Liiga (mõõtühik) — ajalooline pikkusühik (miilid, km)
Liiga (mõõtühik) — ajalooline pikkusühik: keldi ja Rooma päritolu, kasutus maismaa- ja meremiilidega; selgitus ning võrdlus miilide ja kilomeetritega.
Liiga on vana pikkusühik, mis pärineb algselt keldi traditsioonist (keldi). Algupäraselt tähistas see vahemaad, mille inimene suutis läbida umbes ühe tunni jooksul. Roomlased võtsid liiga kasutusele ja sellest kujunes ühtlasem mõõtühik, mis levis laiemalt kogu Lääne-Euroopas ning hiljem ka Ladina-Ameerikas. Liiga täpne pikkus on ajalooliselt piirkonniti ja ajaperiooditi erinenud.
Mõõtühiku suurus ja varieerumine
Liiga ei olnud ühtne standard: selle väärtus sõltus riigist, ajast ja kasutusvaldkonnast. Inglise keelt kõnelevates riikides oli liiga tavaliselt kolm miili (4,828032 kilomeetrit) maismaal või kolm meremiili (5,556 km) merel. Samas on teistes keeltes ja piirkondades liigilised ühikud olnud lühemad või pikemad:
- Prantsuse lieue ja hispaania legua varieerusid: need võisid jääda mõnekilomeetrise kuni ligikaudu 4–6 km suuruse vahemikku, sõltuvalt kohalikust standardist.
- Portugali ja Ladina-Ameerika piirkondades oli legua samuti erineva pikkusega, sageli mõne kilomeetri kuni 6 km ringis.
Sarnaselt teiste ajalooliste mõõtühikutega määras kohalik mõõdusüsteem ja administratiivne tava täpse väärtuse, mistõttu on oluline kontrollida konkreetse aja ja koha standardit, kui kasutatakse ajaloolisi allikaid.
Ajaloost ja kasutusest
Liiga (ladina keeles tihti dokumenteeritud kui leuga jt vormid) sai tuntuks just seoses rahvusvahelise liikumise, kaubanduse ja meresõiduga. Merel kasutati sageli mereliiga, mis seostus meremiiliga ja oli mugav navigatsioonisihiks; maismaal oli liiga praktiline nii administreerimisel kui ka kirjeldustel, sest see peegeldas inimeste liikumiskiirust jalgsikäigu või hobuse peal.
Kirjanduses kasutatakse mõistet league tihti ka ajaloolise või rahvusvahelise tähendusega — mõnikord viidatakse konkreetsele hispaania-, portugali- või prantsuse‑liigale, teinekord aga üldisemalt lühikesele, kuid märkimisväärsele vahemaale. Kuulsaks näitena võib tuua Jules Verne’i teose pealkirja «Twenty Thousand Leagues Under the Sea», kus „league” viitab suurele merelisele kaugusele.
Moodne olukord
Tänapäeval on liiga peaaegu täielikult asendatud rahvusvaheliste standarditega (meetrites ja kilomeetrites) ning ametlikult enamasti kõrvale jäetud. Meres kasutakse nüüd meeleldi meremiili (nautical mile) ja maismaal kilomeetrit või miili vastavalt riiklikule süsteemile. Siiski jääb liiga osaks ajaloolisest pärandist, kirjandusest ja mõningatest geograafilistest nimetustest ning seda kohtab vanades dokumentides, kaartidel ja kirjanduses.
Vana-Rooma
Liigat kasutas Vana-Rooma, kes määratles seda kui 11 ⁄2 Rooma miili (7500 Rooma jalga või 2,22 km). Päritolu on "leuga gallica" (ka: leuca Gallica), Gallia liiga. Antiikliiga oli lühike, kuid aja jooksul muutus see ühik pikemaks.
Argentina
Argentinas on liigas 5 km pikkune vahemaa.
Brasiilia
Brasiilias oli liigas 6 km, kuid seda ei kasutata enam.
Prantsusmaa
Prantsuse liigal olid eri aegadel erinevad väärtused: 10 000, 12 000, 13 200 ja 14 400 Prantsuse jalga, umbes 3,25 km kuni umbes 4,68 km. Mõnda aega kasutati seda koos meetermõõdustikuga, kuid praegu seda enam ei kasutata. Prantsuse liiga oli kolm meremiili.
Mehhiko
Mehhiko maapiirkondades kasutatakse liigat ikka veel tavaliselt algses tähenduses, mis tähendab, kui kaugele inimene suudab tunnis kõndida. Seega on liig mööda head teed tasasel pinnasel pikem kui liig mööda rasket teed ebatasasel pinnasel.
Hispaania
Hispaania liiga oli algselt kehtestatud fikseeritud mõõtühikuna, mille pikkus oli 5000 varat (Hispaania jardi), mis on umbes 2,6 miili või 4,2 km. Aastal 1568 kaotas Hispaania kuningas Filip II ametlikult liigi. Siiski kasutatakse seda osades Ladina-Ameerikas endiselt (eri riikides erineva tähendusega).
Otsige