Nehemiah Grew (26. september 1641 - 25. märts 1712) oli inglise taimeanatoom ja füsioloog, keda sageli nimetatakse "taimeanatoomia" isaks tänu tema põhjalikule mikroskoopilisele uurimistööle ja taimede siseehituse kirjeldamisele.

Elukäik ja haridus

Grew lõpetas 1661. aastal Cambridge'i Pembroke'i kolledži ja omandas kümme aastat hiljem Leideni ülikoolis doktorikraadi. 1672. aastal asus ta elama Londonisse, kus ta ühtlasi arendas ulatuslikku arstipraksist. Tema meditsiiniline taust aitas tal kombineerida kliinilist täpsust ja anatoomilist tähelepanelikkust botaaniliste uurimuste tegemisel.

Teadustöö ja ametialane tegevus

Grew alustas 1664. aastal süsteemset tööd taimede anatoomiaga. 1670. aastal esitas ta Kuninglikule Seltsile essee "The Anatomy of Vegetables Begun", ja 1671. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi Fellow'ks. 1677. aastal asendus ta Henry Oldenburgi ametikohal Kuningliku Seltsi sekretärina; aastatel 1678–1679 toimetas ta ajakirja Philosophical Transactions. 1681. aastal koostas ta tellimusel Greshami kolledžis säilitatavate harulduste (cabinets of curiosities) kirjeldava kataloogi.

Peamised väljaanded ja avastused

1682. aastal ilmus tema suurteos "Taimede anatoomia" (The Anatomy of Plants), mis koondas ja laiendas varem avaldatud uurimusi ning oli rikkalikult illustreeritud (kokku umbes kaheksakümne kahe tahvliga). Teos sisaldas ka mitmeid lisatöid, sealhulgas keemilise iseloomuga kirjatöid. Olulisemad saavutused hõlmavad:

  • Taimede siseehituse üksikasjalik kirjeldus: Grew dokumenteeris peaaegu kõik peamised varre ja juure morfoloogia variatsioonid ning kirjeldas koe- ja rakustruktuure, mis aitasid luua anatoomilise aluse taimede füsioloogia mõistmiseks.
  • Suguelundite ja õieehituse tõlgendus: ta näitas, et õied sisaldavad suguelundeid — tolmukad kui meessuguelundid ja emikud kui naissuguelundid — ning selgitas paljude perekondade, näiteks Asteraceae'de, keerukat õieehitust (paljud väikesed üksikud õied moodustavad liigikorvikesed).
  • Õietolmu mikroskoopilised kirjeldused: Taimede anatoomia sisaldab esimest teadaolevat mikroskoopilist kirjeldust õietolmu kohta. Grew näitas, et õietolmu tera kuju ja suurus võivad erineda liigiti, samas kui ühe liigi sees on õietolmuterad ühtsed — avastus, millel on kaugeleulatuv tähtsus taksonoomias ja mikropaleontoloogias.

Seos kaasaegsete teadlastega ja pärand

Grew viis mikroskoopilisi uuringuid paralleelselt ja tihedas kontekstis Marcello Malpighi töödega — mõlemad kasutasid tol ajal arenevaid mikroskoope ja nende tulemused üksteist täiendades aitasid üles ehitada moodsa taimeanatoomia aluse. On teada, et nad laenasid ideid ning võrlesid tähelepanekuid vabas vahetuses, mistõttu esines hiljem arutelusid prioriteedi üle. Grew'i õietolmutöö oli selles valdkonnas eriti laiaulatuslik ning tema tähelepanek, et õietolmu morfoloogia on liigispetsiifiline, on andnud aluse paljudele hilisematele taksonoomilistele ja paleobotaanilistele uurimustele.

Tähtsus tänapäeval

Grew'i metoodika — hoolikad mikroskoopilised vaatlused, üksikasjalikud illustratsioonid ja võrdlev lähenemine eri liikide vahel — muutis taimeuuringute praktika. Tema töö aitas edendada teadmisi taimede anatoomiast, paljunemisest ja süsteemikast ning pani aluse paljudele kaasaegsetele distsipliinidele, sealhulgas morfoloogiale, taksonoomiale, fütopatoloogiale ja mikropaleontoloogiale.

Valikuline kirjandus ja tähtsamad tööd:

  • The Anatomy of Vegetables Begun (essee, 1670)
  • The Anatomy of Plants (suurteos, 1682)
  • Kuningliku Seltsi toimetuste ja Philosophical Transactions toimetamine (1678–1679)
  • Greshami kolledži harulduste kataloog (1681)

Nehemiah Grew suri 1712. aastal ja on tänapäeval tunnustatud kui üks tähtsamaid varaseid mikroskoopia kasutajaid botaanikas ning kui põhitegija, kes aitas kujundada kaasaegset arusaama taimede siseehitusest ja paljunemisest.