Koordinaadid: 49°40′N 6°27′E / 49.667°N 6.450°E / 49.667; 6.450

Grevenmacheri rajoon (Luksemburgi: Gréiwemaacher) oli üks kolmest Luksemburgi Suurhertsogiriigi rajoonist. Selle pealinn oli Grevenmacher. Rajoon hõlmas riigi idapoolsemaid alasid ja ulatus Moselle'i oru piirkonda, olles tuntud viinamarjade kasvatamise ning Moselle'i veinitraditsiooni poolest.

Üldised andmed

Grevenmacheri rajoon kaotati riikliku haldusreformiga 2015. aastal ning selle ülesanded jaotusid riigi allüksuste vahel ümber. Enne kaotamist oli see idapoolseim ning kolmest rajoonist pindalalt väikseim — pindala 524,8 km2. See oli ka kõige väiksema elanike arvuga rajoon: seal elas umbes 64 978 elanikku ja asustustihedus oli 56,2 elanikku/km².

Geograafia ja loodus

Rajoon hõlmas künklikke alasid ja oruorgu, mille keskseks veerežiimiks oli Moselle'i jõgi. Idapiiril moodustas Moselle sageli piiri Saksamaaga ning oru lõunapoolsemad osad on tuntud viljakate viinamarjaistanduste poolest. Rajooni lääne- ja põhjapiiri moodustasid Luksemburgi teised rajoonid, mistõttu Grevenmacher paiknes riigi idapoolses nurgas.

Administratiivjaotus ja olulised asulad

Grevenmacheri rajoon koosnes kolmest kantonist: Echternach, Grevenmacher ja Remich, mis omakorda jagunesid mitmeks vallaks (commune). Rajooni tähtsamate linnade ja alevike hulka kuulusid Grevenmacher, Echternach ja Remich. Echternach on tuntud oma ajaloolise abtei ja rahvapärandi poolest, seal toimub näiteks Echternachi tantsuprotsessioon, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Majandus ja kultuur

Majuanduse põhialuseks olid viinamarjakasvatus ja veinivalmistus Moselle'i kallastel, aga ka turism — eriti loodushuvilised ja veinireisijad. Rajooni tuntuimad vaatamisväärsused hõlmasid maalilisi viinamarjaistandusi, Müllerthali ("Väike Šveits") kivimoodustisi ning spaakuurorte, mis meelitavad külastajaid nii kodu- kui välismaalt.

Ajalugu

Grevenmacheri rajoon oli osa Luksemburgi traditsioonilisest haldusjaotusest kuni 2015. aastani, mil piirkondade (rajoonide) administratiivne roll kaotati. Alates sellest ajast toimivad riigis teistsugused haldustruktuurid, kuid piirkonna ajalooline ja kultuuriline identiteet säilib läbi kohalike omavalitsuste, viinamarjakasvatuse ja turismi.

Kuigi rajoon kui haldusüksus enam ei eksisteeri, jäävad Grevenmacheri ala looduse, veinitraditsiooni ja ajalooliste paikade poolest oluliseks osaks Luksemburgi kultuurilisest ja majanduslikust maastikust.