Kshetri või Chhetri (nepali: क्षेत्री) on indoarjalikku etnolingvistilisse rühma kuuluv Kshatriya‑kasti (sõdalaste/valitsejate varna) pärinev rahvarühm Nepalis. Neid nimetatakse sageli ka parvate või pahari (mägede) kshatriyateks ning sageli kasutatakse nimetust khas‑kshetrid. Paljud ajaloolased on Kshetrid üles märkinud kui Khas‑Rajput’ide sugulusrühma või lähisugulasi, kuid päritolu ja nimetus on uurijate seas mõnevõrra diskussioonialune.
Ajaloost ja sotsiaalsest rollist
Kshetrid on ajalooliselt täitnud Nepali ühiskonnas valitsejate, sõjaväelaste, administratsioonitöötajate ja kubernäride rolle. Nende esindajad mängisid olulist osa Gorkha kuningriigi ühtsustamises 18. sajandil (Prithvi Narayan Shahi aegne vallutustöö) ning hiljem Shahide monarhia ja mitmete mõjukate klannide (nt Thapa, Pande, Basnyat, Kunwar) juhtimise ajal. Kshetrite pered andsid palju sõjaväelasi ja kõrgeid ametnikke, mistõttu nad olid pikka aega valitsemises ja kaitsejõududes tugevalt esindatud.
Võimu struktuur Nepalis muutus mitmel korral: Rena‑periood (Rana oligarhia) kestis kuni 1951. aastani, mil tekkisid esimesed olulisemad paindlikumad poliitilised liikumised; hiljem 1960.–1990. aastatel toimus Panchayati ajastu, mille käigus traditsioonilised eliitrühmad — sealhulgas paljud Kshetrid — jäid tugevalt riigivõimu ja armeesse. Ka demokraatlike reformide järel on Kshetrid jäänud Nepali poliitikas, sõjaväes ja avalikus teenistuses oluliseks sotsiaalseks rühmaks.
Sotsiaalne staatus ja usuline pärimus
Nepali 1854. aasta Muluki Aini (õiguskoodeks) järgi liigitati Kshetrid hindude hulka kui püha niidi kandjaid (Yagyopavit) ja kaks korda sündinud (Dvija). See kajastas varasemaid varna‑jaotuse norme, mille järgi Kshatriya roll oli seotud sõjaliste ja valitsemisalaste kohustustega. Tänapäeva Nepalis on kastisüsteemi formaalsed õigused ja diskrimineeriv praktika seaduslikult piiratud ning põhiseadus keelab kastapõhise diskrimineerimise, kuid sotsiaalsed ja ajaloolised erinevused mõjutavad endiselt ühiskondlikke suhteid.
Keel, kultuur ja perekonnanimed
Kshetrite emakeeleks on enamasti nepali (Khas‑kura), mis on indoarjaline keel. Kultuuriliselt järgivad paljud Kshetrid hindu usupraktikaid, rituaale ning perekondlikke tavasid, sealhulgas püha niidi kandmise ja „dvija” rituaalide tähistamist traditsioonilistes perekondades.
Tunnuslikud Kshetri perekonnanimed (klannid) on mitmesugused; sagedamini esinevad nimed on näiteks Thapa, Karki, Basnet, Bhandari, Bista, KC (Khatri/Khadka/KC variandid) ja teised. Need klannid on ajalooliselt moodustanud sõjaväelisi ja administratiivseid võrgustikke.
Tänapäev ja demograafia
Kshetrid moodustavad ühe olulisema ja laialt levinud ühiskonnagrupi Nepalis. Vastavalt viimastele rahvaloendustele (2011) oli Kshetrite osakaal riigi rahvaarvust hinnanguliselt ligikaudu 16–17% — täpne osakaal võib varieeruda sõltuvalt allikatest ja rühmitustest. Tänapäeval töötab suur osa Kshetritest avalikus teenistuses, sõjaväes (sealhulgas teenistus Gurkha reeglites Suurbritannia ja India armees) ning kodu‑ ja välismaistes erasektori ametites.
Tänased väljakutsed ja areng
Kaasaegne Nepal on läbinud suurt poliitilist muutust: kastipõhine diskrimineerimine on seadusega keelatud ning riigi põhiseadus on püüdnud tagada võrdsema kohtlemise. Siiski on ajaloolised privileegid, hierarhiad ja sotsiaalsed võrgustikud osaliselt püsivad ning neist tulenevad pinged ja debatid jagunemise, esindatuse ja võrdsuse üle. Samuti on olnud poliitilisi arutelusid Khas Arya rühma (kuhu kuuluvad ka Kshetrid) positsiooni ning riigipoliitika ja toetuste üle.
Kokkuvõtlikult on Kshetri/Chhetri kui Kshatriya‑taustaga rühm olnud Nepali ajaloo ja ühiskonna tähenduslik osa — nii valitsemises, sõjanduses kui ka kohalikes kultuuripraktikates — ning nad on jätkuvalt üks tugevaid etnilisi ja sotsiaalseid gruppe kaasaegses Nepalis.
.jpg)