Suurhertsogkond

Suurhertsogiriik on riik, mille riigipea on suurhertsog või suurhertsoginna.

Ainus tänapäeval veel olemasolev suurhertsogiriik on Luksemburg. Luksemburgist sai suurhertsogiriik 1815. aastal, kui Madalmaadest sai iseseisev kuningriik ja Madalmaade kuningas William I sai Luksemburgi suurhertsogiks. Aastal 1890 eraldusid need kaks riiki. Madalmaade Wilhelm III-l ei olnud meespärijat, seega sai Madalmaades tema järglaseks kuninganna Wilhelmina, kuid Luksemburgis järgiti Salici õigust, mis tähendas, et valitseda võis ainult mees. Praegune Luksemburgi suurhertsog on Henri.

Siiski on Euroopas ka teisi maju, mis nimetavad end suurhertsogiteks, isegi kui ülejäänud ühiskond neid täielikult ei tunnusta.

Soome ja Leedu iseseisvad vabariigid ning Madalmaade provints Limburg (Limburgi hertsogkond) on oma ajaloo teatud aegadel olnud suurhertsogkonnad.

Suurhertsogkondade tiitel ja päritolu

Suurhertsogi tiitel (ladina keeles Magnus Dux, saksa keeles Großherzog, itaalia keeles Gran Duca, prantsuse keeles Gran Duca: Grand-Duc, rootsi keeles: Grand Duc, rootsi keeles: Grand Duc, rootsi keeles: Grand Duc: Storhertig, leedu: Didysis kunigaikštis, poola: Wielki książę, tšehhi keeles: Digidiseis książę, tšehhi keeles: Wielki książę: Velkovévoda) on auastmes kuningast madalamal, kuid kõrgemal kui suveräänne hertsog (Herzog) või vürst (Fürst).

Suurhertsog (või suurhertsoginna) on isik, kes valitseb suurhertsogkonda. Kuid inglise keeles võib "Grand Duke" tähendada ka sellist tüüpi printsi, kes ei valitse riiki, vaid on monarhiga seotud. Vene keeles on Velikiy Knjaz "suurvürstid", tsaari sugulased, teised vürstid olid aadlikud, kes seisid hertsogist kõrgemal. Inglise keeles öeldakse Grand Duke (suurvürst) asemel Grand Prince (suurvürst).

Suurhertsogkondade nimekiri

Napoleoni sõdade ja Esimese maailmasõja vahel oli Euroopas vähemalt kaheksa suurhertsogkonda:

Napoleoni ajal, Viini kongressil ja Saksa Konföderatsiooni ajal loodi palju suurhertsogkondi.

Toscana Suurhertsogiriik (1569-1860, hiljem osa Itaaliast)
Bergi Suurhertsogiriik (1806-1813, seejärel osa Preisimaa territooriumist).
Würzburgi Suurhertsogiriik (1806-1814, hiljem osa Baierist)
Badeni Suurhertsogiriik (1806-1918, alates 1871. aastast Saksa keisririigi osa)
Hessen-Darmstadti suurhertsogiriik (1806-1918, alates 1871. aastast Saksa keisririigi osa).
Soome Suurhertsogiriik (1809-1917 personaalunioonis Venemaaga, alates 1917. aastast vabariik)
Frankfurdi Suurhertsogiriik (1810-1813, hiljem osa mitmest Saksa riigist).
Poseni Suurhertsogiriik (1815-1848 Preisimaa osana)
Luksemburgi Suurhertsogiriik (alates 1815. aastast kuni 1890. aastani Madalmaadega sõlmitud personaalunioonis).
Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriik (1815-1918, alates 1871. aastast Saksa keisririigi osa).
Mecklenburg-Strelitz'i suurhertsogiriik (1815-1918, alates 1871. aastast Saksa keisririigi osa).
Saksi-Weimari-Eisenachi suurhertsogiriik (1815-1918, Saksa keisririigi osa alates 1871. aastast).
Oldenburgi Suurhertsogiriik (1829-1918, alates 1871. aastast Saksa keisririigi osa).
Krakovi Suurhertsogiriik (1846-1918 isiklikus liidus Austriaga, osa Poolast)

Varssavi hertsogiriiki (1807-1813) nimetatakse mõnikord suurhertsogiriigiks, kuid see ei olnud seda.

Tänapäeval on Luksemburg ainus allesjäänud suurhertsogiriik. Mõned vanad suurhertsogkonnad säilitavad siiski endiselt tiitlid, mis neile tavaliselt Viini kongressil anti.

Aadressi vorm

Enamikku valitsevatest suurhertsogitest kutsuti kuninglikuks kõrkuseks. Tiitlid e styfor teiste perekondade liikmed olid erinevad. Hessen-Darmstadtis ja Badenis nimetati nooremaid liikmeid suurhertsoglikuks kõrguseks.

Ainus praegune suurhertsogite perekond, Luksemburg, nimetab oma nooremaid liikmeid kuninglikeks kõrgusteks, kuid nad olid ka Parma printsid.

Vene suurvürst või suurhertsoginna oli keiserlik kõrgus.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on suurvürstiriik?

V: Suurvürstiriik on riik, mille riigipea on suurvürst või suurvürstinna.

K: Milline on tänapäeval ainus olemasolev suurvürstiriik?

V: Luksemburg on tänapäeval ainus olemasolev suurhertsogiriik.

K: Kuidas sai Luksemburgist suurhertsogiriik?

V: Luksemburgist sai suurhertsogiriik 1815. aastal, kui Madalmaad said iseseisvaks kuningriigiks ja Madalmaade kuningas William I sai Luksemburgi suurhertsogiks.

K: Miks Luksemburg ei järginud seda, kui kaks riiki 1890. aastal eraldusid?

V: Luksemburg järgis Salici õigust, mis tähendas, et valitseda võis ainult mees; seetõttu sai Madalmaade William III-le järglaseks kuninganna Wilhelmina, kuid Luksemburg vajas meespärijat.

K: Kes on praegune Luksemburgi suurhertsog?

V: Praegune Luksemburgi suurhertsog on Henri.

Küsimus: Millised on peale Luksemburgi teised näited suurhertsogkondade kohta ajaloos?

V: Teised näited suurhertsogkondade kohta ajaloos on Soome ja Leedu iseseisvad vabariigid ning Madalmaade provints Limburg (Limburgi hertsogkond).

K: Kas Euroopas on olemas maju, mis nimetavad end suurhertsogiriikideks, kuid mida ei tunnustata?

V: Jah, Euroopas on ka teisi suguvõsasid, kes stiililt on suurhertsogid, isegi kui nad ei ole ülejäänud ühiskonna poolt täielikult tunnustatud.