Ladina-Ameerika kanadalased: demograafia, keeled ja ajalugu
Ladina-Ameerika kanadalased: põhjalik ülevaade demograafiast, keeltest (hispaania, portugali, inglise, prantsuse), immigratsioonist ja ajaloolistest taustadest.
Ladina-Ameerika kanadalased on Ladina-Ameerikast pärit kanadalased. Neid võib nimetada ka "latiinokanadalasteks" ja "ladina kanadalasteks". 2011. aasta seisuga elas Kanadas 381 280 Ladina-Ameerika kanadalast. See arv põhineb Kanada rahvaloenduse päritolu- ehk etnilise kuuluvuse küsimustel, mis võivad hõlmata nii ühe- kui ka mitme päritolu vastuseid; seega kajastab see nii esimese kui ka järgsete põlvkondade päritolu.
Demograafia ja päritolu
2011. aastal oli enamik Ladina-Ameerika kanadalasi (18,6%) Mehhiko päritolu. Teised levinumad päritoluriigid olid Kolumbia (16,2%), Salvadori (11,7%), Peruu (7,1%), Tšiili (6,7%) ja Brasiilia (6,1%).
Ladina-Ameerika kanadalased on jaotunud üle kogu riigi, kuid suuremad kogukonnad asuvad suurlinnapiirkondades — eelkõige Ontarios (Toronto), Québecis (Montréal), Briti Columbias (Vancouver) ja Albertas (Calgary, Edmonton). Paljud kogukonnad on ühtlasi aktiivsed oma kultuuriliste organisatsioonide, äriringkondade ja meedia kaudu.
Keeled ja keelekasutus
Enamik Ladina-Ameerika kanadalasi räägib kahte või enamat keelt. Tavaliselt räägivad nad lisaks inglise ja prantsuse keelele ka hispaania ja/või portugali keelt. Põlvkondade kaupa muutub keelekasutus: esimese põlvkonna migrandid kipuvad säilitama emakeelt igapäevases elus, samas kui teise ja kolmanda põlvkonna seas on inglise või prantsuse keel sagedamini peamine kommunikatsioonikeel. Lisaks säilitatakse mõnes kogukonnas ka piirkondlikke keeli ja dialekte ning kultuurilisi keelevorme.
Ajalugu ja ränne
Paljud Ladina-Ameerika kanadalased tulid 20. sajandi lõpus Kanadasse. Nad tulid Kanadasse, sest seal on paremad majanduslikud võimalused kui nende kodumaal. Mõned kuubalased tulid Kanadasse, et põgeneda Fidel Castro režiimi eest. Teised latiinoameeriklased lahkusid oma kodumaalt, sest Kanada pakkus vabadust sõjast.
Lisaks majanduslikele põhjustele olid tõukefaktoriteks poliitiline repressioon, sõjad ja vägivallaepisooodid (näiteks Kesk- ja Lõuna-Ameerikas 1970.–1990. aastatel), samuti pereühinemine ja kutseoskused, millele tuginedes paljud asusid püsivalt Kanadasse. Rändevoolud muutuvad ajas — teatud perioodidel on suurem protsent sisserändajatest poliitilised pagulased, teistel aastatel majandusmigrandid või haritud spetsialistid.
Usk, kultuur ja sotsiaalne elu
Peaaegu kõik Ladina-Ameerika kanadalased ei ole sõna-sõnalt "kõik" kristlased, kuid suur osa neist on seotud kristlusega; mitmed on eriti roomakatoliikliku taustaga. Kristlus on endiselt enimlevinud religioon Ladina-Ameerika päritoluga kanadalaste seas, kuid esineb ka erinevaid protestantlikke konfessioone, muud usulised vähemused ning kasvav hulk ilmalikke või religioonivabasid inimesi.
Kultuuriliselt toovad ladina-ameeriklased Kanadasse rikkaliku muusika-, tantsu- ja toidupärandi (nt salsa, merengue, cumbia, arepad, empanadad, feijoada jt). Paljud kogukonnad tähistavad rahvuspühi ja korraldavad festivale, mis tutvustavad laiemale avalikkusele Ladina-Ameerika kultuure ja traditsioone.
Majandus ja integratsioon
Ladina-Ameerika kanadalased töötavad laias sektorite valikus: teenindus- ja ehitusvaldkondadest tervishoiu, hariduse ja infotehnoloogiani. Paljud on ettevõtjad ning asutavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Integratsiooniprotsess on mitmetahuline — mõjutavad keeleoskus, haridus, tunnustused välisõpingutele ja võrgustikud nii kohalikes kogukondades kui ka laiemalt ühiskonnas.
Oluline märkida
Rahvaarv ja koosseis muutuvad pidevalt. Viimaste kümnendite rände- ja peremustrite tõttu on Ladina-Ameerika päritoluga inimeste arv Kanadas kasvanud ning uued põlvkonnad kujundavad endale unikaalse kanada-ladina identiteedi. Rahvaloenduse andmed annavad akna muutuste jälgimiseks, kuid tegelik mitmekesisuse pilt on veel laiem — hõlmates erinevaid keeli, religioone, haridus- ja majanduslikke profiile ning kultuurilisi väljundeid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Ladina-Ameerika kanadalase definitsioon?
V: Ladina-Ameerika kanadalane on isik, kelle suguvõsa on pärit Ladina-Ameerikast ja kes elab Kanadas.
K: Kui palju Ladina-Ameerika kanadalasi elas 2011. aasta seisuga Kanadas?
V: 2011. aastal elas Kanadas 381 280 Ladina-Ameerika kanadalast.
K: Milliseid keeli räägivad tavaliselt Ladina-Ameerika kanadalased?
V: Enamik Ladina-Ameerika kanadalasi räägib kahte või enamat keelt, tavaliselt hispaania ja/või portugali keelt koos inglise ja prantsuse keelega.
K: Miks on mõned Ladina-Ameerika ameeriklased Kanadasse tulnud?
V: Mõned kuubalased tulid Kanadasse, et põgeneda Fidel Castro režiimi eest, teised aga lahkusid oma kodumaalt, sest see pakkus vabadust sõjast.
K: Milline oli 2011. aastal latiinoameeriklaste kõige levinum põlvnemine?
V: 2011. aastal oli ameeriklastest latiinodest ameeriklaste kõige levinum põlvnemine mehhiko (18,6%).
K: Millised teised põlvkonnad on latiinoameeriklaste seas sagedased?
V: Muude levinumate põlvkondade hulka kuuluvad kolumbialased (16,2%), salvadori (11,7%), peruu (7,1%), tšiili (6,7%) ja brasiilia (6,1%).
K: Millist religiooni järgib enamik ameerika latiinodest?
V: Peaaegu kõik ameerika latiinod on kristlased.
Otsige