon (Luksemburgi: Gréiwemaacher) oli üks kolmest Luksemburgi Suurhertsogiriigi rajoonist. Selle pealinn oli Grevenmacher. Rajoon hõlmas riigi idapoolsemaid alasid ja ulatus Moselle'i oru piirkonda, olles tuntud viinamarjade kasvatamise ning Moselle'i veinitraditsiooni poolest.
Üldised andmed
Grevenmacheri rajoon kaotati riikliku haldusreformiga 2015. aastal ning selle ülesanded jaotusid riigi allüksuste vahel ümber. Enne kaotamist oli see idapoolseim ning kolmest rajoonist pindalalt väikseim — pindala 524,8 km2. See oli ka kõige väiksema elanike arvuga rajoon: seal elas umbes 64 978 elanikku ja asustustihedus oli 56,2 elanikku/km².
Geograafia ja loodus
Rajoon hõlmas künklikke alasid ja oruorgu, mille keskseks veerežiimiks oli Moselle'i jõgi. Idapiiril moodustas Moselle sageli piiri Saksamaaga ning oru lõunapoolsemad osad on tuntud viljakate viinamarjaistanduste poolest. Rajooni lääne- ja põhjapiiri moodustasid Luksemburgi teised rajoonid, mistõttu Grevenmacher paiknes riigi idapoolses nurgas.
Administratiivjaotus ja olulised asulad
Grevenmacheri rajoon koosnes kolmest kantonist: Echternach, Grevenmacher ja Remich, mis omakorda jagunesid mitmeks vallaks (commune). Rajooni tähtsamate linnade ja alevike hulka kuulusid Grevenmacher, Echternach ja Remich. Echternach on tuntud oma ajaloolise abtei ja rahvapärandi poolest, seal toimub näiteks Echternachi tantsuprotsessioon, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Majandus ja kultuur
Majuanduse põhialuseks olid viinamarjakasvatus ja veinivalmistus Moselle'i kallastel, aga ka turism — eriti loodushuvilised ja veinireisijad. Rajooni tuntuimad vaatamisväärsused hõlmasid maalilisi viinamarjaistandusi, Müllerthali ("Väike Šveits") kivimoodustisi ning spaakuurorte, mis meelitavad külastajaid nii kodu- kui välismaalt.
Ajalugu
Grevenmacheri rajoon oli osa Luksemburgi traditsioonilisest haldusjaotusest kuni 2015. aastani, mil piirkondade (rajoonide) administratiivne roll kaotati. Alates sellest ajast toimivad riigis teistsugused haldustruktuurid, kuid piirkonna ajalooline ja kultuuriline identiteet säilib läbi kohalike omavalitsuste, viinamarjakasvatuse ja turismi.
Kuigi rajoon kui haldusüksus enam ei eksisteeri, jäävad Grevenmacheri ala looduse, veinitraditsiooni ja ajalooliste paikade poolest oluliseks osaks Luksemburgi kultuurilisest ja majanduslikust maastikust.
Ajalugu
Kui 24. veebruaril 1843. aastal loodi rajoonid, oli Grevenmacher üks kolmest maakonnast.
2012. aastal liideti Burmerange'i ja Wellensteini kommuunid Schengeni kommuuniga. Seega muutus omavalitsusüksuste arv 26-lt 24-le.
Geograafia
Grevenmacheri piirkond piirneb põhjas Saksamaa Rheinland-Pfalzi liidumaaga, idas Saksamaa Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaaga, lõunas Prantsusmaaga (Moselle'i departemanguga) ja läänes Luksemburgi piirkonnaga.
Koostis
Diekirchi piirkonda kuulub 3 kantonit ja 24 kommuuni.
| Canton | Piirkond | Rahvastik | Tihedus | Kommuunid | ||
| 1 | Echternach | 185.5 | 17,477 | 94.2 | 8 | |
| 2 | 211.4 | 27,295 | 129.1 | 8 | ||
| 3 | Remich | 127.9 | 20,206 | 158.0 | 8 |
Kantonid ja nende kommuunid
- Echternach
- Beaufort
- Bech
- Berdorf
- Consdorf
- Echternach
- Mompach
- Rosport
- Waldbillig
- Grevenmacher
- Betzdorf
- Biwer
- Flaxweiler
- Grevenmacher
- Junglinster
- Manternach
- Mertert
- Wormeldange
- Remich
- Bous
- Dalheim
- Lenningen
- Mondorf-les-Bains
- Remich
- Schengen
- Stadtbredimus
- Waldbredimus
Viinamarjaistandused Moseli orus Machtumi lähedal, Wormeldange
Moseli jõgi Ehneni, Wormeldange'i lähedal
Küsimused ja vastused
K: Milline oli Grevenmacheri ringkond?
V: Grevenmacheri ringkond oli üks Luksemburgi Suurhertsogiriigi kolmest ringkonnast.
K: Milline oli Grevenmacheri ringkonna pealinn?
V: Grevenmacheri rajooni pealinn oli Grevenmacher.
Küsimus: Millal Luksemburgi ringkonnad kaotati?
V: Luksemburgi ringkonnad kaotati 2015. aastal.
K: Kas Grevenmacheri ringkond oli kolmest ringkonnast suurim või väikseim?
V: Grevenmacheri ringkond oli kolmest ringkonnast väikseim.
K: Kui suur oli Grevenmacheri ringkonna pindala?
V: Grevenmacheri ringkonna pindala oli 524,8 km2 (202,6 ruutmiili).
Küsimus: Kui suur oli Grevenmacheri ringkonna rahvaarv?
V: Grevenmacheri ringkonna rahvaarv oli 64 978 elanikku.
Küsimus: Milline oli Grevenmacheri rajooni asustustihedus?
V: Grevenmacheri rajooni rahvastikutihedus oli 56,2 elanikku/km².
Otsige