Guayana Esequiba
Guayana Esequiba on nimi, mille Venezuela annab piirkonnale, millele ta pretendeerib Guyana lääneosas. Selle pindala on 159 500 ruutkilomeetrit. Guyana jaoks on see piirkond jagatud kuueks halduspiirkonnaks: Barima-Waini, Cuyuni-Mazaruni, Pomeroon-Supenaam, Potaro-Siparuni, Upper Takutu-Upper Essequibo ja Essequibo Islands-West Demerara.
Hispaania esitas oma esimese nõude sellele piirkonnale 10. juuli 1788. aasta aruandes:
On öeldud, et Orinoco lõunarannik alates Barima punktist, mis asub enam-vähem 20 miili sisemaal, kuni Curucima ojani on madal ja soine maa, mistõttu on kogu see ala kasutu, kuna seal leidub väga vähe viljakat maad ja vaevalt, et seal on savannid ja karjamaad, ning seda ei võeta arvesse; Seega, võttes peamiseks aluseks nimetatud Curucima oja või Imataka suures harus asuva ahela ja harja punkti, tõmmatakse kujuteldav joon, mis kulgeb lõuna-kagu suunas, järgides samanimelise harja nõlvu, mida läbivad Aguire, Arature, Amacuro ja teised jõed, 20 leili kaugusel, otse Cuyuni jõeni; sealt edasi Masaruni ja Essequibo jõgedeni, paralleelselt Berbise ja Surinama allikatega; see on suund, mida kavandatavad uued asulad ja sihtasutused peavad järgima.
1840. aastal nõudis Venezuela kogu Essequibo jõest lääne pool asuvat Guyanat - 62% tolleaegsest Briti Guajaanast. Suurbritannia ja Venezuela vaidlesid Briti Guajaana ja Venezuela vahelise piiri üle suure osa 19. sajandist. veebruaril 1881. aastal tegi Venezuela Suurbritannias tollasele välisministrile lord Grenville'ile saadetud märkuses ettepaneku, et piirijoon algab punktist, mis asub ühe miili kaugusel Moruka jõest põhja pool, kulgeb sealt lääne suunas kuni 60. meridiaanini ja kulgeb piki seda meridiaani lõuna suunas. See oleks andnud Barima piirkonna Venezuelale. Venezuela valitsus muutis vahekohtule esitatud kohtuasjas oma nõuet Essequibo jõest lääne pool asuva piirkonna kohta ja väitis, et piir peaks kulgema Moruka jõe suudmest lõuna suunas Cuyuni jõeni, kus see kohtub Mazaruni jõega, ja seejärel mööda Essequibo idakalda Brasiilia piirini. Suurbritannia ja Venezuela nõustusid 1899. aastal kohtu otsusega.
Venezuela tõstatas küsimuse uuesti 1962. aastal, neli aastat enne seda, kui Guyana sai Suurbritanniast iseseisvuse. Genfis 1966. aastal toimunud kohtumisel leppisid mõlemad riigid kokku, et ÜRO peasekretäri esindaja esitab ideid vaidluse rahumeelseks lahendamiseks. Kahe riigi ja peasekretäri esindaja vahel on endiselt diplomaatilised kontaktid.
Guyana iseseisvuse tunnustamise kohta 26. mail 1966 ütles Venezuela:
Venezuela tunnustab uue riigi territooriumina Essequibo jõe paremast kaldast ida pool asuvat ala ning kordab uue riigi ja rahvusvahelise üldsuse ees, et ta jätab endale selgesõnaliselt territoriaalse suveräänsuse õigused kogu eespool nimetatud jõe läänekaldal asuva ala üle. Seega on Guyana-Essequibo territoorium, mille suhtes Venezuela jätab endale selgesõnaliselt suveräänsed õigused, piirneb idas uue Guyana riigi poolt Essequibo jõe keskjoonega, mis algab selle lähtest ja ulatub kuni selle suubumiseni Atlandi ookeani.
Alates 1970. aastast koostatud Venezuela kaardid näitavad kogu Essequibo idakalda piirkonda, sealhulgas jões olevaid saari, Venezuela territooriumina. Mõnel kaardil on Essequibo lääneosa nimetatud "taastamisvööndiks".
Venezuela taotleb piirkondi 1, 2, 5, 7, 8 ja 10 ehk 62% Guyana territooriumist.
Kaardil on näidatud: * äärmine piir, mida Suurbritannia väidab* Praegune piir (ligikaudselt) ja* äärmine piir, mida Venezuela väidab.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis nime annab Venezuela piirkonnale, mida ta väidab end olevat Guyana lääneosas?
V: Venezuela nimetab seda piirkonda Guayana Esequibaks.
K: Kui suur on selle piirkonna pindala?
V: Selle piirkonna pindala on 159 500 ruutkilomeetrit.
K: Kuidas on see ala Guyana jaoks jaotatud?
V: Guyana puhul on see piirkond jagatud kuueks halduspiirkonnaks - Barima-Waini, Cuyuni-Mazaruni, Pomeroon-Supenaam, Potaro-Siparuni, Upper Takutu-Upper Essequibo ja Essequibo Islands-West Demerara.
K: Millal esitas Hispaania esimest korda nõude sellele piirkonnale?
V: Hispaania esitas oma esimese nõude sellele piirkonnale 10. juuli 1788. aasta aruandes.
K: Mida Venezuela 1840. aastal algselt nõudis?
V: 1840. aastal nõudis Venezuela kogu Guyanat lääne pool Essequibo jõge - 62% tolleaegsest Briti Guajaanast.
K: Millist piirijoont soovitas Venezuela 1881. aastal?
V: 1881. aastal pakkus Venezuela välja piirijoone, mis algab punktist, mis asub ühe miili kaugusel Moruka jõest põhja pool, ja kulgeb sealt lääne suunas kuni 60. meridiaanini, mis kulgeb piki seda meridiaani lõuna suunas. See oleks andnud Barima piirkonna Venezuelale.
Küsimus: Milline kokkulepe sõlmiti 1899. aastal Suurbritannia ja Venezuela vahel?
V: Suurbritannia ja Venezuela nõustusid 1899. aastal vahekohtu otsusega seoses nende piirivaidlusega Briti Guajaana ja Venezuela territooriumi üle.
