Kayapo rahvas
Kayapo (portugali keeles Caiapó [kɐjɐˈpɔ]) on Brasiilia põlisrahvas. Neid leidub Brasiilias Mato Grosso ja Pará tasandiku saartel, Amazonase vesikonnast lõuna pool ning Rio Xingu ja selle lisajõgede ääres. Kayapo nimetavad end "Mebengokre", mis tähendab "allikate rahvas". Kayapo inimesed kutsuvad kõrvalisi inimesi ka "Poanjos".
Asukoht
Kayapo hõim elab Xingu jõe ääres Amazonase vihmametsade idaosas, Amazonase basseini lähedal. Nad elavad mitmes hajutatud külas, mille rahvaarv ulatub Brasiilias sajast kuni tuhande inimeseni. Nende maa koosneb troopilisest vihmametsasavannast (rohumaast). See on vaieldamatult maailma suurim troopiline kaitseala, mis hõlmab 11 346 326 miljonit hektarit. Nende maa-alal on laiali väikesed künkad ja ala on läbitud jõeorgudega. Suuremad jõed toituvad arvukatesse basseinidesse ja ojadesse, millest enamikul ei ole ametlikke nimesid.
2010. aastal elas seal hinnanguliselt 8 638 kajapo inimest, mis on võrreldes 2003. aasta 7096 inimesega suurenenud. Kayapo alarühmade hulka kuuluvad Xikrin, Gorotire, Mekranoti ja Metyktire. Nende külad koosnevad tavaliselt tosinast majast. Keskselt asuv majake on küla meeste kohtumispaik, kus arutatakse kogukonna küsimusi. Ühena kajapo hõimudest raseerivad kõik naised oma peanahale iseloomuliku V-kujulise kuju.
