Essequibo (Guayana Esequiba) — vaidlustatud piirkond Guyana ja Venezuela vahel

Essequibo (Guayana Esequiba) — vaidlustatud 159 500 km² piirkond Guyana ja Venezuela vahel: ajalugu, piirivaidlus, geopoliitika ja tänased tagajärjed.

Guayana Esequiba (tuntud ka inglise keeles kui Essequibo) on nimetus piirkonnale, mille üle on pikka aega kestnud territoriaalne vaidlus Guyana ja Venezuela vahel. Venezuela kasutab nimetust Guayana Esequiba ja kehtestab oma ajaloolisel ja õiguslikul alusel nõudeid Essequibo lääneosa üle. Piirkonna pindala on ligikaudu 159 500 ruutkilomeetrit, ning Guyana haldusjaotuse järgi kuulub see ala kuue haldusalasse: Barima-Waini, Cuyuni-Mazaruni, Pomeroon-Supenaam, Potaro-Siparuni, Upper Takutu-Upper Essequibo ja Essequibo Islands-West Demerara. Alal asuvad hõredalt asustatud sisemaa metsad, suured jõgikonnad, saared Essequibo jões ning olulised loodus- ja toorravarad.

Ajaloost lühidalt

Venezuela (tollal koos Hispaania pärandiga seotud õigusi toetades) esitas esimesi territoriaalseid nõudeid sellele alale juba 18. sajandil. Artiklis kirjeldatud 1788. aasta hispaania allikast algab vaidluse pikaajaline dokumenteerimine:

Hispaania esitas oma esimese nõude sellele piirkonnale 10. juuli 1788. aasta aruandes:

On öeldud, et Orinoco lõunarannik alates Barima punktist, mis asub enam-vähem 20 miili sisemaal, kuni Curucima ojani on madal ja soine maa, mistõttu on kogu see ala kasutu, kuna seal leidub väga vähe viljakat maad ja vaevalt, et seal on savannid ja karjamaad, ning seda ei võeta arvesse; Seega, võttes peamiseks aluseks nimetatud Curucima oja või Imataka suures harus asuva ahela ja harja punkti, tõmmatakse kujuteldav joon, mis kulgeb lõuna-kagu suunas, järgides samanimelise harja nõlvu, mida läbivad Aguire, Arature, Amacuro ja teised jõed, 20 leili kaugusel, otse Cuyuni jõeni; sealt edasi Masaruni ja Essequibo jõgedeni, paralleelselt Berbise ja Surinama allikatega; see on suund, mida kavandatavad uued asulad ja sihtasutused peavad järgima.

19. sajandil ja eriti 1840. aastal esitas Venezuela laialdasemaid nõudeid kogu Essequibo jõest lääne pool asuva territooriumi suhtes — tol ajal moodustas see suur osa Briti Guajaanast. Suur osa 19. sajandi diplomaatilisest pingest keskendus just sellele piirile ja lõplikku lahendust ei saavutatud ilma välisriikide osaluseta. 1881. aastal tegid Venezuelalt ja Briti poolt pakutud ettepanekud jooni piirile, aga vaidlused jätkusid kuni arbitraaži ja kohtuasi järjestusteni.

1899. aasta rahvusvaheline arbitraažiotsus andis piiri kiidetud lahendi, mis oli seni aluseks Guyana (toona Briti Guajaana) ja Venezuela vaidlusele. 20. sajandil aga taasärkasid Venezuelalt esitatud kaebused ja erinevad kartograafilised väljapanekud, mis tähistasid, et vaidlus pole sootuks lahendatud.

20. sajand ja Geneva kokkulepe

1962. aastal Venezuela taasavaldas oma nõudeid piirkonna osas, neli aastat enne Guyana iseseisvumist Suurbritanniast. 1966. aastal sõlmiti Genfis Geneva kokkulepe, mille kohaselt leppisid pooled kokku anda ÜRO peasekretäri esindajale (Good Offices) ülesanne aidata vaidlust rahumeelselt lahendada. Kokku lepiti katsetes dialoogi ja vahendamise kaudu leida lõplik lahendus ning säilitada stabiilsus piirkonnas. Diplomaatilised kontaktid kahe riigi ja peasekretäri esindaja vahel on sellest ajast olnud püsivad, kuigi lahendusteni jõudmine on osutunud keerukaks.

Guyana iseseisvuse tunnustamise kohta 26. mail 1966 ütles Venezuela:

Venezuela tunnustab uue riigi territooriumina Essequibo jõe paremast kaldast ida pool asuvat ala ning kordab uue riigi ja rahvusvahelise üldsuse ees, et ta jätab endale selgesõnaliselt territoriaalse suveräänsuse õigused kogu eespool nimetatud jõe läänekaldal asuva ala üle. Seega on Guyana-Essequibo territoorium, mille suhtes Venezuela jätab endale selgesõnaliselt suveräänsed õigused, piirneb idas uue Guyana riigi poolt Essequibo jõe keskjoonega, mis algab selle lähtest ja ulatub kuni selle suubumiseni Atlandi ookeani.

1899. aasta arbitraaž ja hilisemad õiguslikud sammud

1899. aasta arbitraaž otsustas tollase nii-öelda lõpliku piiri, mis andis suurt osa vaidlusalusest alast Britannia kontrolli alla. Venezuela on aga hiljem esitanud väiteid, et see otsus oli ajalooliselt ebaõiglane või ebaaus, mida Venezuela on kasutanud aluseks selle, miks rahvusvaheline õiguslik lahendus tuleb uuesti läbi vaadata.

2018. aastal pöördus Guyana Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) poole, püüdes saada deklaratsiooni, et 1899. aasta arbitraažotsus on lõplik ja õigustühisuse väited ei kehti. Venezuela vaidlustas ICJ jurisdiktsiooni, kuid 2020. aastal otsustas ICJ, et tal on jurisdiktsioon vaidluse käsitlemiseks. Pärast seda on menetlus jätkunud ja rahvusvaheline õiguslik protsess oli aktiivne ka aastatel, mille kohta on andmeid kuni 2024. aasta keskpaigani — lõplik otsus sellel kohtuasjal veel ei olnud kuupäevale 2024. aasta juuniks.

Geograafia, loodus ja majanduslik tähtsus

Essequibo piirkond sisaldab suurt osa Guyana sisemaast: laialdaselt metsastunud alasid, suuri jõgesid (eeskätt Essequibo, mis on riigi suurim jõgi), rikkaid bioloogilisi kooslusi ja erinevaid saari jõe alamjooksul. Piirkonnas tegutsevad kohalike kogukondade kõrval ka kaevandus- ja metsandussektorid; ajaloos on piirkonnas kaevatud kulda ja muid mineraale ning leidub olulist puidutööstust.

21. sajandi keskpaik tõi vaidlusele uue mõõtme: merel avastatud naftavarud (näiteks avastused Stabroek Blocki alal, kus on leitud suuremahulisi naftavälju) tõstsid nii majanduslikke kui geopoliitilisi pingeid, sest kontrolli all oleval territoriaalpiirkonnal on suured otsesed tulupotentsiaalid. See on andnud vaidlusele täiendava rahvusvahelise tähelepanu ja pannud mõlema riigi huvid tugevamalt vastamisi nähtavale.

Rahvastik ja kultuur

Essequibo lääneosa on suhteliselt hõreda asustusega. Seal elavad nii tuntud ramified Guyana elanikkonna elemendid (pomeroonide ja saarte kogukonnad) kui ka mitmed põlisrahvad ja rändavad kogukonnad, kes sõltuvad peamiselt traditsioonilisest maaharidusest, kalapüügist, jahindusest ning paljudes kohtades ka kuldavaatlustest ja metsandustegevusest. Piirkonna looduslikku olulisust rõhutavad kaitsealade ja rahvusparkide olemasolu ning bioloogiline mitmekesisus.

Diplomaatilised ja julgeolekuaspektid

Vaidlus on mõjutanud kahe riigi suhteid ja piirkonna julgeolekut: aeg-ajalt on esinenud pinget, diplomaatilisi proteste ja kartograafilisi avaldusi. Samas on mõlemad riigid hoidnud ametlikke vahendamiskanaleid avatud — eriti Geneva kokkuleppe kaudu määratud ÜRO peasekretäri esindaja Good Offices-mehhanismi raames. Rahvusvaheline kogukond on samuti kutsutud üles soodustama rahumeelset lahendust, et vältida eskaleerumist ja tagada stabiilsus regiooni majanduslikuks arenguks.

Praegune olukord (seisuga 2024)

• Vaidlus püsib: asjade õiguslik lahendus on jätkuvalt rahvusvahelise kohtu menetluse objekt — Guyana on esitanud asja ICJ-sse ja menetlus on olnud käimas pärast 2020. aasta otsust, mil kohus leidis, et tal on jurisdiktsioon vaidluse menetlemiseks.
• Praktilised tagajärjed: vaidlus mõjutab investeeringuid ja piirkonna arengut ning juhib rahvusvahelist tähelepanu eriti seoses merel leitud naftavaramute ekspluateerimisega.
• Diplomaatilised kanalid: Geneva kokkuleppe alusel toimuv Good Offices-mehhanism on jäänud oluliseks platvormiks, kus otsitakse rahumeelseid lahendusi ja hoitakse suhteid avatuna.

Kokkuvõte

Essequibo ehk Guayana Esequiba on nii geograafiliselt kui poliitiliselt oluline piirkond, mille kuulumine on vaidluse objektiks Venezeula ja Guyana vahel juba mitu sajandit. Vaidluse tuumaks on nii ajaloolised territoriaalsed pretensioonid kui ka tänapäevased majanduslikud huvid (eriti nafta ja muude loodusvaradega seoses). Rahvusvaheline õiguslik menetlus ning diplomaatilised pingutused püüavad leida kestvat ja rahumeelset lahendust, kuid lõplik kokkulepe puudub (seisuga 2024) ning küsimus on endiselt aktuaalne nii piirkondlikus kui globaalsetes kontekstides.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis nime annab Venezuela piirkonnale, mida ta väidab end olevat Guyana lääneosas?

K: Kui suur on selle piirkonna pindala?

K: Kuidas on see ala Guyana jaoks jaotatud?

K: Millal esitas Hispaania esimest korda nõude sellele piirkonnale?

K: Mida Venezuela 1840. aastal algselt nõudis?

K: Millist piirijoont soovitas Venezuela 1881. aastal?

Küsimus: Milline kokkulepe sõlmiti 1899. aastal Suurbritannia ja Venezuela vahel?

Otsing