Akritarh
Akritarhid on varased mikrofossiilid, tõenäoliselt eukarüootide rakkude jäänused. Tegemist on vastupidavate ühekihiliste rakuseintega või võib-olla rakuseintega eritatud kattega, mida me näeme proterosoikumi varajastes kivimites. Need struktuurid on oma keemilise koostise poolest orgaanilised, mitte kaltsiumkarbonaat. Nende täpne olemus ei ole teada, kuid nad näevad välja nagu tänapäeva dinoflagellaatide (nn punavooluliste organismide) puhkefaasid.
"Need mikrofossiilid esindavad eukarüootsete vetikate paljunemistsükli puhkefaasi". p258
Akritarhid esinevad suures koguses 1,4-1,6 miljardi aasta vanustes orgaanilistes kilt- ja settekivikihtides. p57 Nende hulgas on väga erinevaid vorme, nii et ei ole selge, kas nad on monofüleetilised või mitte. Umbes 1 miljard aastat tagasi hakkas nende arvukus, mitmekesisus ja eriti suurus ja arvukus suurenema. Nende populatsioonid vähenesid 860 miljonit aastat tagasi toimunud krüogeensel perioodil (lumepallide Maa episoodid). Nad paljunesid kambriumi plahvatuse ajal ja saavutasid oma suurima mitmekesisuse paleosoikumis. Nad elasid vähemalt Ordoviitsiumi perioodini. p256
Suurenenud keerulisus tulenes tõenäoliselt vajadusest kaitsta end röövloomade eest, kes on piisavalt suured, et neid alla neelata või puruks rebida. Ka teised neoproterosoikumi ajastu väikeorganismide rühmad näitavad märke röövloomade vastasest kaitsest.
Hiljutine avastus
Hiljutine avastus on oluliselt laiendanud meie teadmisi akritarhide kohta. Lõuna-Aafrikas on leitud suuri (50 μm) akritarke arhea-aegsetest ränipõhistest kivimitest. Need kivimid pärinevad 3200 miljoni aasta tagusest ajast, mis teeb neist fossiilidena leitud eluvormidest teise vanimaid. Varaseimad on stromatoliitides leitud tsüanobakterid.
Selle tähendus on selles, et akritarhiad on eukarüoodid. See tähendab, et eukarüoodid esinesid vähemalt 1,5 miljardit aastat varem, kui arvati.
Küsimused ja vastused
K: Mis on akritarhid?
V: Akritarhid on varased mikrofossiilid, eukarüootide rakkude jäänused. Neil on ühekihiline rakusein või rakuseinte poolt eritatud kate, mida võib leida proterosoikumi ajastu kivimites.
K: Milline on nende keemiline koostis?
V: Akritarhid on oma keemilise koostise poolest orgaanilised, mitte kaltsiumkarbonaadid.
K: Millal nad esmakordselt ilmusid?
V: Akritarhid ilmusid esmakordselt 1,4-1,6 miljardit aastat tagasi orgaanilistes põlevkivides ja settekivide kihistutes.
K: Kas nad on monofüleetilised?
V: Ei ole selge, kas akritarhid on monofüleetilised või mitte, kuna nad võtavad väga erinevaid vorme.
K: Miks nende populatsioonid krüogeensel perioodil kokku kukkusid?
V: Akritarhide populatsioonid kukkusid 860 miljonit aastat tagasi kryogeeni perioodil lumepallimaade episoodide tõttu.
K: Miks muutusid nad aja jooksul rohkem spinniks?
V: Akritarhide suurenenud keerulisus tulenes tõenäoliselt vajadusest kaitsta end röövloomade eest, kes on piisavalt suured, et neid alla neelata või purustada.
K: Kas ka teised organismirühmad arendasid sel ajal välja röövloomade vastase kaitse?
V: Jah, ka teised neoproterosoikumi ajastu väikeorganismide rühmad näitavad märke röövloomade vastasest kaitsest.
