Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung) oli esimene vabalt valitud parlament kogu Saksamaal. Istung toimus 18. maist 1848 kuni 31. maini 1849 Frankfurdi Paulskirches|Paulskirche Frankfurdis Maini ääres. See valiti "märtsirevolutsiooni" ajal Saksa Konföderatsiooni osariikides.
Assamblee koostas nn Paulskirche põhiseaduse (saksa keeles Paulskirchenverfassung, tegelikult Verfassung des Deutschen Reiches), mis kuulutas välja parlamentaarsel demokraatial põhineva Saksa keisririigi. See põhiseadus täitis Vormärzi liberaalsete ja rahvuslike liikumiste peamised nõudmised ja pani aluse inimõigustele. Parlament tegi ka ettepaneku konstitutsioonilise monarhia loomiseks, mille eesotsas on pärilik keiser (Kaiser). Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV ei võtnud keisriametit vastu, kui seda talle pakuti. Ta väitis, et selline pakkumine rikub üksikute Saksa riikide vürstide õigusi. 20. sajandil said aga Frankfurdi põhiseaduse olulised elemendid 1919. aasta Weimari põhiseaduse ja 1949. aasta Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse eeskujuks.
Frankfurdi assamblee Paulskirche
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Frankfurdi parlament?
V: Frankfurdi parlament oli esimene vabalt valitud parlament kogu Saksamaal. See toimus 18. maist 1848 kuni 31. maini 1849 Frankfurdis Maini ääres asuvas Paulskirches.
K: Mida see assamblee tootis?
V: Assamblee koostas nn Paulskirche põhiseaduse, mis kuulutas välja parlamentaarsel demokraatial põhineva Saksa keisririigi.
K: Mida see põhiseadus ette nägi?
V: See põhiseadus sätestas inimõiguste aluse ja pakkus välja konstitutsioonilise monarhia, mille eesotsas oli pärilik keiser (Kaiser).
K: Kellele pakuti keisriametit?
V: Preisi kuningale Friedrich Wilhelm IV-le pakuti keisriametit.
K: Miks ta seda ei võtnud vastu?
V: Ta väitis, et selline pakkumine rikub üksikute Saksa riikide vürstide õigusi.
K: Kuidas kasutati selle põhiseaduse elemente hilisematel aastatel?
V: Hilisematel aastatel said selle põhiseaduse põhielemendid nii Weimari põhiseaduse kui ka Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse eeskujuks.
