Liiga on vana pikkusühik, mis pärineb algselt keldi traditsioonist (keldi). Algupäraselt tähistas see vahemaad, mille inimene suutis läbida umbes ühe tunni jooksul. Roomlased võtsid liiga kasutusele ja sellest kujunes ühtlasem mõõtühik, mis levis laiemalt kogu Lääne-Euroopas ning hiljem ka Ladina-Ameerikas. Liiga täpne pikkus on ajalooliselt piirkonniti ja ajaperiooditi erinenud.

Mõõtühiku suurus ja varieerumine

Liiga ei olnud ühtne standard: selle väärtus sõltus riigist, ajast ja kasutusvaldkonnast. Inglise keelt kõnelevates riikides oli liiga tavaliselt kolm miili (4,828032 kilomeetrit) maismaal või kolm meremiili (5,556 km) merel. Samas on teistes keeltes ja piirkondades liigilised ühikud olnud lühemad või pikemad:

  • Prantsuse lieue ja hispaania legua varieerusid: need võisid jääda mõnekilomeetrise kuni ligikaudu 4–6 km suuruse vahemikku, sõltuvalt kohalikust standardist.
  • Portugali ja Ladina-Ameerika piirkondades oli legua samuti erineva pikkusega, sageli mõne kilomeetri kuni 6 km ringis.

Sarnaselt teiste ajalooliste mõõtühikutega määras kohalik mõõdusüsteem ja administratiivne tava täpse väärtuse, mistõttu on oluline kontrollida konkreetse aja ja koha standardit, kui kasutatakse ajaloolisi allikaid.

Ajaloost ja kasutusest

Liiga (ladina keeles tihti dokumenteeritud kui leuga jt vormid) sai tuntuks just seoses rahvusvahelise liikumise, kaubanduse ja meresõiduga. Merel kasutati sageli mereliiga, mis seostus meremiiliga ja oli mugav navigatsioonisihiks; maismaal oli liiga praktiline nii administreerimisel kui ka kirjeldustel, sest see peegeldas inimeste liikumiskiirust jalgsikäigu või hobuse peal.

Kirjanduses kasutatakse mõistet league tihti ka ajaloolise või rahvusvahelise tähendusega — mõnikord viidatakse konkreetsele hispaania-, portugali- või prantsuse‑liigale, teinekord aga üldisemalt lühikesele, kuid märkimisväärsele vahemaale. Kuulsaks näitena võib tuua Jules Verne’i teose pealkirja «Twenty Thousand Leagues Under the Sea», kus „league” viitab suurele merelisele kaugusele.

Moodne olukord

Tänapäeval on liiga peaaegu täielikult asendatud rahvusvaheliste standarditega (meetrites ja kilomeetrites) ning ametlikult enamasti kõrvale jäetud. Meres kasutakse nüüd meeleldi meremiili (nautical mile) ja maismaal kilomeetrit või miili vastavalt riiklikule süsteemile. Siiski jääb liiga osaks ajaloolisest pärandist, kirjandusest ja mõningatest geograafilistest nimetustest ning seda kohtab vanades dokumentides, kaartidel ja kirjanduses.