Mapudunguni keel: päritolu, levik ja omadused (Tšiili–Argentina)

Mapudunguni keel on Tšiili ja Argentina mapuche rahvaste poolt kõneldav keeleisolaat. Isegi pärast hispaanlaste saabumist võtsid Argentina etnilised rühmad, näiteks patagoonlased või Tehuelche, mapudunguni keele üle. Seda protsessi nimetatakse araukaniseerimiseks. Tänapäeval on selle keele kõnelejaid 260 000, neist 250 000 Tšiili keskosas ja 10 000 Argentiina Patagoonia piirkonnas.

Boldo puu nimi tuleneb Mapudunguni sõnast foldo. Sõna "Poncho" võeti üle hispaania keelde ja paljudesse teistesse keeltesse. See võib pärineda Mapudunguni sõnast pontro või Quechua sõnast punchu.

Päritolu ja klassifikatsioon

Mapudungun (tuntud ka kui mapudungu või mapuche keel) on üldtunnustatud kui keeleisolaat, st selle sugulus teiste maailma keeltega ei ole usaldusväärselt tõestatud. Ajalooliselt on tehtud erinevaid hüpoteese seostamaks seda ümbritsevate amazoonia või Andide keeltega, kuid ükski nendest hüpoteesidest ei ole laialdaselt aktsepteeritud. Keel on kujunenud Mapuche rahva kultuurilise ja geograafilise identiteedi osana.

Levik ja kõnelejate olukord

Mapudunguni levik ulatub peamiselt Tšiili keskosast lõunasse ning Argentiina Patagooniasse. Nagu algses tekstis mainitud, on kõnelejate arv umbkaudu 260 000 (ligikaudu 250 000 Tšiilis ja 10 000 Argentiinas). Keel on elus paljudes maapiirkondades ja linnakogukondades, kuid nooremate põlvkondade hulgas on hispaania keel osutunud domineerivaks, mistõttu mapudunguni positsioon on mitmes kohas õrnem.

UNESCO ja muud keelealased organisatsioonid peavad mapudungunit regionaalselt ohustatud keeleks: kuigi keel säilib ja elavneb teatud kogukondades, vajab see tugevat toetust õpetuse, meedia ja kultuuriprojektide kaudu, et tagada jätkusuutlik edasikandumine noorematele põlvkondadele.

Dialektid ja variandid

• Peamised variandid eristuvad geograafiliselt: kesk- ja lõunavariandid. Lõunapoolset varianti nimetatakse sageli Huilliche ja seda mõnikord käsitletakse eraldi heaks eraldiks või dialektiks.
• Dialektide vahel esineb erinevusi sõnavaras, häälikutes ja morfoloogias, kuid kõnelejate vahelisele kommunikatsioonile ei ole need tavaliselt suureks takistuseks.

Häälikusüsteem ja grammatilised omadused

Mapudungunil on suhteliselt lihtne vokaalisüsteem (tavaliselt viievokaalne a, e, i, o, u) ja rikkalikum konsonantsüsteem. Mõnedes variantides on olulised erisused, näiteks glottaalsete või aspireeritud häälikute esinemine.

Grammatilises plaanis on mapudungun aglutinatiivne keel: sõnaliited ja pöördsõnad (sufiksid) kannavad palju grammatilist infot. Tavapärane sõnajärg on kaldus SOV (subjekt-objekt-predicate), kuid järjekord võib varieeruda sõltuvalt rõhust ja pragmastilisest kontekstist. Keeles esinevad erinevad mitmuse-, omandi- ja aspektimärgid ning ka tõenduspõhised (evidentsiaalsed) ja modaliteedimärgised.

Laensõnad ja kultuuriline mõju

Mapudungun on andnud hispaania keelele mitmeid laensõnu, eriti Lõuna-Ameerika kultuuriga seotud nimed ja esemed. Näited, mis on juba esitatud, on:

• Boldo — puu nimi, mis on seotud Mapudunguni sõnaga foldo.
• Poncho — selle etümoloogia võib olla seotud Mapudunguni sõnaga pontro või Quechua sõnaga punchu.

Samuti on palju mapudunguni laensõnu kasutuses kohanimedes ja perekonnanimedes ning igapäevaeluga seotud terminoloogias. Vastupidiselt on mapudungunisse jõudnud ka palju hispaaniast pärit laensõnu, eriti linnakeskkonnas ja noorema põlvkonna kõnepruugis.

Kirjaviis ja elavdamine

Ajalooliselt ei olnud mapudungunil ühtset traditsioonilist kirjalikku standardit, kuna keel oli peamiselt suuline. 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse jooksul on välja töötatud mitmeid ortograafilisi süsteeme, mis kasutavad ladina tähestikku, et toetada kirjandust, haridust ja keeleõpet. Ortograafia ja standardiseerimise küsimused on endiselt arutluse all ning erinevad kogukonnad kasutavad vahel veidi erinevaid norme.

Elavdamise algatused hõlmavad:

• bilingvaalset haridust ja kooliprogramme Tšiilis ja Argentiinas;
• kogukonnapõhiseid keelekursusi ja töögruppe;
• raadio- ja meediaprojekte mapudunguni keeles;
• kirjandus- ja kultuuriprojekte, mis julgustavad noori looma kunstiteoseid ja tekste oma emakeeles.

Sõnavara näited ja mõisted

• mapu — maa, territoorium (koos che-ga moodustab Mapuche — "maa inimesed")
• che — inimene, inimene (rahvas)
• ñam — toit
• küme — hea

Kokkuvõte

Mapudunguni keel on tähtis kultuuriline ja keeleline pärand, mis ühendab Mapuche rahvaste ajaloolisi identiteete Tšiilis ja Argentiinas. Kuigi keel on endiselt aktiivses kasutuses ja omab palju kõnelejaid, seisab see silmitsi moderniseerumise ja hispaania keele survega, mis nõuab sihipärast tuge hariduse, kirjanduse ja poliitika tasandil, et tagada keele jätkusuutlikkus ja edasiandmine tulevastele põlvedele.

Otsing