Mis on suurhertsogkond? Määratlus, ajalugu ja näited (Luksemburg)

Mis on suurhertsogkond? Loe määratlust, Luksemburgi ajalugu, kuulsad näited ja valitsejate eripärad — selge ja põhjalik ülevaade suurhertsogkondadest.

Suurhertsogiriik on riik, mille riigipea kannab tiitlit suurhertsog või suurhertsoginna. Tiitel asub traditsiooniliselt hertsogi ja kuninga vahel: suurem kui hertsog, kuid tavaliselt väiksema prestiižiga kui kuningas. Mõiste vasteid on paljudes keeltes (nt prantsuse grand-duc, saksa Großherzog, itaalia granduca) ning tiitel tekkis ja levis eriti Euroopa monarhia-ajaloos 18.–19. sajandil.

Määratlus ja juriidiline olemus

Suurhertsogkond tähendab sageli päriliku monarhia vormi, kus riigipea on suurhertsog/suurhertsoginna. Praktikas võib suurhertsogi volituste ulatus olla väga erinev: mõned suurhertsogkonnad olid suveräänsed riigid, teised aga kuulusid suuremate föderatsioonide või liitude koosseisu. Tänapäeval määrab riigikorralduse ja juriidika, millised on suurhertsogi õigused ja piirid — need võivad olla konstitutsioonilised (parlamendiga tasakaalustatud) või autoritaarsed, sõltuvalt ajaloolisest arengust.

Ajalooline taust

Suurhertsogkondade tekkes mängisid olulist rolli Euroopa poliitilised ümberkorraldused, eriti Napoleoni sõdade järgsed kokkulepped ja Viini kongress (1814–1815). Paljud vana feodaalse süsteemi alad ning uued geopoliitilised üksused said tollal või vahepeal suurema staatuselaengu — näiteks hertsogkond muutus suurhertsogkonnaks. 19. sajandil oli Kesk-Euroopas mitu suurt suurhertsogkonda, eriti Saksamaa aladel.

Luksemburg — ainus tänapäevane suurhertsogkond

Ainus tänapäeval veel olemasolev suurhertsogiriik on Luksemburg. Luksemburgi suurhertsogkonna tänapäevane põhimõte juurdus Viini kongressi järel 1815. aastal, kui Euroopa piirid ümber joonistati ja Madalmaad (taasiseseisvunud kuningriik) said uueks poliitiliseks üksuseks. Tollal nimetati Madalmaade kuningat William I nimetati samal ajal ka Luksemburgi suurhertsogiks, mis tähendas isiklikku ühinemist ehk personaalkuningriiki.

Aastal 1890 lõppes personaalunioon Madalmaade ja Luksemburgi vahel. Madalmaade Wilhelm III-l ei olnud meespärijat, seega sai Madalmaades tema järglaseks kuninganna Wilhelmina. Luksemburgis aga kehtis tollal Salici õiguse põhimõte, mille järgi võis troonile tõusta ainult meessoost pärija, mistõttu Luksemburgi kroon läks teise meeste järeltulija harule ja riik sai iseseisva suurhertsogkonna staatuse. Tänaseks on Luksemburg demokraatlik konstitutsiooniline monarhia ning praegune suurhertsog on Henri (sünd. 1955), kes kuulub Nassau-Weilburgi dünastiasse.

Muud ajaloolised ja erandlikud näited

Kuigi tänapäeval on suurhertsogkondi üksnes Luksemburg, olid läbi ajaloo mitmed teised piirkonnad ja riigid kas suveräänsed või formaalselt sellise tiitliga varustatud. Näited:

• Keskaegne Leedu — tuntud kui Suur- või Suurhertsogkond Leedu (Grand Duchy of Lithuania), mis oli tähtis Kesk- ja Ida-Euroopa võim 13.–18. sajandil ja hiljem personaalliidus Poolaga.
• Soome — oli 1809–1917 Venemaa keisrite all Suurhertsogkondina (Grand Duchy of Finland), mis sai autonoomia osana Vene impeeriumist kuni iseseisvumiseni 1917. aastal.
• Limburgi hertsogkond / provints Limburg on samuti ajaloos olnud eri staatuses ning teatud perioodidel nimetatud suurema autonoomia või eristaatusega, sh viidanud mõistet „suurhertsogkond” mõnedes allikates.
• 19. sajandi saksa aladel eksisteeris mitu suurhertsogkonda, näiteks Suurhertsogkond Baden, Suurhertsogkond Hesse, Suurhertsogkond Saxe-Weimar-Eisenach, Suurhertsogkond Mecklenburg-Schwerin jpt — need kadusid tavaliselt pärast Esimest maailmasõda monarhia kukutamisega (1918–1919).
• Napoleoni aja reorganisatsioonidega tekkisid lühiajaliselt sellised üksused nagu Suurhertsogkond Berg (Großherzogtum Berg) jm Napoleoni kliendi- või liitriigid.

Mõningad järeldused ja tähelepanekud

Suurhertsogkond kui terminit ja institutsiooni tuleb vaadelda ajaloolises ja riigisisese kontekstis: tiitel ei tähenda üheselt määratletud võimuulatust või iseseisvust. Mõnel juhul oli tegemist suveräänse riigiga, mõnel juhul autonoomse või personaalse ühendusega suurema riigi juhtimisel. Tänapäeval on konservatiivsem ja pigem sümboolsem laadi suurhertsogkond haruldane — Luksemburg on ainus säilinud näide, kus suurhertsogi tiitel on endiselt riigipea ametlikuks nimetusvormiks.

Kui soovite, võin lisada kronoloogilise ülevaate Luksemburgi tähtsamatest sündmustest, seletada Salici õiguse reegleid detailsemalt või koostada nimekirja kõigist tuntud ajaloolistest suurhertsogkondadest koos aastaarvudega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on suurvürstiriik?

K: Milline on tänapäeval ainus olemasolev suurvürstiriik?

K: Kuidas sai Luksemburgist suurhertsogiriik?

K: Miks Luksemburg ei järginud seda, kui kaks riiki 1890. aastal eraldusid?

K: Kes on praegune Luksemburgi suurhertsog?

Küsimus: Millised on peale Luksemburgi teised näited suurhertsogkondade kohta ajaloos?

K: Kas Euroopas on olemas maju, mis nimetavad end suurhertsogiriikideks, kuid mida ei tunnustata?

Otsing