Kayapo (portugali keeles Caiapó [kɐjɐˈpɔ]) on Brasiilia põlisrahvas. Neid leidub Brasiilias Mato Grosso ja Pará tasandiku saartel, Amazonase vesikonnast lõuna pool ning Rio Xingu ja selle lisajõgede ääres. Kayapo nimetavad end "Mebengokre", mis tähendab "allikate rahvas". Kayapo inimesed kutsuvad kõrvalisi inimesi ka "Poanjos".
Asukoht ja elanike arv
Kayapo (Mebengokre) elavad peamiselt lõuna-Amazoni tasandikel, eriti Rio Xingu ümbruses ja selle lisajõgedel. Nende asualade hulka kuuluvad metsadega kaetud saared ja veerohked alad, mis pakuvad eluks vajalikke ressursse. Tänapäeval on Kayapo rahvaarv hinnanguliselt u 8 000–9 000 inimest, kuid täpne number võib piirkonniti erineda.
Keel ja kultuur
Keel: Kayapo keel kuulub Jê keelte rühma. Oma keelt nimetatakse sageli Mebengokre ja seda kasutatakse igapäevases suhtluses, traditsioonilistes rituaalides ning suulises pärimusloos.
Pärimus ja kunst: Kayapo kultuuris on tugev suuline traditsioon: jutustused, laulud ja rituaalid kannavad edasi ajalugu, seaduspärasusi ja teadmisi loodusest. Nad on tuntud keerukate kehamaalingute, sulg- ja helmestööde ning pidulike peakatete poolest. Kehamaalingutel ja kehaehtevalikul on sümboolne tähendus ja need aitavad eristada rühmi ning tähistada tähtsaid sündmusi.
Sotsiaalne korraldus ja elukorraldus
Kayapo ühiskond on hõimupõhine ning neid juhivad sageli kohalike külajuhtide ehk cacique või vanemad. Perekond ja suguseltsid määravad palju igapäevaelu: maajaotust, vastutust toidu kogumise ja töötlemise eest ning rituaalset osalemist. Külad koosnevad tihti paljudest väiksematest elamutegruppidest, mida ümbritsevad põllumajandusmaa ja püügiala.
Majandus ja toidulauad
Kayapo elatus põhineb kombineeritud majandusel: istandikusmuldade (slash-and-burn, swidden) põllumajandus, kaevanduslikud ja metsasaaduste kogumine, kalapüük ja jahipidamine. Põhilised toidud on maniokk (tapioka), mais, kalad ja metsast saadavad viljad. Traditsiooniline toitumine on mitmekesine ja hästi kohandatud Amazonase tingimustega.
Ajalugu ja kokkupuude välismaailmaga
Kayapo on ajaloos olnud kokkupuutel põllumaajanduse kolonistide, kaevandajate, missioonäridega ja valitsuse projektidega. Nende kokkupuude välismaailmaga on toonud nii uusi võimalusi kui ka suuri ohte: haigused, territooriumi kaotus ning keskkonnakahjud. Samal ajal on Kayapo tuntud ka edukate vastuseisude poolest ohtlikele arenduskavadele.
Aktivism ja keskkonnakaitse
Kayapo liidrid ja kogukonnad on olnud rahvusvaheliselt tuntud keskkonnaaktivistid, kaitstes oma maad hüdroelektri‑projektide, laienemise ja metsaraiete eest. Kuulsamad protestid ja rahvusvaheline tähelepanu on aidanud peatada või muuta mõningaid suuri projekte ning tõstnud teadlikkust Amazonase kaitse vajadusest. Kayapo tegevus rõhutab kohaliku teadmuse ja traditsioonide tähtsust laiemas keskkonnakaitses.
Väljakutsed
Vaatamata tugevatele kaitsealgatustele seisavad Kayapo silmitsi mitmete väljakutsetega: illegaalne kuldkaevandus, metsaraie, invasioonid nende traditsioonilisele maale, sotsiaalsed ja terviseprobleemid ning noorte silmaringi muutumine globaliseerumise mõjul. Nende säilitamiseks on tähtis kombinatsioon õiguskaitselistest meetmetest, kultuurilisest õiguste tunnustamisest ja jätkusuutlikest majanduse vormidest.
Tähendus ja pärand
Kayapo ehk Mebengokre rahvas on oluline nii Brasiilia kultuurilise mitmekesisuse kui ka Amazonase ökoloogilise ja sotsiaalse tasakaalu säilitamise seisukohalt. Nende traditsioonilised teadmised metsa ja vee kohta, ühistegevus ning võime organiseeruda muutuste vastu annab neile tähtsa rolli piirkonna tuleviku kujundamisel.